Enesekaitsevahendid matkal

[svahi]

Kas keegi siin reaalselt kannab tulirelva ehk siis püstolit/revolvrit matkates kaasas ka? Siiani pole nagu niisama metsas kolades püstoli/revolvri järele vajadust tundnud. Aga kunagi ei tea ju kõiki asju ette. Ja noh kui ta juba olemas on siis parem olgu kaasas. Kehvem variant oleks see kui relva on vaja ja teda pole. Mis austatud kaasfoorumlaste seisukoht on ja kuidas on praktika tulirelva suhtes?

Ise olen jahimees ja tarvitan relva ainult jahil. Jahipüssi siis. Püstolit/revolvrit ei oma aga püstoli liik sai relvaluba tehes ühe hooga ära tehtud. Ainuke relv mis matkasituatsioonis tavaliselt kaasas on, on pussnuga (vahel ka ainult taskunuga aga no see pigem tööriista kui relva eest).

Aga mis siin ikka, pajatage! Ja kui keegi kannab näiteks raketipüstolit vms hirmutamiseks kaasas, võib sellest ka rääkida. Ühesõnaga tulirelvad, külmrelvad ja kõik muud vahendid (gaasid, raketid, paugutajad jms).

[Tanel]

Kõige suurema tõenäosusega kannaksin kaasas ainult nuga ja karugaasi. Nuga küttepuu töötlemiseks ja mõningase lõikamise jaoks ning gaasi koerte ja mõne muu ärritunud olendi peletamiseks. Tulirelvad Eesti kontekstis on minu arvates üle võlli panek. Tean et vähemalt ühel foorumi kasutajal on olnud vajadus tulirelva kasutada aga konteksti ei tea.

[tripp]

Jälestan / eitan relva kandmist absoluutselt.

Jahipidamine on okei ja selle vastu pole mul vähimatki.

Aga tavalises "tsiviilis", rahva seas või ammugi matkal?
Välistatud.

Kui see peaks olema minu grupp (st mina olen grupi juht), siis see inimene loobuks relvast või lahkuks.
Kui ma oleks grupi tavaline liige, siis ma lahkuks ise.

[fred7]

Pigem ei kannaks tulirelva. Neid liiklusviha youtube videosid on palju nähtud, kuidas ägestunud juhid relvaga ähvardavad ja mõnikord ka lasevad. Pigem juba eos vältida asju, mida hiljem kahetsed. Sama ka metsas või kus iganes.

Samas, kas marutaudis looma rünnaku korral on ainult karugaasist abi? Kuigi viimasel ajal pole selle haiguse kohta eriti midagi kuulnud, rahustavalt mõjub ka see artikkel:
https://maaelu.postimees.ee/4368405/ees ... -marutaudi

[Nohik]

Pole relvaomanikuks hakanud ainult seetõttu, et sellega on palju jama.
Mis puudutab relv olemas-olu võimalikus inimkonfliktis, selle oskuslik käsitlemine tavaliselt lõpetab konflikti rusikavõitlusest väiksemate kahjudega.
Kui konflikt tõsisem, on kaotusi, aga relvaomaniku nahk jääb tervem. Pean tunnistama, ka mina hindan oma nahka kõrgemalt, olen üsna egotsentriline.
Ja veel see, et tugev inimene saab enamasti hakkama, aga nõrgem saab konfliktides enamasti peksa. Aga miks peaks nõrgem inimene ennast peksta laskma.
Mõned korrad olen aga sattunud olukorda, kus lähedal asuvad napsused vennad ise relvaga vehkima hakkavad või pimedas märki laskma. Aga need pole olnud matkajad.

[fred7]

Metsas ja matkamise kontekstis ei näe küll relva omamisel mõtet. Kõi võtta see "nõrgem vs tugevam" konflikt, siis reeglina kõik loomad kardavad pauku, et püstolile on kindlasti ka muid mittesurmavaid alternatiive.

[Nohik]

Püstol, mis on üksjagu tüütu omada, on olukorras lihtne lahendus, ilmselt on see asja võlu.
Mittesurmavate alternatiividega on see, et riskid oma nahaga.

[tripp]

Relva kandes peab olema kaine.
Alkohol on aga matkamise sage kaaslane, ja põhjusega. Matkamine on ikkagi seltskondlik tegevus. Lisaks ilm - suvel on palav ja talvel külm, vastavalt kas jahe õlu või väike kangem naps on täiesti kohased. Lasete pudeli relvakandjast ringiga mööda? Kas ikka tõesti? Kas relvaga matkaja suudab nii külapoes kui lõkkeõhtul piisavalt kindlameelne olla?

Relv tekitab nii palju jama, et ükski Eesti looduse oht ei ole seda väärt.

Iseasi, kui oled mingis päris metsikus kohas. Vaadake Kaisa 26. augusti Teravmägede fotot
Aga Eestis või üldse mingis tsiviliseeritud kohas - ei ei ei.

[mrWilson]

Kui ma oleks grupi tavaline liige, siis ma lahkuks ise.

Kui sa vaid teaks kui palju relvi igapäevaselt sinu ümber on.

[svahi]

Pole relvaomanikuks hakanud ainult seetõttu, et sellega on palju jama.

Milles see "palju jama" seisneb? Ega relv ei ole pakk piima, et mine aga poodi ja võta ligi. Peabki raskem olema. Aga praegu käib meil relva soetamine väga lihtsalt ja üsna kiiresti minu arvates. Perearsti ja psühhiaatritõend, esmaabikoolitus, teooria ja laskmine ning relvaluba/soetamisluba on käes. Ja noh taust peab ka ikka enam-vähem puhas olema, päris külajoodikule või pätile ju relva ei saa anda. Ühesõnaga pole ju väga ületamatult raske. Noh ja viie aasta tagant relva käsitsemise katse ja laskekatse sooritamine ei tohiks ka nagu väga raske olla. Kõik see on minu isiklik arvamus ja ma ei taha kedagi sundida relva soetama/omama.

[Nohik]

Einoh, kui juba osta, peaks ka lasta oskama, see tähendab kõvasti treeningut.

[svahi]

Einoh, kui juba osta, peaks ka lasta oskama, see tähendab kõvasti treeningut.

Pole see nii hull midagi. Teed tiirus instruktori juhendamisel "põhja alla" ja vahel käid harjutamas. Või hakka jahimeheks siis lased niikuinii ja tiirus käid ka niikuinii. Ja ei pea relvaluba vahetades uuesti laskmist tegema.

[mrWilson]

Ma olen ikka seda meelt, et relvad ei tapa inimesi, lollid inimesed relvadega tapavad inimesi. Loll inimene relvaga teeb palju pahandust, see on tõsi. Ta on ohtlik teistele ja iseendale. Paraku lollidest me lahti ei saa. Mitte kunagi. Pätt saab relva kätte ka siis kui relvad on üleüldse keelatud. Sitt lugu on siis kui on vaja pätile vastu astuda aga endal on ainult tühjad pihud. See selleks...

Mis tulirelva ja matkamist puudutab siis kas matkamiseks Eestis on vaja tingimata relv soetada? Arvan, et mitte. Kui aga relv on juba varem erinevatel põhjustel soetatud siis ma ei näe põhjust miks peaks selle kindlasti koju jätma kui matkale minna, eriti kui matkamist harrastada üksinda. Kui on tahtmist tassida siis andke minna. Grupiga käies võib (ja on ka mõistlik) relva varjatult kanda. Keegi ei pruugi teadagi saada, et see sul kaasas on. Ei pea igal võimalusel vehkima sellega ja külaelanikke hirmutama.

Enamjaolt mõjub relv vastaspoolele heidutusvahendina. Piisab näitamisest. Ei pea kauboid mängima. Enamustel inimestel on relva ees aukartus, eriti kui see on kellegi teise käes ning sinule suunatud. Paljudel on relvade ees samasugune paaniline hirm nagu mõnel teisel näiteks suurte koerte ees. Või hiirte ja ämblike ees. Võibolla see peakski nii olema. Mäletan, et sõjaväes oli relv nagu kolmas käsi. Kui aga kõva moon sisse läks siis oli ikka veidi teine tunne küll. Palju relvast on kasu olnud looduses liikujale metsloomade vastu? Ilmselt kui otsida siis leiab ka selle kohta juhtumeid.

Seega, nagu vanad eestlased juba ütlesid: loll saab kirikuski peksa. Lõppude lõpuks peab igaüks siiski ise otsustama kas ja miks tal on relva vaja. Pea ainult meeles, et ära ole loll.

Lihtsalt minu arvamus.

[Nohik]

Jahimees olen olnud, ja kui lihtsalt märgi või taldriku laskmisest jutt, pole probleemi, 5 m pealt olen kuldi ka lasknud. Ilmselt saaks ka püstoliga hakkama.
Loomade käitumist ma suudan veidi ennustada. Ilmselt olin esimene inimene, keda loomaaia karu vee alt vaatas, sest ma sain aru, et karu nüüd otsustas, et läheb vette ja ujub klaasini.
Inimkonfliktis ma relva mõistlikult kasutada ei oskaks, peaks sellealast käitumist lugema ja treenima. Ühesõnaga, ma ei teeks seda enda jaoks nii lihtsaks.
Ja mu matkahuvi on pigem Soomes, sinna ikka relva kaasa ei tiri.

Einoh, kui juba osta, peaks ka lasta oskama, see tähendab kõvasti treeningut.

Pole see nii hull midagi. Teed tiirus instruktori juhendamisel "põhja alla" ja vahel käid harjutamas. Või hakka jahimeheks siis lased niikuinii ja tiirus käid ka niikuinii. Ja ei pea relvaluba vahetades uuesti laskmist tegema.

[marador]

Tulirelva osas mrWilson -ga sama meelt ja sellel pikemalt ei peatu.
Samas üksinda matkates ei soovita päris nö. tühjade kätega mitmeks päevaks matkale minna. Olukordi on igasuguseid ja nagu vanasõna: Parem karta... Enda varustusse on alati kuulunud korralik matkanuga umb. 12cm teraga, kaasas pigem tööriistana, aga vajadusel sobib ka heidutuseks. Piprageel SABRE RED MK-3, leiab jahipaunast. Enesekaitseks sobib nii inimese, uluki kui ka koerte vastu. Ei pritsi laiali ja lendab kuni 5-6m kaugusele, mis on suht turvaline kaugus ükskõik mis olukorras. Geel sai ostetud pigem lehma suuruste vabalt jooksvate külakoerte pärast, olgu seadusandluses mistahes nõuded, aga näit. lõuna-eesti külakolgastes neist keegi kinni ei pea. Viimati käesoleva aasta nov Läti piiri ääres matkates sain lähedalt tuttavaks kahe mulle rinnuni oleva ebasõbraliku tundmatut tõugu koeraga, paar korda juba haarasin geeli järele, aga paistab et närvikava korras ja mõtteks jäigi