Õhtust, matk on läbi, olen tagasiteel, kuskil mereäärses majas Kemist veidi Oulu poole.
Matk sai tüki maad lühem, Surnujärvi rannas käisin jala ära, tegin ülesvedamise luuret. Ja lõin käega, olin juba liiga läbi. Iga päev edasi tähendas matka pikenemist ka päeva võrra tagasiteel.
Selleks ajaks olime näinud nii päri kui vastutuult, kuuma, külma. Ka ilmale vastavalt sääski, kihulasi või parme. Ja võis nentida, et tegelikult kõike ebameeldivat olime ainult nuusutada saanud, üldiselt oli meil vedanud. Sellest hoolimata olin ennast üsna kõvasti üle hinnanud. Jalgsiotsade jõukulu oli kordades suurem, kui olin arvanud. Ka tühised 300 m järvede vahel tuli käia mitu korda, ning muutusid sedasi kilomeetriteks. Igasugu kõõlused olid nii valusad, et isegi valuvaigistitega oli kükitada valus. Seljale olin ka viga teinud, mitmes kohas olin käpuli maas.
Viimases peatuses enne Surnujärve hakkas korralikult sadama. Lõpuks olid ka maapealsed kivid libeda tatiga kaetud. Viimase luurega juhtus kukkusin mitu korda, mis ainult juhuse tõttu õnnelikult lõppesid. Eelviimane ülevedamine oleks olnud kõige karmim, seal polnud õiget rada. Oleks pidanud 40 m mõõda suurte kividega kärestiku üles tassima. Viimane kärestik oli kõrgem, aga seal oli tinglikult siiski rada.
Aga nägin järve ära ja süda sai rahu.
Tagasiteel samuti üldiselt vedas. Kui sadas, magasime, kui ei sadanud, sõitsime või kõndisime. Kui olid parmud, siis samuti magasime. Mitu otsa tegime keskööl. Magasime 3 h kaupa.
Mis kalapüüki puudutab, siis esimene õhtu sain kena paalia, sellega edu ka piirdus. Edasi olin liiga väsinud, et püügile üldse mõelda. Kuskil laagrikoha juures kärestikus haaras lanti väga suur kala, nii et haakides 10kg peale reguleeritud sidur libises. Aga lasi landi lahti. Selga näitas korra.
Mis varustust puudutab, sain kõvasti targemaks, mis on oluline ja mis mitte. Ilmselt teen varustuses kõvad korrektuurid.
Tänulik olen Columbia tossudele, mis olid tihkelt jalas, ei veninud märjalt välja, kuivasid jalas ära, polnud väga libedad.
Ka Black Diamond 155cm kepid oli hea valik. Väga raskes maastikus aitasid jõudsalt edasi. Kasutasin neid pikkuses 135-155 cm erinevates olukordades.
Tarp hakkas üha rohkem meeldima. Telgiga käies mäletan pidevalt kondeka probleeme. Tarbiga seda polnud isegi vihmaga. Riided kuivasid seljas ära ja hommikuks oli ka magamiskott kuiv. Ilmselt ostan lisaks mingi hiina sisetelgi. Sääsevõrk pole kõige mugavam.
Kirves jääb järgmine kord maha, väike Fiskarsi saag ajas asjad ära. Kui vaja, aitab ehituspuss ja puunui.
Toidu osas olen hästi rahul omatehtud hautisega. See on oliiviõliga kombinatsioonis piisavalt hea. Pole seapeki, või ja pemmikaniga vaja jamada. Hakklihamasinast läbikäimine lisas efekti, et näljaga võib seda ka 5 minutiga peale vee kallamist sööma hakata. Pole vaja 25 min oodata.
Ühtlasi sain ka aimu, palju mul toitu tegelikult vaja on.
Suhteliselt viimsel hetkel lisasin varustusele 50g pingviini põleti ja gaasi, ning ei kahetse. Esimesed 2 päeva oli kõik kuiv nagu püssirohi. Vihmaga tegime lõket ja pärast oli jälle püssirohi. Norra pool polnud sadanud. Enamus laagrikohti ei võimaldanud risupõletit süüdata.
Raft oli suhteliselt okey. Seljakott ninas teeb paadi suhteliselt ebastabiilseks. Enamus aega oli mul raskem kola paadi ninas spordikotilaadses kotis. Seliselt oli täitsa normaalne. Aga enda ülekaal tõstis ka paadi nina liiga palju, sinna polnud midagi teha.
GPS-i läks vaja tunduvalt rohkem kui arvasin. Eriti, kui öösel seda 2 km lõiku tagasi tulime (2 kotti inimese kohta, käisime 3x). Radadeta maastikud on seal ikka jõhkrad. Kivikülvides on kivide joonmõõdud inimese mõõtu. Vahepeal igatsesin isegi, et telefon oleks kuidagi randme küljes olnud.
Päiksepaneel lühikesel matkal end ei õigustanud. Kõige suurema numbri sain sealt kätte 0.24A (5V), aga tavaline oli pigem 0.13-0.18A. Esimese kolme päevaga sain toodetud veidi üle 1000 mAh. Ja edasi polnud väga ilma või endal jõudu jamamiseks.
Võib-olla meenub veel midagi, siis kirjutan.
Pildid vaatan enne kodus üle, võib-olla olen kuskil liiga lolli näoga.
Ja hea meel on, et seda käsivarre jõeotsa ei võtnud, matkakaaslasel polnud tasakaaluga kerge. Pidev paati ja maha ronimine või vees kõndimine polnud ilmselgelt tema jaoks.
Kuna aega jäi üle, tegime tiiru ka Norras Hamningbergis.
Täna oli esimene valuvaigistivaba päev. Saun mõjus ka hästi.
https://retkikartta.fi/?lang=en&layers= ... s%20tagasi