Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Räägime matka planeerimisest. Kõigest- alates marsruudi koostamisest kuni vajaliku sokkide arvuni matkakotis. Küsi nõu ja jaga teadmisi.
Vasta
Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 23 Mai 2018, 17:20

Matkafoorum on üks tänuväärne koht, kuna on lootust, et siia jäävad erinevad heietused veidi pikemaks püsima ja on ehk kasulikud ka teistele. Alustan uut planeerimise jutukest, seekord sihiks suvine Suur-Kaukasus Gruusia poolt ehk Svaneetia piirkond. Hetkel on plaan alles kokkumonteerimise järgus, seega võib alljärgnevalt esialgu käsitleda ka valjusti mõtlemisena. Eelmine aasta sai käidud Kazbeki kandis ja otsas, mis asub Svaneetiast mõnedsajad kilomeetrid ida poole, oli väga vahva ja tekkis tahtmine Gruusiat veel külastada.

Gränd mäster plän

Üldine suur plaan on külastada Svaneetiat, mis on piirkond Gruusias otsaga vastu Kaukasuse peaahelikku. Peamine keskus on Mestia, kuhu enamasti esialgu maandutakse (auto, marsa, bussi vms liikumisvõimelise vahendiga). Erinevaid matkakirjeldusi uurides hakkas vaikselt ilmet võtma ka kitsam piirkond, mis vaba käega osutades võiks jääda Leksõri liustiku ja Tetnuldi mäe (4858 m) vahele:
Pilt
Mestia on siin all vasakul, Leksõri liustik jääb Ushgulist orgu mööda põhja suunas ja paremale ning Tetnuldi kaardi vasakus servas.
Sellel kaardi: http://www.mountain.ru/userdownload/art ... 5map03.jpg on Leksõri liustik üleval vasakul nurgas ja Tetnuld all paremal.

Ala ilmestavad mitmed liustikud, mis laskuvad valdavalt peaahelikult või selle kõrvalahelike orgudest ning nendega ristsuunaline liikumine peaaheliku pikisuunas võimaldab näha ära päris suure piirkonna. Samas tähendab see õige mitmete kurude ületust ning küllaltki pikka pidevat viibimist lumepiirist kõrgemal (arvestuslikult 10+ päeva). Üldine matka loogika võiks praeguse plaani järgi olla selline, et algne sisenemine on nii treeningu kui esimese aklimati eest (Leksõri liustiku ülemine ots on kuskil 3500 m kandis), sellele järgneb matka tehniline osa ning lõpus kui aega, ilma, jõudu ja õnne on, siis prooviks mõnda tippu ka teha. Ja peale seda alla tagasi.

Tetnuldi on sealkandis üks prominentseid tippe ja kenasti näha otse Mestiast, kaunis püramiid särab otse aknast sisse. Kuna tegemist on tipuga, mille otsa saamiseks on ka veidi kergemaid marsruute (tavamarsruut kaguribilt on vene süstemis 2B), siis külastatakse seda küllaltki sageli. Ka Eestist on seal käinud ja tippu teinud mitmeid gruppe, nii matkareisina organiseeritud käikudel kui omapäi matkamas. Rahvasuu räägib et ka sel aastal on vähemalt ühel grupil Tetnuldi plaan. Teised tipud sealkandis on kas vähem prominentsed/huvitavad või siis liiga rasked, nagu näiteks Ushba (4710 m), mida peetakse ka vene tehnilise alpinismi üheks sünnikohaks. Ushba on samuti Mestiale väga lähedal, kuid alla 4-seid marsruute sinna ei vii, seetõttu ka külastatavus väiksem. Teised kuulsad tipud sealkandis jäävad kas vene poolele või otse pea-ahelikule, nn. Bezengi seinale, kus on mitu 5000-st tippu reas. Ka Elbrus pole kaugel (Tetnuldi ja Elbruse vahe on ~57 km), paistab mitmete kurude pealt kenasti kätte.

Marsruudi loogika ja üldine taktika

Lähteandmed: matka käiguosa pikkus päevades võiks jääda vahemikku 12-14 päeva, kuna rohkem pole lihtsalt aega (lisandub veel 2-3 päeva logistikat mõlemal suunal). Seega peab marsuut olema selle aja jooksul suure tõenäosusega tehtav, kus suur tõenäosus tähendab ka paari potentsiaalset passimise päeva halva ilma, puhkusevajaduse vms sisemise/välise teguri tõttu. Puhkepäevi kui 100% mittemidagitegemist plaani esialgu ei arvesta, pigem oleks tegemist poolpäevadega kus hommik on näiteks kergemaks varustuse liigutamiseks sobivamasse kohta (kuru alla järgmise päeva tõusuks) ning lõuna rajaluureks, õppusteks vms tegevuseks.

Seljakoti kaal 14 päeva söögi, tehnilise varustuse jms kolaga on arvestuslikult meestel vähemalt 30 kg isegi tugevalt varustust optimeerides. See seab teele mõningaid raskusi nii otseses kui kaudses mõttes. Öeldakse küll, et mägimatkal on raskuseks mäed (ja suusamatkal suusad), aga ka seljakott on ikkagi piisavalt raske. Seetõttu on hetkel tekkinud mõte, et marsruut tuleks koostada a) väiksemate tõusude-laskumistega; b) tehnilist varustust kasutav. Väiksemad tõusud-laskumised tähedab et marsruut tuleb nihutada pea-ahelikule võimalikult lähedale, kuna mida kaugemalt pea-ahelikust külgahelikke ületada, seda sügavamalt tuleb orgudesse laskuda. Teisest küljest tähendab see veidi raskemaid kurusid, mis omakorda toetab punkti b ehk tehnilist varustust on kergem tassida kui ta on kasutuses, mitte seljakotis. Seongus liikudes on arvestatav hulk varustust vöösüsteemis ning köied lahti, seljakott võib vabalt kergeneda 5-8 kg võrra. Seega vähem rühkimist üles-alla, rohkem huvitavaid kurusid.

Matka lõppfaasiks on mitu erinevat varianti, mis kõik algavad Tsanneri liustikule liikumisega. Lihtsuse järjekorras esimene on tõus Tetnuldi tavamarsruudi "baaslaagrisse" mööda Tetnuldi lääne- ja loodenõlvade liustikke. Sealt edasi tipuüritus ja alla tagasi mööda tavarada kuni Tsaldashi külani. Teine, keerukam variant on Alam-Tsanneri kurult teha Gestola tipu traavers et jõuda Tetnuldi ja Gestola vahel asuva Dobrovolski kuruni. Sealt omakorda tõusta Tetnuldile mööda kaguribi või kaguribi ja kuru vahele jäävat kontraforssi ning laskuda mööda tavarada. Kolmas variant on tõusta Tsanneri liustikuga liituvat Oishi liustikku mööda Dobrovolski kurule ning sealt traverseerida üle Tetnuldi tipu. Vaadetelt ning huvitavuselt on teine variant kolmandast tunduvalt etem, probleemiks on vaid piirijoonel liikumine, mille jaoks on vist (uurin asja) vaja eraldi luba kui tahta asja ametlikult ajada.

Selge on see, et mingit tiputraaversit on suhteliselt vaevaline raske kotiga teha, seepärast tuleb selleks hetkeks optimeerida ära söögi kogus ning seljas veetav varustus. Jällegi on seal tehniline varustus enamasti kasutuses, seljakotis seega peamiselt vaid telgid-magamis-laagrivarustus, varuriided, pisem pudi-padi ning umbes 4 päeva söök. Seljakoti kaal kuni 15 kg oleks tipu tegemiseks juba täitsa mõistlik.

Varasemad käigud

Seal piirkonnas (st. Gruusia pool) on Eestist viimastel aegadel minuteada mägimatkal käinud ainult Kalle Kiiraneni kaks gruppi:
Svaneetia 2007 - matk katkestati avarii tõttu
Svaneetia 2010 - tõusti ka Tetnuldi tippu mööda edelaribi
Bezengi 2003 - matk vene poolel kuid sisaldab kirjeldust Alam-Tsanneri kurust ja Ljalveri tipust.

Lisaks on tehtud retki Tetnuldile ja Mestiast lõunas olevasse Laila tippu nii Valdo Kanguri juhitud gruppide kui teiste poolt.
Svaneetia 2012 grupi blogi - käidi Tetnuldil

Erinevaid kirjeldusi vene keeles leiab netis sobrades kõvasti, mõned huvipakkuvamad kas pildimaterjali, marsruudi vms poolest:
Matk kus läheneti Tetnuldile üle Tsanneri liustiku ja Keskmise Novitškovi kuru - mitu head kaarti lõpus ja palju pilte.
Leksõri liustiult Tsanneri liustikuni, väljumine läbi "Tsanneri väravate"
Oishi liustikult Dobrovolski kurule, sealt tõus Tetnuldile mööda kagupoolset kontraforssi
http://www.mountain.ru/article/article_ ... le_id=7412 - palju häid pilte Gestola traaversist

Kasulikke linke
http://caucatalog.narod.ru/base/allregions.html - kurude-tippude lühikirjeldused ja rohke pildimaterjal
westra.ru kurude andmebaas - kurukirjeldused, matkade andmebaas, gps punktid (ka Google Earthi jaoks kohe saadaval) jms head infot

jätkub...

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 24 Mai 2018, 13:33

Kohalike käikude juurde veel täienduseks:
2008.a. toimus Koomaklubi matk sinnakanti, pildigalerii Meelis Vindi aparaadist. Sellest matkast hetkel muud peale internetiarhiivi avalehe ja piltide leida ei õnnestunud, kuna koomaklubi kodukas on omadega õhtul. Pildigaleriist tundub marsruut väisavat Adishi liustiku algust, Tetnuldi tavamarsruuti läbi Nagebi kuru, ühte Novitškovi kurudest, Semi kuru (radiaal?), Ülemist Tšannerit (radiaal) ja vist ka Alumist sest mingi pildi pealt paistab ka Ljalver lähedalt, väljumine vist üle Semi kuru ja Kitlodi liustiku kaudu.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 30 Mai 2018, 16:57

Koperdasin veel ühe kurude-tippude andmebaasi peale, mis venelastel on:
https://pereval.online/

Sealt leiab kurude ja tippude kohta nii hea ülevaatekaardi, kirjeldused, fotode andmebaasi, seotud matkapäevikud jne.

Ühe huvitava matkakirjelduse leidsin ka sealt, kus tõusti otse Oishi liustikult Churlenitsa Zapadnõi peale ja laskuti Ljalveri tipu kaudu Alam-Tsanneri kurule. Mõned head pildid Ljalveri tõusu/laskumise iseloomust ja Ljalver-Gestola traaversilt: https://pereval.online/trip/4897

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 12 Juun 2018, 12:57

Matka plaan sai nii suurejooneline, et sel aastal tuleb piirkonnas luure :D Praktikas tähendab see seda, et osad ei saanud puhkust ja matk tuleb seetõttu edasi lükata (järgmiseks aastaks juba kaks suurt matka nüüd, korralik imedemaa suusakas ka plaanis) ning sel aastal lähme uurime veidi Tetnuldi ja enne seda ka Laila tippu. Kaevan marsruutide kohta veidi veel materjali kokku ja siis riputan siia üles, et oleks ka konkreetsemat informatsiooni.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 18 Juun 2018, 15:17

Infot Laila tipu kohta

Laila (kutsutakse ka Leheli ja Laila-Leheli) tipp kõrgusega 4008 m. on Svaneetia aheliku kõrgeim tipp. Asub Mestiast edelas, tavamarsruut põhja suunast saab alguse Lezgara nimelisest külakesest (kõrgus 1400 m). Tavamarsruut ületab Laila liustikule jõudmiseks Chizhdi kuru (3097 m, 1A) ja sealt on võimalik kas liikuda otse tippude suunas et teha laager liustikule või Dzhvari kurule (3427 m, 1B*) kus saab teha laagri rusule. Tippe on Lailal mitu, on nn. põhitipp ja lisaks põhja- ja lõunapoolsed kõrvaltipud mis on tiba madalamad. Lõunatipu ja põhitipu vahelist sadulat kutsutakse 12 фестиваля МС kuruks, kõrgus 3850 m ja kat 2B. Selle kaudu saab laskuda ida poole Lailchala liustikule ja tõusta pärast näiteks Gaidara kurule (3482 m, 2B) või laskuda orgu mööda alla.

Kogu tavamarsruut alustades Lezgarast ja lõpetades sealsamas võiks olla tehtav 4 päevaga, aga võib ka kauem teha. Esimese päevaga peaks tõusma väga heal juhul (korralik tampimine) Chizhdi kurule (tõusu ~1700 m), reaalsuses pigem selle nägemisulatusse. Distants horisontaalis ei ole isenesest väga pikk, veidi üle 8 km, lihtsalt tõusu on palju. Teisel päeval kuru ületus ja tõus Dzhvari kurule, kolmandal tipukatse ja laskumine alla nii palju kui viitsib, neljandal lõplik laskumine Lezgarasse.

GPS rajad Wikiloc lehelt, kaks erinevat varianti
Tavamarsruut
Tavamarsruudi variatsioon

Kurukirjeldused
Chizhdi kuru (3097 m, 1A)
Dzhvari kuru (3427 m, 1B*)
Laila tipp
12 фестиваля МС (3850 m, 2B)
Gaidara kuru (3482 m, 2B)

Matkapäevikuid
Kalle Kiiraneni organiseeritud matk, kus tõusti Tetnuldi tippu ja Laila tippu

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 06 Aug 2018, 09:04

Sai nüüd see luure ära tehtud kahekesi, päris kena ring tuli igasugu vahelduva maastikuga. Gruusia on ikka tore koht matkamiseks, saab suht kiirelt kohale, odav ja kaunis loodus. Panen varsti väikse pildigalerii ja matkapäeviku ka üles meie sekeldustest Svaneetias.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 14:39

Infot Tetnuldi tipu kohta

Tetnuldi (Тетнульд) on 4858 m kõrgune tipp Kaukasuse peaaheliku kõrval Svaneetia piirkonnas Gruusias. Lähem suur keskus on Mestia, lähimad külad Tsladashi ja Adishi. Peaahelikust eraldab teda Dobrovolski kuru (3A, 4300 m), mis ühendab Oishi ja Adishi liustikke. Dobrovolski kurult teisele poole jääb Gestola tipp (Ге́стола) kõrgusega 4860 m (ehk tiba üle Tetnuldi) mis on otse peaahelikul ja osa Bezengi seinast.

Tavamarsruut algab emmast-kummast lähemast külast, rajad koonduvad lõunanõlval suusakuurordi kandis. Üles ahelikule jõudmiseks, mida mööda tõus toimub, tuleb tõusta üles kas Rokwell Kenti kurust (1B, 3500 m), Nagebi kurust (2A, 3600 m) või Nageb-2 kurust (2A, 3900 m). Kõigilt kurudelt jõuab Nagebi liustikule, mis voolab alla Tetnuldi läänenõlvalt ja sulab lõpuks jõeks mis liitub Tsanneri liustiku sulavetega kuskil "Tsanneri väravate" kandis. Viimasel ajal kasutatakse enamasti Nagebi kuru, kuhu kõige lihtsam on tõusta selle all külgribil oleva sadula pealt. Seda sadulat kutsutakse ka Amarantide pesaks. Tõus kurule otse mööda kuluaari nagu tegi Kalle Kiiraneni matkagrupp 2007.a. ei ole soovitav, tehniliselt oluliselt keerulisem ja ohtlikum. Nagebi liustikul tehakse laager enamasti Nagebi kurule, mis on traditsiooniline laagerdamiskoht. Nimetatakse osades kirjeldustes ka Moldaavia ööbimiskohaks, Amarantide (üks taim) pesaks jms nimegega. Segaduse külvamiseks on need erinimelised kohad pea kõigis kirjeldustes märgitud erinevatesse kohtadesse, sellest edaspidi.

Tetnuldi kaguharjale jõudmiseks tuleb kõigepealt läbida väikese ringiga Nagebi liustiku ülemine jäämurd ja tõusta nn. õlale (vene k. плечо) kus laagerdatakse ~4300 m kõrgusel. Variant on laagerdada ka veidi üle 4000m peal, enne viimast järsku tõusu (mõnekümne meetrine 50 kraadine jää/lume nõlv) õlale. Seal on suhteliselt lai lame lumine ala, kus pragusid loodetavasti vähe ja jäävaringud Tetnuldi nõlvalt sinna ei ulatu.

Tiputõus õlalt on otsekohene, alguses tuleb ületada kaljune osa, mis sõltuvalt aastast ja ilmast võib olla kuiv, lumine või jääs. Kaljuosa pikkus on 100-150 vertikaalset meetrit. Selle järel jõuab lumisele harjale, mida mööda marsruut tipuni välja viib. Hari on paremale, st lõunasse umbes 30-40 kraadine, vasakule jäävad karniiisid ja umbes 60-70 kraadine nõlv. Harja paar kohta võivad olla mõõdukalt järsud ka tõusu suunas, 45-50 kraadi, aga need lõigud on lühikesed.

Tipuplatoo ei ole suur, põhja ja itta jäävad karniisid, lõunassse ja läände langeb nõlv laugelt umbes 30 kraadise nõlvaga. Otse lõunasse laskudes jõuab kõige lihtsamat teed mööda Dobrovolski kurule, tee peal praktiliselt puuduvad järsemad kohad, nõlva kalle on väga ühtlane. Tuleb vaid õiges kohas vasakule (ks) ehk itta hoida et mitte sattuda Adishi jäämurdu.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 14:43

Pilte matkalt, minu piltidel on ka väikesed kommentaarid juures kui pildivaates hiirega peal sõuda:
Hendriku pildid
Uku pildid

Matkapäevik vajab veel tegelemist, mingi hetk katsun selle ka kokku tõmmata.

Marsruut oli meil aklimatiringil Lezgara küla - Dzhizdi kuru (1A, 3097 m) - Djvari kuru (1B, 3427 m) - sadul Laila pea- ja lõunatipu vahel, kutsutakse 12 festivalja MS kuruks (2B, 3850 m) - Laila tipp (4008 m) - Gaidara kuru (2B, 3482 m) - Svaneetia aheliku traavers Chkeeru? kuruni (kuru Chkeeru tipu ja Gvadarashi tipu vahel) - Lailchala jõe org - Lenashi küla.

Tetnuldi peal käisime õige kiirelt, esimesel päeval ööbisime 3000 m peal rohul, järgmine öö 4070 m peal liustikul, kus tallinlased (7 inimest, osad Künnapi klubist jt) olid laagri püsti löönud teel Tetnuldi õlale, kolmanda päeva hommikul tegime tiputõusu, algus hommikul kell 5, aega läks laagrist laagrisse 5.5h (st tagasi 10:30) ja samal päeval laskusime tagasi 3000 m peale. Neljandal päeval jõudsime lõunaks tagasi Mestiasse. Kõrgushädasid erinevalt mitmetest teistest kohatud tipuüritajatest ei esinenud ja aklimatiring oli päris hea vormi tekitanud.

Aklimatiring oli päris huvitav, kuna ilm oli ilus siis valisime selle veidi edevama variandi kui lihtsalt sama teed mööda Laila pealt alla minek. Lootus oli jõuda Chkeeru kurult üle mineva matkaraja peale, aga mingit rada me seal tuvastada ei suutnud ja seetõttu laskusime otse orgu mööda alla koos tihkes võsas ragistamise ja jõeületustega. Kokku tegime aklimatiringil kolm köiega laskumist (12 f. MS kuru visangul läbi jäätunneli, mingil nimetul tipul kaljunuki tagant ja kasevõsas ühest astangust peenikese kase küljest) ning pingutasime neli korda köisi et saaks seljakotid üle jõe. Ise saime üle kas looduslikult moodustunud või ise ehitatud kipakate purrete kaudu.

Esialgu oli planeeritud aklimatiringile 4 päeva, läks 6 kuna orgu mööda laskumine täielikus võserikus ja jõgede ületused võtsid palju aega. Tetnuldi see-eest tegime kiiremini kui plaanis, nii et lõpus jäi isegi paar päeva varuks.

Tehnilisest varustusest oli meil kaasas 40m 7.8mm köis, neli jääpuuri (2x16cm ja 2x19cm BD Turbo Express), šumaar mõlemale (igaks juhuks, kui vaja praost tirida-ronida või köiel tõusta) ja väike posu slinge-karabiine väike köierullik jms. Isiklik kirka, kassid, kiiver, vöösüsteem. Kummalgi oli 4 muhviga kaarabiini, pikad ja lühikesed slingid jms.

Reisi kulupool on veel kokku löömata, suurusjärk on ehk 500 € kanti. Lennupiletid näkku Wizzairiga olid 187 € (Riia-Kutaisi-Riia), söök umbes 50 €, ülejäänud suuremad kulud oli kohalik logistika (kahekesi tuleb kallis taksoga sõita) ja veidi prassimist restoranides.
Viimati muutis Hendrik, 09 Aug 2018, 15:06, muudetud 1 kord kokku.

Hendrik
Huviline
Huviline
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Jaan 2017, 15:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mägimatk Suur-Kaukasuses (Svaneetias)

Postitus Postitas Hendrik » 09 Aug 2018, 14:59

Matka menüütabel (suht selline ta kaasa sai väikeste pakkimisel tehtud mugandustega), varustuse nimekirjad ja muud taolist:
Svaneetia 2018 menüü jms

Reaalne toidu kaal mis kaasa sai oli veidi suurem kuna tabelis pole kõik kogused täpselt pakenditega sobivad. Tabel liidab põhiasjad ise kokku matkaliste arvu ja portsu koguste aluse, nii et seda saab kasutada ka oma menüü kiiremaks kokkupanekuks.

Kogu söögi ostsime ja pakendasime Eestis, kohapeal läksime otse lennujaamas auto peale ja auto pealt mäkke. Kuna meil oli 32kg pagasi limiit + käsipagas siis polnud probleemi kogu see mant kaasa vedada. Kotid olid matka alguses lühkari ilmaga 35 kg, aga kandis ära. Ise tegin enne matka veidi kohandamist ka, käisin 4 nädalat iga päev tööle ja tagasi seljakotiga. Alguses ladusin omast arust 30 kg sisse, pärast panin 5 juurde, aga kui lõpuks kaalule patareid ostsin, tuli välja et patseerisin iga päev 4 km 41 kg kotiga :D Kas aitas, raske öelda, aga pikad päevad ja raske kott olid siiski täiesti talutavad, järgmine hommik oli alati jälle käidav.

Vasta

Mine “Matka planeerimine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline