Meisterdame nuga, tulerauda...

Matkavarustuse ise valmistamine, parandamine ja hooldamine matka ajal ja pärast matka.
Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1124
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 13 Mai 2019, 22:01

Kokkuliimimine on selline töö, et mõtlema peab liibumist ja olemust, mitte mingit vahet pole mille vahel liimida, kas paar lauajuppi ja keermelatid või kruustangid või pitskruvid.
m16.jpg
No natuke depressiivne on vaadata seda liimikärakat ja erineva suurusega jupikogumit ja mõelda, et kas sellest ka miskit mõistlikku tuleb
m15.jpg
aga sellest saab üle ja kõigepealt peab niipalju maha lihvima, et aru saada, et kas kõik liibub ja võiks edasi minna või tuleks lahti murda ja uuesti liimida, sest kui omale teha, siis pole mõtet jama teha lohakusest ega pole mõtet koledat teha, neid niigi terve ilm täis.
Mul mingeid apsakaid polnud ja hakkasin lihvima. Kõigepealt mõõtu ja tuleb vaadata, et kõik on soovitud joonel ja kõige planeeritu jaoks on piisavalt materjali. Kellel silmamõõt kehva, siis on kasulik ka pliiatsiga jutikesi tõmmata. Kõik, kes silmad lahti rahulikult teevad saavad selle tööga ka hakkama.
Ma sain elektri abiga umbes siiamaani välja
m14.jpg
aga kes elektririistasi igapäevaselt ei kasuta, siis võiks varem käsitsitöö peale minna, sest viil, raspel jms on aeglased, annavad võimaluse vahepeal vaadelda rahulikult ja elektririistad oma suure jõudlusega närivad jõudsalt ja oht liiga palju ära närida on reaalne ja juurde panna ei saa 8-)
Kui on mitu materjali, siis kasulik ka vahepeal teipida maalriteibiga ühte või teist kaitseks, no näiteks sedapidi, et sarve vaja poleerida ja puidu peale ei taha poleeriga tulla, siis teip peale jne. Tera võiks kah peaaegu kogu aeg teibitud olla, läheb näpuplaastreid vähem ;)
m18.jpg
ja masinatega lõpuni siukese projekti puhul nagu mul minna ei saa, lõpuks ikka näpukesed ja liivapaber põhimõttel jämedamast teralisusest peenema poole.
Kui mul oli selge, et noa kuju enam ei muutu, siis pressisin kydeksitupe ka ära, see ka jälle selline ootusärevuse koht, et ei tea kuda õnnestub.
m19.jpg
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1124
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 14 Mai 2019, 21:43

Eile arvasin, et võiks puuosa noal ka mingi pläga ära teha ja tuli meelde, et ma talvel ehitasin ise ühe õnge ja kasutasin korgi jaoks mingit pläga a la cork sealer vms ja sõbra kommentaar oli, et väga hea pläga ja miks mitte proovida, ühesõnaga pintseldasin puidu üle ja mõtlesin, et paneks kuhugi kuivama ja nagu ikka diletant kõigepealt ikka teeb ja pärast mõtleb avastasin, et pole seda nuga kuhugi terapidi torgata. Läksin vaatasin köögis ringi ja nägin kilekotis leiba, väga hea, võtsin selle pätsi koos kotiga ja viisin ahju peale ja pistsin noa terapidi sisse läbi kilekoti. Suht loogiline käitumine või kuidas tundub? Hommikul tõmbasin siis sealt välja ja vastu vaatas siuke tera
m20.jpg
Küsin naise käest, et mis krdi leib see on siuke, ähh, keegi tõi miski käsitööleiva. Arusaamatu. Mul tera oli värskelt tehnilise spirdiga täitsa puhtaks lakutud ja nagu tavaliselt noa tera ikka miski rasvaga koos kaitset polnud aga no sellist tulemust nagu küll ei oodanud. No ei tulnud isegi poleeriga väga lihtsalt maha, ikka sisseussitanud oli. Mis seal nii vinget leiva sees oli jääb mõistatuseks.
Päris kindel pole, et kõik sai õigesti tupe osas tehtud aga vastuse saab vaid aja möödudes, korra pean veel maha võtma ja üle lakkuma servad, sest selle närisin kodus dremeliga välja. Igal juhul vesti külge ta läks nagu plaanitud. Mingi jonksu jätsin külge, et ühe käega saaks välja võtta, võibolla pärast eemaldan selle pöidlajonksu, kui osutub liigseks.
m21.jpg
m22.jpg
m23.jpg
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1923
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas Nohik » 15 Mai 2019, 09:13

Kui sul seal muud metalli ka mängus oleks, võiks patarei küll tekkida, leib on üsna happeline. Siis poleks kiire reaktsioon kummalline. Aga sul ei paista seal midagi muud peale terase.
Ärge käige mu järel, olen isegi eksinud!

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1124
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 15 Mai 2019, 10:16

Jajah, ahi oli miinus ja kilekott pluss. Rooste tekkimiseks pole väga palju vaja, töötavad happed on enamasti lahused. See leib oli ülivärske ja seal võisid veel mingid käärimisnähud ja promillid juures olla. Võtad musta raua ja paned koerale kaela, ei lähe kunagi rooste, võtad koera kaelast ära, viskad maha, paned märja ajalehe peale, järgmiseks päevaks kerge rebane peal, no ja kõvemad mehed panevad veel ahju peale, et roostetaks nagu korralikus vene aegses tilkuvas ja auravas katlamajas, muud müstikat vist polnud.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1124
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 22 Mai 2019, 09:27

Kontrast on tugev ka sellepärast, et kui tavaline roostetav tera on valmisjärgus liiga kõrgpoleer, siis esimene oksiidi, rooste või ükskõik mis happelise olluse kokkupuude tekitab selle kontrasti. Pärast, kui tera on mingi aja oma elu elanud, siis igasugu plekikestest tekib juba ühtlasem värv. Üsna tavaline on ka noa tegemise juures jätta noa paled nii nagu ta tulest tuleb. Paljudele ka meeldib see, nagu tõend selle kohta, et nuga on taotud selliseks, et mehhanismustega puutusime ainult vastu noa faasi. Visuaalselt meeldib ka mulle selline nuga, praktikas mitte, sest korjab mustust rohkem. Selle ramboliku noakohaga võin isegi ära harjuda, võtta on väga hea sealt, no panna on samavilets, nagu külje peal vööl, ehk kobad õiget kohta.
Esimene veri alati...
m36.jpg
joon jõest, söön jõest

Vasta

Mine “Meisterdamine, hooldamine ja parandamine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist