Millist jalgratast osta ja mida veel juurde?!

[Jyrgenson]

Kuna plaan proovida omal nahal ära jalgrattaga matkamine, siis kõik nõuanded targemate inimeste poolest teretulnud. Alates millist jalgratast ja millise varustusega soovitate.
Selle mrWilsoni peegli kasutamise mõttele poleks ma ise tulnudki

[pilving]

Mul endal klassikaline Kona maastikuratas, umbes 10 aastat vana ja teenib siiamaale hästi. Enam sellist endale ei ostaks aga too aeg ei olnud midagi peale maastiku-ja maanteratta suurt võtta. Kõik sõidud saab sõidetud aga ise eelistaksin veits püstisemat sõiduasendit.
Mina arvan, et ratta kaks kõige olulisemat osa on sadul ja kummid. Kui sa just Alges Maasikmets ei ole siis käikude arv jms on sekundaarne. Üks tuntud ilmarändur ütles ka, et 6 käigust piisab. Samas kõige odavamaid komponente ei tasu ka valida. Kui tahad kaugele jõuda siis mingeid rämeda mustriga kumme küll ei maksa soetada, veeretakistus on metsik. Natukesest mustrist ja laiusest piisab täiesti.
Kindlasti korralikud tuled, helkurid ja jalg, et ümber ei kukuks. Vahest ei ole posti kusagilt võtta, kuhu ratast toetada saaks.
Sisekummid kindlasti terve aeg kaasas hoida, mul neid palju tee peal lõhki läinud. Väike pump ka kindlasti.

[Metavo]

Vaatan et mul vaid mõni pilt ongi mu kunagisest matkasuksust:


PS. Olen erinevaid rummusiseseid käike proovinud, ainsad mis surelikeklassist kõlbavad on needsamad 3-käigulised.
6-7 käigu puhul hakkavad pika peale käigu vahetuse punktid liikuma ja väidetavalt on need ka ilmastikule vastuvõtlikumad.

[mikktasa]

Heips,

Kasutan samuti "maastikuratast" millel olen välja vahetanud rehvid ja modifitseerinud matkamiseks (pakiraamid, veepudelid, porilauad, tuled, kellad, pumbad, remondi-komplekt jne jne). Iseenesest pole maastikurattal midagi viga..ainuke asi millega võiks arvestada on rooli tõstmine, kuna üldjuhul neil sportlik asend sõites, ja pikema maa peale hakkavad randmed valutama..pole mugav. Siis saab osta rattapoest vahejupid, mille abil lenks kõrgemale tõsta.

Muidu maastiku peal on hea käike lapata, ikka väga kivine ja raske tee..siis on hea kergem käik vahelduseks panna..seega ei kujuta ette ainult 6 käigu kasutamise..

Korraliku laterna võiks ka ette muretseda..mul on juhtunud ka pimeda-peale jäämist..ja "poolvinge" tulega...pimedas...on paras ekstreemsport!

Kindlasti on midagi veel aga eks teadjamad mehed räägivad

[Aivar]

Kuigi matkan ise samuti maastikurattaga siis soovitaksin hoopis hübriidi. Suuremad jooksud veerevad paremini ja tihtilugu on hübriidi istumisasend mugavam. Hübriididel on tihti juba pakiraamid, porilauad peal mis maastikurattal tavaliselt vaja juurde osta.

Käiguvahetus võiks olla ikka väline mitte rummusisene. Lihtsam puhastada ja minumeelest lollikindlam. Kuigi mul kodus on üks 3 käiguline rummusisene ja siiamaani töötab tõrgeteta aga isiklikult matkale ma sellega ei läheks.

Palju sõltub ka sellest milline eelarve sul ratta jaoks on välja mõeldud.

[Jyrgenson]

Eelarvet pole mõelnud, aga algajale ilmselt piisaks rattast mille hinnaklass jääb 400 kuini 650 eurot + siis varustus, mis vajalik otseselt rattale nagu lambid ja peeglid + kotid jne...
Kui selgub, et rattasõit hakkab meeldima, siis juba tulevikus ka mõni kallim ratas. Olen kaalunud ka mingi pruugitud kallima ratta soetamist. Küllalt on inimesi kes vahetavad oma asju välja enne kui need väsivad.
Ega mul igasugune pilt puudub, mis asjad maksavad, aga kindlasti kõige odavamid ei ostaks, sest kui leian, et see rattavärk mulle ei isu, siis tõenäoliselt korralikumatest asjadest saab kergemini lahti.
Loomulikult oleks hea mõne vana kalaga koos mõnepäevasele rattamatkale minna, et õppida sõidutaktikat ja muid asju mida ise näha ei oska.
Matkamist võib ise õppida, aga kui on oskajaid, siis parem nendelt õppida. Selles teemas olen täiesti võhik ja oleksin abi eest väga tänulik!

[Aivar]

Äkki on mõtekam siis juba rentida või laenata matkaratas. Matkarahva hulgas oled ju tuntud inimene ehk saad mõne teenusepakkujaga kokkuleppele ja teed pikema rattamatka a la nädal. Sellega saad juba aimu kas meeldib ja mis varustuse juures oluliseks pead. Hiljem hakata ratast ja varustust välja vahetama on vast kehvem lahendus.

Kunagi sai matkal käidud vana vene rattaga ja pakiraamil oli tavaline matkakott köiega kinnitatult ja mälestused matkast on siiani head Esimese lääne maastikuratta saamisega sai uuesti pikad distantsid ja teekonnad ette võetud aga kuna tegin samal ajal selle rattaga ka trenni siis pakiraamid, porilauad ja muud viled puudusid. Asju kandisn seljas ja mitte matkakotiga vaid spordikotiga millest pistsin käed käsisangadest läbi. Mälestused kõikidest sõitudest väga head - kuigi täna ei võtaks vist mitte mingil juhul rattamatkal kotti asjadega selga

[Jyrgenson]

Jah Aivar tegelikult on Sul laenamise suhtes täiesti õigus. Samas teades tundes end on mul siis lihtsam taganeda teemas juhul kui ei meeldi. Kui juba raha all kinni, siis nutan ja rattamatkan kuni meeldima ei hakka ja kui ei hakka, siis tean täpselt, et ei hakka kunagi. Ilmselt nädalane rattamatk ei anna ka veel objektiivset pilti.

[Aivar]

Eks see nädal on jah selline lühikursus rattamatkaks aga kui ratta selga pikki aastaid ei ole saanud siis tagumik ütleb väga kiirelt ära enam sadulasse roni.

[Jyrgenson]

Eks jah seda valu ja ebamugavuse eiramist on vaja veidike õppida.
Küsimus laiale ringile: Jalgrataste järelkärud? Kogemused soovitused?

[Jants]

Kui ratta selga pole aastaid saanud, siis ei tasuks küll kohe rattamatkale tormata. Enne tuleks ikka igapäevaselt veidi sõitmist harjutada, et lihased kohaneksid koormustega.
Ka on veidi piinlik rohkem treenitud kaaslaste matkal koos sõita, kui oled oma madala võimekusega neile piduriks. Võib mõelda sellele et keskmine rattal matkaja sõidab päevas u. 90 km., istub vähemalt 6 tundi sadulas, et kas ikka suudad selliste inimestega koos sõita, kui varasemalt pole jalgrattaga suuremat tegemist teinud.

[tripp]

Ma kolasin ~10 aastat tagasi ratastel usinalt piki Balkanit koos Vinni Puhhi matkakambaga. Keskmiselt nädalased matkad, mõni veidi pikem ka, mägiteed ja asfalt pooleks.

1) Kõik rattad sobivad. Mul oli MTB, naisel odav Taani supermarketi naistekas, siis hübriid. Ei olnud ükski parem kui teine. Peaasi, et tehniliselt korras.

2) Sõida! enne matka nii palju kui saad. See harjutab pepu sadulaga ära. Küllalt nähtud tüüpe, kes roheliste rattamatka kolmandast päevast loobuvad - ei kannata enam istuda ja kõik!

3) Osta tugijalg. Selline, mis kinnituks tagumise rummu juurde, sest raskus on matkarattal just seal.

4) Rehvi ja täpsemalt ventiili valik on ka teema. Autoventiiliga rehve saab Eestis bensukas täita, samas kesk-aafrikas ei tasu sellega vist arvestada.

Suurte rattakottide hankimine oli probleem 10a tagasi ja on vist ka nüüd. Kõik nähtud mudelid on liiga tillukesed ja mõeldud "hostelist hostelisse matkamise" jaoks. Kas Matrix on veel elus? Kui jah, siis uuri, mida neilt saaks.

[tripp]

Tõnu, rattamatk on lihtne asi, seda pole väga vaja õppida. Ainult ära tee nii, nagu ekacariya soovitab, et 90 km ja 6 tundi sadulas. Vähem aega sõidule, rohkem ringi vaatamisele ja nautimisele!

Ratas on matkal vaid transpordivahend, mitte eesmärk iseeneses.

[Aivar]

Matkaratta jalg peaks olema ikka selline mis oleks keskjooksu juures - küll mitte selline mis toetab ratta ühele küljele vaid selline mis oleks taolise lahendusega nagu vanasti punvõrridel. Ratta tagumine ots on raskem ja toetub vastu maad aga kui hiljem ostad ka esirattale kotid siis see tagumise rummu juures olev jalg ei hoia enam ratast püsti, sest esiratas on väga raske.

Ventiilid jah väga oluline. Autoventiil igaljuhul kasulikum - käsipumbad olemas iga lahenduse jaoks aga teepeal ilmselt tekib pigem võimalus kus saaks pumbata autoventiili kaudu.

[Metsamyhin]

Ratta ja järelkäru valikut mõjutab oluliselt see, kas plaanid liikuda ainult suht headel teedel või ei välista ka sattumist metsateedele, mis lõpuks võivad osutuda searajaks võsas, metsaväljaveo teeks, mida mööda oleks õigem kanuuga sõita või kilomeetrite viisi võitlemist teel vedeleva tuulemurruga.

Mis tugijalga puudutab, siis mul on olnud 2 erinevat, mis taha rummu juurde kinnitusid mingi kolmnurkse metallitükiga. Ei pidanud need kuigi kaua vastu. Just see kinnituse metalltükk kippus pidevalt läbipainduma, kuni lõpuks murdus. Praegu selline, mis kinnitub keskjooksu juurde. Tasakaalu leidmisega ja vaja teinekord vaeva näha, aga ehitus tugevam.

Pakiraam peab olema torudest ja korralike keevitustega. Punktkeevitusega traadist 'sõrestikud' ei pruugi ühte nädalavahetuse matkagi vastu pidada.

[Andrus]

Siin foorumis on palju olnud jutuks varustuse kergendamisest...miks siis rattamatka juures selle unustame? Igasugused kellad ja viled on teinekord liigne raskus. Uskuge, kui on vaja ikka 40 km puhast tõusu vändata, siis mõtled küll, et miks krdi pärast mul neid lisajubinaid rattal vaja on. Alati leiab loodusest mingi alternatiidi...post, kivi, puutokk on hea jalg rattale küll jne.
Muideks, tugijalgasid on ka esimesele pakiraamile kinnituvaid, kui tagajalg on tagumise rummu juures ja esiratas pakkidega paigal ei püsi, siis saab ka sinna jala panna. Ok, kellele lisaraskus taas meeltmööda on.

Ma ei ütleks, et 3 käiku rummu sees on hea küll...samuti see mäest ülessõidu jutt. Tore ju vahest kui käike rohkem ja võimalus leida lihtsamat võimalust liikumiseks. Kel rahakott kannatab, võib mõelda midagi sellist: http://www.rohloff.de/en/products/speedhub/ Sellistele on ka võimalus panna rihmülekanne ja kett ära jätta, pole vaja õlitada ja miski ei määri püksisäärt.

Ennist soovitati hübriidratast osta...mõtle hästi läbi, kus sellega sõita tahad. Mina oma maastikurattale sain Kamboodza tühermaal olevast külast uue õhukummi (kuna see on maailmas kõige levinum rehvimõõt), kuid kas vajadusel hübriidratta oma leiaksid? Alati pole piisavat tagavara ja alati iga lohvi ei saa ka paigata.

Ka kõigi muu varustusega on sama lugu. Kes on lugenud Uhhuduuri raamatuid või telest vaadanud, siis neil oli küllalt probleeme, et pakiraamid lagunesid, Matrixi kotid ei sobinud pakiraamidele jne. Seega ostes mõtle, kas see peaks ka pikemal matkal vastu ja kuidas seda vajadusel saaks parandada. Mida vähem on reguleerimisvõimalusi, vähem polte ja mutreid, seda vastupidavam on.
Siin kehtib reegel - teras on alati parem kui alumiinium. Hea teras on väga kallis ja odav jälle raske.

[Aivar]

No kui sa oled vändanud 40km tõusu siis sa kujutad ette, et sa oleks vändanud selle ka 3 käigulisega? Mina ei kujuta! Eestis sõites ei kujuta ma jälle ette mis ma selle Granny käiguga peaks tegema aga kuna olen vändanud selle käiguga tunde jutti siis ma ei kujuta ette kui mul seda ei oleks. Tavalise maanteerattaga millega meie elukutselised medaleid taga ajavad ei ole ma suuteline sõitma kõiki tõuse mida nemad võisteldes sõitma peavad! Ja neil on ikka rohkem kui 3 käiku ning ratta kaal ja jooksud on ikka teine tase.

Kui rattajalg on jaburus siis esiratta jalg on veelsuurem jaburus. Kuigi mu rattal ei ole hetkel jalga ja ka porilaudasid siis sellegipoolest matkal on need väärt asjad. Eks väga pikale matkale minnes tulebki üksipulgi läbi mõelda eeldatavad olud ning sellejärgi otsustada varustuse valik - seda eriti tsivilisatsiooni äärealadel või sootuks võõras kultuurikeskonnas kus isegi jalgratas on üpris haruldane nähtus. Levinum rehvimõõt on tõesti 26´ aga enamus kohtades leidub siiski alternatiivseid mõõte.

[tripp]

Alati leiab loodusest mingi alternatiidi...post, kivi, puutokk on hea jalg rattale küll jne.

Kellele ema, jne...
Leia pildilt post, kivi, puutokk


Ma küll arvan, et rattal pole kaalu vaja nii kramplikult jälgida kui jalgsi matkates.

[Metavo]

Eks jah seda valu ja ebamugavuse eiramist on vaja veidike õppida.
Küsimus laiale ringile: Jalgrataste järelkärud? Kogemused soovitused?

Jalgrattaga matkamine on veidi boheemlaslikum, arvan et selle 650 € eest saad endale täiskomplekti valmis kui tahad.

Oma hübriidrattaga, mis maksis ka ca. 650 € kui selle ostsin, ei julgenud amorte lahti keerata kuna kartsin kulumist, kuna sellise ratta hooldus ka hoopis teine tase kui Cruiseril oli, siis maksis see samuti rohkem. Samuti amortidest oli vähe kasu kui sa just ei tahtnud kihutada kolmekümnega kruusa peal, peenikeste kummidega oli see aga libe ja füüsiliselt koormav tegevus.
Soovitan amordid ära unustada, hankida paksemat sorti kummid kuid vaadata samas, et maanteel see kogu mustriga asfaldile ei toetuks. Laiem kummiosa läheb käiku niikuinii pehmemal pinnasel. Cruiseril on kurvides madalam raskuskese, samas asend mugavam. Tuuletakistus on aga vahest selline et mõtled ehk oleks targem sihtkohta muuta, kuid ise leidsin et toetudes lenksule küünarnukke pidi pole üldse halvem isteasend kui nt. maanteeratturil, ning tuuletakistus on juba mõnusam. Selleks puhuks võib ka paigaldada mingid spets triatloni tüüpi sarved, millele ise korduvalt mõtlesin: http://www.author.ee/lisavarustus.htm?id=1260" onclick="window.open(this.href);return false;
Niisiis, kui mitte lähtuda cruiserist siis ideaalne matkaratas:
Laiade kummidega mis toetub peene osaga teele, muster on teisejärguline ku mitte tähtsusetu.
Käigud vaid ühel sillal, kas 6-7 käiku või rummusisene 3-käiguline, teine variant on minna überkalli lahenduse peale mis maksab juba sinu ratta eelarve.
Isteasend pole sportlik, ehk on seljasõbralik.
Pakub alternatiivset sõiduasendit vastutuult sõitmiseks.
Geel või vedrusadulaga, mina pole näinud et liiga suur sadul probleem oleks.
Amortideta - Amordid mis reaalselt pehmendavad sõitu maksavad liiga palju ja töötavad valdavalt suurtel kiirustel. Mõnusam tugineda laiadel kummidel.
Kerge raamiga, siin soovitan unustada nt. Authori ja vaadata Trek rattaid, oma kogemusest.

[Andrus]

Metavo kokkuvõte ideaalse matkaratta osas oleks enam-vähem ka minu arvamus, kuid käike võiks ikka rohkem olla. On suur vahe, kas minna üles või alla ja sel puhul on hea kui käike rohkem. Minul on 3x10 ja sellega võib juba rahule jääda.

Hea raamat alustavale matkajale: http://www.kriso.ee/adventure-cycle-tou ... 64256.html
Sealt leiab nii mõndagi ratastest, varustusest (mitte ainult ratast puudutava vaid ka matkamist üldse), marsruutidest jne.

[Juss]

Ja siis veel kõigetähtsam.
Kas ketaspidurid või nö. tavalised.
Eks teadjamad valgustavad.
Ja loomulikult unusta ära süsinikraam - see pole matkaratta raam.

[Metsamyhin]

Ja siis veel kõigetähtsam.
Kas ketaspidurid või nö. tavalised.

Ketaspiduri klotsid on spetsiifilisemad, neid igas marketis ei müüda. Neid ei pruugi leida isegi Eesti 'hästivarustatud rattapoodidest'. Isegi mitte sellest 'esinduspoest', kust ratas ostetud sai.
Tellitav kaup.
Enda kogemus.

[Metavo]

Tavalised pidurid töötavad küll, ei kaalu palju ka. Ma olen leidnud et probleemiks tavaliselt siiski ratta haakumine kui piduri haakumine, nii et tavalised.

Mulle ei meeldi esikäiguvaheti. See tähendab et on üks lisa jubinmis võib katki minna.
Niikuinii kui ees üks käik siis see suure ülekandega ja pole näinud kus oleks tekkinud olukord kus kolmanda käiguga hakkama ei saaks. Pealegi ma mitmel korral olen pidanud ratast peksma hakkama suht kriitilistel hetkedel, kus oli kiire. Ühel korral oli rongile jõudmises või mittejõudmises asi ja esikäiguvaheti taha jäänud püksisäär tõmbas esikäiguvaheti paigast ja kett kiilus selle vahele kinni. Kiire maha hüpe, paar jalahoopi ja sain ette sisse keerata vaid 1 käigu. Hea seegi, järgmised kilomeetrid olin nagu hamster rattas aga kohale jõudsin.
Oli 3x9 käiguline, jälle, vahet polnud, sest 3x7 käigulisel kellega koos sõitsin suurim ülekanne oli sama ja väikseim ülekanne samuti sama. Mina pidin lihtsalt esikäiguvahetiga mängima sõidul rohkem et kett sõlme ei läheks.
Aga jah, see on mu enda kogemus. Väga mägistel marsruutidel pole liikunud, ikkagi vaid Eestis ja seepärast ehk ei näegi põhjust miks käike palju võiks olla. Haanja kandis pole ka ringi sõitnud, küll aga igalpool mujal Eestis ja eriti Pandivere kandis.
Siin mu teine matkasuksu, universaalratas, 3x9 käiku ja kuna jube kallis, siis ülimassiivse rattalukuga.
PS. Kuna esihargil nõnda palju juhtmeid (2 pidurit 2 käiguvahetit) siis lenksu kotti paigaldasin harva.


PS. Veel üks tähelepanek.
Spidomeetrit ma ise uuesti ei ostaks. Ühest küljest hea on, kui oskad arvestada oma sõidu aega aga mina lähen hasarti. Vaatan kas saan keskmise sõidukiiruse üle 25 ja pidevalt vaatan, et mitu sada kilomeetrit järgmisest tuhandest kilomeetrist puudub et mingisugune egolaks saada. See aga ilmselt mu enda privaatne kiiks, aga endiselt, liiga palju asju pole ka hea. Piisab kui linnas parkides peab eemaldama vaid esi- ja tagatule.

[Jyrgenson]

Oeh, nüüd on vaja seda infot analüüsima hakata. Ilmselt kui ostmiseks läheb, siis pean teid kõiki endaga poodi kaasa meelitama või kui mõne kasutatud ratta leian, siis paluma kellelgi üle vaadata. Kindlasti suured tänud kogemuste jagamise eest. Ja kui kellelgi veel mõtteterasid on, siis on need teretulnud.
Mis kala selle süsinikust rattaga on? Ei plaaninud küll sellist, aga lihtsalt silmaringi laiendamiseks.
Ja ikkagi kas kellelgi on käruga kogemusi?
Hetkel on kaldun ise cruiseri poole vaatama, sest kui minust rattamatkajat ei saa, siis 5 kuud aastas võin linnas oma sõidud autoga tegemata jätta ja vändata.

[Metavo]

Mind ära poodi meelita, mina pole erapooletu ja soovitan Cruiserit mis tegelikult ei tohiks klassikaliseks matkarattaks sobida kuid sobib sellegipoolest:D
Linnarattaks sobib see ka suurepäraselt, tänu paksule kummile mis puudub muster, vaikne kulgemine ja äärekivid pole nii hull nuhtlus kui tavalise rattaga.
Kui eelarve lubab siis on ka kallimaid rattaid kust pean isegi mõtlema kas tahaks sealt just cruiserit:
http://www.electrabike.ee/ee/rattamudelid.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Sealt ka üks pilt nende osade mudelite kohta:


PS. veel üks mõte miks Cruiser parem
Kael on mugavamas asendis ja pakun et nii mõnigi maanteerattur seepärast oma lõpu leidnud et kaela väsimuse tõttu on pilk maha, ratastele, mitte ette. Umbes nõnda, kujutan ette, sai ka lõpu üks mu sõber.