Kuhu minna suusamatkale?

[joonas]

Tere!

Soov oleks minna sõpradega Eestisse suusamatkale. Oleme veel üpriski noored, nii et gigantseid distantse-pingutusi üritaksime vältida. Ei tea, kas üle jää mõnele saarele (Aegna, Osmussaar) oleks mõeldav minna? Samuti võib pakkuda ka matkaradu.
Aitäh. Joonas.

[margusl]

Merel jätaks kogu põhjaranniku pikematest talvistest plaanidest täiesti välja. Kaanetab pigem harva, sealne jää kipu lainetama ( st loksubki üles alla) ja kui üle jää ka saab, võib järgmisel päeval tagasitulekuga üsna hapu seis olla.

Väinameri on ses suhtes palju kindlam variant, igas pikkuses ületusi laidudele-saartele leiab ka ja 5 aasta sisse mõni selline talv ehk ikka jääb, mil stabiilse jää peale ka suusatatavat lund tekib.

Ohutuskola, plaan-b, Jääkaardid, satipildid, veeteede ameti info tuleb igal juhul endale selgeks teha, muidu võite end ka seal lahvanduse, lõhe või värskelt läbi sõidetud laevatee äärest või leida. Ja meri ei nali, ka talvel mitte - ehk mida iganes teete, ärge statistikas lõpetage.

Kõige mõistlikum on lihtsalt ilma oodata ja kui kusagil lund juhtub tulema, siis see hetk lihtsalt ära kasutada. Rabad on ägedad, eriti kevadise kandva koorikuga. Kui kindlasti mõnda piirkonda soovid, siis näiteks Kõrvemaa, olgu mööda matkateed alguse või lõpuga Aegviidus. Või siis paaripäevase ringina. Või mõni muu rongi/bussiga ligipääsetav kant.

[tripp]

Kõik üle-mere suusamatkad, millest olen kuulnud, on sisaldanud mingit ohtlikku elementi või hetke. Esimeseks korraks jääge maismaale.

Suusamatka rõõm on see, et mingit rada pole vaja. Lähed sirgelt üle maastiku. Kõige kaifim on kevadel, kui lumel on "koorik" peal, aga muul ajal on ka hea.

Nii et võtke mõni raba, kus EI OLE matkarada ja kuhu muidu ligi ei saa. Ja tehke seal ring. Lihtsalt oma äranägemise ja kaardi järgi.
Kõrvemaal näiteks Koitjärve raba.
Inspiratsiooniks eelmisest märtsist ühe paaritunnise matkakese kirjeldus:
https://kurinurm.blogspot.com/2019/03/s ... amatk.html

Lisaks merele on ka suured järved - Võrtsjärv ja Peipsi.
Neil matkamisest ei tea ma midagi.
Ehk keegi on talvel käinud?

Kurtna järvistu on variant. Ööbige Pannjärvel, ja tehke sealt paar päevast ringi.

Aga rabasid ja raba-süsteeme on Eesti täis.
Võta mõni enda jaoks lähedane või uus koht ja sõida.
Suusamatkamine on hirmus lihtne!
Võta sõbrad ja suusad ja lihtsalt mine, kuhu tahad!

[Tarmo]

Rabad on suuskadega mõnusad ja kiired.
Kui suvel liigun rabas heal juhul 1...2 km tunnis, siis talvel üksinda, ilma rajata 5 km tunnis. Kui mitmekesi minna ja vaheldumisi jälge lõigata, siis on kiirused veelgi suuremad.
Matkata näiteks nii, et esimene ööbimine on Tudu metsaonnis, ja järgmine Varessaarel.

[Nohik]

Kui üldse pole käinud, võiks paar korda talvel ööbimist enne turvaliselt läbi mängida.

[tripp]

Talvel (väljas) ööbimine ja suusamatkamine on kaks sõltumatut teemat...
Küsija pole öelnud, kas ta tahab ühe- või mitmepäevast matka, ja kas väljas ööbides või kuidas.

[Nohik]

Ilma ööbimata on suusatama minek mitte matk.

[sepaonu]

Ilma ööbimata on suusatama minek mitte matk.

Kui ma kõnnin autost rmk putkani 28,3m nina nutifonis ja ööbin seal, kas siis on matk?

[Hendrik]

Ma soovitaks kah selle mere peal suusatamise esialgu kõrvale jätta ja mõnda raba risti-põiki läbida. Mere jäätumist annab oodata, lisaks erinevad probleemid mida eelkõnelejad juba kirjeldasid. Rabad jäätuvad rutem ja neid on suuskadel väga mõnus läbida, saad kiirelt sinna kuhu suvel raskem minna.

Ööbimist ma väga üle ei tähtsustaks kui just kole külm ei ole, esimene kord lõdised kui on nuustik magamiskott ja muu kola puudulik, aga elu õpetab, järgmine kord oled targem. Tungivalt soovituslik oleks muidugi oma esimesed lõdinad läbi elada nii, et saaks hädavajadusel taanduda.

[wagner]

Minu hääl läheks samuti sinna, kuhu suvel ligi ei saa, ehk sood-rabad ja veekogud. Merest oli juba juttu; tegelikult peaks ka jõgedel ettevaatlik olema - ka kõige suurema külmaga on nt Emajõel lahtiseid kohtasid. Seisuveekogudega on ilmselt ohutum, ning üle Peipsi Piirissaarele minek on vaata et klassikaline marsruut. Jäätunud jõed annavad ka võimaluse sinna piirkondadesse minekuks, mis suvel muust maailmast ära lõigatud on.

[Nohik]

Eks see ole tinglik, aga aga minu peakolus on selline seos, et ööbima kuskil peaks ja varustus peaks kaasas olema ja mõningase maa peaks liikuma, et matk oleks. Näiteks kui tühjagi ei käi, siis nimetan seda metsa magama minekuks. Rmk rajale minekut võileiva ja kohviga nimetan jalutama minekuks. Kui kola liigub autoga, siis on reisimise ja jalutamise hübriid.

Ilma ööbimata on suusatama minek mitte matk.

Kui ma kõnnin autost rmk putkani 28,3m nina nutifonis ja ööbin seal, kas siis on matk?

[sepaonu]

et ööbima kuskil peaks ja varustus peaks kaasas olema ja mõningase maa peaks liikuma, et matk oleks. Näiteks kui tühjagi ei käi, siis nimetan seda metsa magama minekuks.

See tühjagi käimine on numbrite keeles mis? Ju ka individuaalne. Selle vastu vast keegi ei vaidle, et mida rohkem varustust seda aeglasem oled. Kokkuvõttes selline näide, et A on varustusest pakatav, teeb kolmepäevase kahe ööbimisega, raiub puid meetrise matkanoaga, praeb panniga elusal tulel jms ja B läbib täpselt sama maa, mis A aga ühe päevaga. See on ka päris elus täiesti tavaline, et kellelegi on 10km päevas täiesti ok ja sportlikumad tüübid teevad vabalt 30km päevas. Isegi mina oma polstriga ilma kotita teen vahest 30km päevas ja jõuan kala ka püüda.
Mu meelest mõtetu teema matkamise teoreemi tõestamine või defineerimine, palju varjundeid sellel.

[Nohik]

Eks see maa ongi individuaalne. Ma arvan, kui inimene 3h liigub ja ööbima jääb, siis on matk küll. Alla selle on magama minek.