Heameel on teatada, et peale kahenädalast otsimist õnnestus lõpuks pott leida!
Ma tõesti oma naiivsuses arvasin, et pole lihtsamat asja kui lähed poodi, võtad riiulist poti ja kukud lõkkel kokkama. Ei ei. Universumil olid muud plaanid. Kõik olekski ehk tore kui üks õel inimene poleks iduktsioonpliiti välja mõelnud. Tänu sellele leiutisele on KÕIK potid meie kaubanduses paksu põhjaga. St nad on rasked ja nende ülessoojendamine võtab rohkem gaasi. Kõvasti rohkem ma pakun välja. Käisin läbi kõik koduekstrad, magazinid, prismad, maximad, realiseerimiskeskused (kust leidsin hoopis pojale väga asjaliku pakiraamikoti 14 euriga :O), käisin isegi restoranitarvete poes. Midagi. Siis sukeldusin kasutatud asjade maailma ja tuulasin kõik realiseerimiskeskused läbi. Midagi. Lõpuks leidsin Facebookis sellise grupi nagu ENSV turg. Sealse kuulutuse peale leidsin lõpuks paar nõukaaegset alumiiniumpotti, millest ühe ära ostsin. Kuid nagu rahvatarkus ütleb, siis seal kus on, sinna tuleb juurde. Kui alu pott olemas, sai üks matkaline laenuks 10L roostevabast terasest lõkkepoti. Alu läks reservi. Siit moraal, kui teil on vanu alupotte, siis hoidke neid nagu kullatera. Tegemist on defitsiidiga.
Piimapulbri sain ikkagi sealt kus kõik selle saavad, ehk Kaupmehest. Õnneks oli kaart vanast ajast alles. Boonuseks oli seal erinevalt Prismast ka väga hea valik kissellipulbreid, mida kohe hea mitu pakki võtsin.
upload
Proovin see matk arvestust pidada mida kui palju kulus, kas jäi puudu või üle ning kuidas maitses. Kui matk läbi, siis riputan retseptid blogipostitusena siia üles, ehk on järgmisel minusugusel üht-teist kõrva taha panna.