Ujumismatkamisest

kõndija
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Juun 2014, 04:18
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas kõndija » 18 Juul 2017, 12:52

Kalipsod on eri soojusastmega. Kuidas seda arvestakse ja mis mudelid teil kasutusel on?

Kunagi proovisin välismaal canyoneeringut, seal oli suhteliselt paks kalipso, millega ujuda oli ebamugav. St siis sukeldujate oma, samuti jalanõud, kapuuts, kindad ja kiiver.

https://youtu.be/Tqklrp6SfT4

a1a1a1a1a1a1
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 27 Jaan 2017, 15:01
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas a1a1a1a1a1a1 » 18 Juul 2017, 16:01

Seda sulle ilmselt keegi ei ütle, kui paks kalipso peab olema. Mina näiteks ujusin eelmine suvi 4 km 15-kraadililises vees ilma kalipsota, ning oli paras. Samas see lugu, mida ma ennem kirjeldasin oli lühike kalipso seljas ca 3 mm, ning oli külm.
Kas on külm või mitte tuleb rohkem sinu organismist ja ajust kui kalipso paksusest.

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 05 Aug 2017, 13:49

Käisin matkal ära. Kirjutasin selle kohta ka pikema reisikirjelduse viewtopic.php?f=49&t=3246

Matk läks väga korda. Elamus oli vägev. Seega ei aegu ka siine teema. Järgmine aasta on tulekul ja on huvi ka järgmisel suvel üks ujumismatk ette võtta.

Kuhu minna ja ehk on veel keegi ühinemas -- seda siin arutakski.

Kasutaja avatar
Kivisisalik
Huviline
Huviline
Postitusi: 222
Liitunud: 29 Jaan 2013, 14:47
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas Kivisisalik » 07 Aug 2017, 21:25

Ma ei tea kas see ujumismatkamiseks kvalifitseerub aga siin uudis mehest, kes igapäevaselt ujub tööle https://money.good.is/articles/german-man-swims-to-work

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 10 Aug 2017, 16:03

Käiks ka ise ujudes tööle, kui sobiv veekogu oleks võtta. Muid viise lihasjõul tööle ja koju jõuda harrastan pidevalt (jooks, ratas, suusad). Sellest regulaarsest lihasjõul tööle ja koju liikumisest väga hea füüsiline vorm tulebki, mis omakorda annab võimaluse harrastada keskmiselt suuremat füüsilist pingutust nõudvaid seiklusi.

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 13 Aug 2017, 19:03

Nii, mõtted juba tuleval aastal. Järgmise ujumismatka üheks mõtteks on teha pikem tiir Hiiuma kaguserva jäävatate saarekeste vahel. Alustaks Salinõmmest ja edasi liiguks merekonnal (uus sõna teekonna asemel :) ) Sarmaki, Hanikatsi, Vares-, Kõrge-, Ahe- ja Kõverlaid (pildil punasega). Seal teeks otsuse, kas liikuda enamvähem samas jadas tagasi või võtaks ette hullumeelsema ujumise Langekarele (kollasel joonel olev väike laiguke) ja sealt edasi Rauarahu ning lõpuks välja jõuda Heinalaiule. Kõverlaiust Langekarele on umbes 5,5 km ja sealt edasi Heinalaiule on umbes 2,5 km. Heinalaiust oleks tagasitee Salinõmmele Kaevatis laiu ja Sarve poolsaare kaudu. Matka kogupikkus ligi 40 km. Ma kujutan ette, et see on läbitav 2 või 3-me ööbimisega.

Pilt

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 18 Aug 2017, 12:02

Variant 2, mis mulle huvi pakkuma hakkas, on eelnevast isegi põnevam. Tõotab rohkem seiklust.

Algus oleks Hiiumaa Sääre ninast. Sealt ujumine Uuemererahule (2,5 km). Sealt edasi väike lõik Kadakalaiule. Kadakalaiu lõunatipu Valgesääre otsas on veel üks väike laid. Sups sinna edasi. Nii, järgmine eesmärk oleks Harilaid. Linnulennult sinna ~4 km. Kuid vahepeal, kui veidi lõuna poole kalduda saab 2 km pärast keset merd kividel puhata. Peale puhkust on Harilaid 2.2 km kaugusel. Kui hommikul alustada, siis on reaalne jõuda ööbima Harilaiule.

Järgmisel päeval hakkaks liikuma lõuna suunas. 3,1 km pärast on meres ootamas taas üks kuiv laik ehk Pujurderahu. Paras koht puhkamiseks ja avamere vaadete nautimiseks. Pujuderahust veel lõuna poole 2,3 km kaugusel on üks nimetu koht meres, millest edasi 600 m kaugusel on Eerikulaid, mille kõrval on eraldi ära mainitud Eerikukivi. Seal on hea koht lõunapausi tegemiseks. Edasi võtaks suuna edelasse ehk Höralaiule (~3 km). Edasi juba suund loodesse Vohilaiule ja siis riivamisi Uuemaarahu ja Hellamaa rahu kaudu Sääre ninani tagasi. Tõenäoliselt tuleks teha teine ööbimine kas Höralaiul või Vohilaiul.

Merekonna ja teekonna kogupikkus ~30 km. Ujumise osa sellest sõltuvalt valikutest 24 või rohkem km. Kuna tegu pole spordivõistlusega vaid aktiivse seiklusega merelises keskkonnas kus uudistaks ka laidudel ringi, siis planeeriks selle matka pikkuseks kindlasti 3 päeva ja 2 ööbimist. Moona tuleks kaasa võtta isegi 1 päeva jagu rohkem.

Pilt

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1643
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas mrWilson » 18 Aug 2017, 13:14

Jõhker. :) Ei tea kuidas ujujale soovidagi, kramp jalga? :D
Ah, minge metsa...

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 04 Sept 2017, 16:19

Vaatasin veebis ringi, et leida tõhusam varustuse paadike. Silma hakkas "Viamare 230".

Pilt
Kaalub 25 kg.

Pilt

Sellega saaks ka kahekesi matkata, sh. ka selliselt, et üks ujub ja teine on paadis aerudega ning vastupidi.
Ahtrisse saaks panna ka väikse redeli, et oleks kergem paati tõusta.

Metsamyhin
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 364
Liitunud: 11 Juun 2012, 14:37
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas Metsamyhin » 04 Sept 2017, 17:58

Kaalub aga 25 kg.
Ehk kui praegu vedasid järgi paat (oletan) 3-5 kg ja varustust ehk 12 kg, kokku 15-17 kg, siis sellega oleks 25+12=37 kg. Üle kahe korra rohkem.

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 890
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas sepaonu » 04 Sept 2017, 18:17

Need kilod vast pole nii olulised, kui tuuletakistus, kui tuul takistab, ilmselt mingil juhul võib ka natuke viilida/puhata ja lasta paadil ennast liigutada. Suuremas täispuhutavas saab vast normaalsemalt ka puhata, hädapärast püsti tõusta, sirutada jms Sobivates tingimustes võib sellises veesõidukis priimusega sooja sööki teha. Ruumi on loomulikult vähe
https://www.youtube.com/watch?v=mPwW0YUsItM
Kui kahekesi sees olla, siis iste tuleb ära võtta ja istumiseks balloone kasutada, muidu vast selle meeter+ peale väga ära ei mahu. Sellised lühikesed kummikad pole suunakindlad ja on viletsad aerutada aga vast ujumiskiirusel liikumiseks klaarib ära. Kui ma õigesti aru saan, siis võimaldab see ohutumalt pikemaid reise teha, vahepeal ankrus paadis puhata, soojeneda, süüa, midaiganes.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1379
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas Nohik » 04 Sept 2017, 18:36

Huvitav, kas mingit järgimissüsteemi ei saa teha, kus paat ujuks ise paarkümmend meetrit tagapool järgi?
All engineers are cyborgs

Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 428
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas scabere » 04 Sept 2017, 18:38

Nohik kirjutas:
04 Sept 2017, 18:36
Huvitav, kas mingit järgimissüsteemi ei saa teha, kus paat ujuks ise paarkümmend meetrit tagapool järgi?
Tõenäoliselt pole vaja väga palju ise leiutadagi. https://youtu.be/y5ejwRj9t1Q

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 05 Sept 2017, 09:25

Mõõtsin ära. Seni kasutada olnud paadike on tõesti kerge. Tühikaal kõigest 1,9 kg. Pikim sisemõõt 110 cm ja laiust kõige laiemast kohast 47 cm. Ahtris vaid 36 cm. Kogupikkus 175 cm. Üksinda lühemate otste läbimiseks ideaalne. Kuid pikemaid ja keerukamaid seiklusi ei julge ette võtta. Peamine puudus on selle väiksus ja haprus. Sisuliselt puudub võimalus merel paati tulla ja seal veidi puhata, sest varustus võtab pea kogu ruumi ära. Lisaks ei julge ka merel jõuliselt sellel turnida. Mine tea, annab päevi näinud õhuke PVC kuskilt järgi ja paat lakkab paadina olemast. Järgi jääb vaid plastikust kalts.

Viamare 230 on küll rohkem kui 10 korda raskem, kuid vees see nõnda palju tunda ei anna. Pigem on probleemiks suurenev tuuletakistus. Õnneks pole see 10 korda suurem, sest mõlemad paadikesed on enamvähem sama kõrged.
Kuid Viamare pakub võimalust ka merel olles puhata, võtta ka väikse eine ja kui pole liialt tuuline, siis ka priimusel sööki valmistada. Üksinda seal toimetad on paras. Kahekesi jääb tõesti kitsaks. Sellisel juhul saaks tegutseda vahetustega. Olemas on ka Viamare 250, millel siseosa 20 cm pikem. Selle paadikese peamine puudus on rohkem kui 100 € kallim hind. Kui 230-ne saaks kohe kätte 350 € eest ja veebipoodidest otsides isegi 320 €-ga, siis Viamare 250 hinnad kipuvad minema üle 450 €. Konkureerivate tootjate analoogsed paadid on veelgi kallimad.

Mõtisklesin veel merel matkamise turvalisuse üle ja oma üllatuseks jõudsin järeldusele, et lihasjõul merel liikumiseks on ujumismatkamine koos näiteks ülal viidatud varustuspaadiga üks turvalisemaid. Süsta või kanuuga liikumisel on suureks ohu allikaks kummuli käimine ja seeläbi läbi märjaks saamine ja sellest tulenevad võimalikud probleemid jahedusega. Lisaks on pärsi keerukas avamerel kummuli käinud veesõidukit jälle sõidukorda saada. Siis ujumismatkamisel oled juba eos sellises riietuses, et märjana olemine ja vette kukkumine pole probleem. Lame kummipaat naljalt kummuli ei lähe. Isegi kui tõuseb suur lainetus ja viskab vett paati, siis pole ka see oluline probleem. Varustus on nii-kui-nii täiesti veekindlalt pakitud ja mõningane vesi paadis ei sega. Suurema tuule ja lainetusega on muidugi suuna hoidmine ja edasi liikumine väga keeruline, kuid enamasti ei puhu suur tuul avamerele, pigem vastupidi. Ehk vaid ookeanide ületamiseks mõeldud aerupaadid on veelgi turvalisemad lihasjõul merel seiklemise vahendid.

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 890
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas sepaonu » 05 Sept 2017, 22:22

Sa pingutad üle selle kayaki mitteturvalisuse ja kummipaadi turvalisusega. Ühest tõde pole selle ega tollega.
Selline keretüüp kayakinduses nagu SOT on väga turvaline ja kereluugi olemasolul ka väga mahukas kola osas. Võrreldes pikkadeks kiireteks liikumisteks mõeldud merekayakkidega on sot aeglane aga sobib paremini muudeks tegevusteks vee peal, nagu sukeldumine, kalapüük jms, sissetulevat vett ei karda, kuna see jookseb kereaukudest läbi, vee peal võimalik välja minna ja sisse tulla ilma mingi probleemita inimesel, kes natuke oskab ujuda. Kuna isegi kolmemedra ringis, mis kayakinduse maailmas on samuti lühike, aeglane ja mitte suunakindel jupats, on ta siiski sellest 2+ medrase kummariga võrreldes kiire liikumispaat.
Need sirgeldused, mis sa ümber iiumaa tegid järgmise aasta plaanideks, selle teostuse peale kummipaaditoega ma pööritan silmi ja kayakitoega mitte, sest ma ise sõitnud hiiumaa rannikul omajagu ja saan täpselt aru, mida need vahemaad tähendavad.
Selleks, et aru saada, mis tähendab kummaris seismine ja kayakis seismine tuleb see lihtsalt omal ära proovida, ma pole kunagi ise kolmemedrast proovinud, mul omal kaks neljaümber sot-i.
Silma võid ju peale visata ja uuride seda sot-i teemat.
http://www.bearwater.fi/kauppa/kajakit/ ... uskajakit/
http://www.welhonpesa.fi/kategoria/188/yksikkokajakit
http://www.eastpole.ee/et/sot-kalamehesustad
joon jõest, söön jõest

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 06 Sept 2017, 09:08

Kummipaadi puhul mind ka häirib selle kohmakus. Kayakit olek kindlasti kergem slepis järgi vedada ja samas ka pakub võimalust kiiremaks liikumiseks, kui ujumisest mingil põhjusel kopp ette tuleb. Mul on väga vähe kogemust kayakitega. Olen väga palju jõgedel sõitnud kokkupandavate prisentsüstadega. Need merele ei sobi absoluutselt. See üks kord, kui sain merekayakiga sõita tõestas küll, et sellest välja ja sisse saada on kohmakas. SOT tüüp äratab tähelepanu, kuigi hinnad on krõbedad. Kuidas sellesse meres siseneda? Kas saab küljelt või tuleks otsast ronida?

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 890
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas sepaonu » 06 Sept 2017, 09:31

Sot on siiski topeltkerega kayak ja kui sa kiikad topeltkerega või ainult topeltpõhjaga paatide poole peale, siis saad aru, et seal midagi pennide eest ei saa. Sisse saab külje pealt
https://youtu.be/NmaNBXEa_yQ?t=51
Sa võid sellist asja proovida, et helistad või mailitad sellele eastpooli mehele ja räägid kogu oma loo ära, mida vaja ja palju maksta tahad, ma poole kõrvaga kuulnud, et ta suudab hankida muid asju ka, mida ta tavaliselt ei müü. Teine variant oma otsingutes kindlamat suunda leida on uurida, kellel on ja paluda laenuks/proovimiseks. Mul lunar 12, mida ma võin vabalt laenata aga ma arvan, et sa võiksid lühemat uurida, kuigi tuleb ka silmas pidada, et meeter pikkuses vahet näeb ilma prillidetta aga mis muud näitajad on, kaal jms Tolle eastpooli mehe käest tasub ka praaki küsida, ta vanasti müüs, umbes pool hinda oli praak, mis väljendus näiteks minu ühel fisherman12 kayakil selles, et põhja all oli vormist väljavõtmise mingi viga, mis oli plastikeevitusega parandatud, mis mind ei morjendanud ja ma tean, et see mingeid sõiduomadusi ei mõjuta.
Kasutatud kraami ja küsimusi esitada, et kust saab jms targem siin teha
http://kajak.ee/index.php/forum
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
ullivilli
Guru
Guru
Postitusi: 1313
Liitunud: 08 Dets 2011, 15:16
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas ullivilli » 06 Sept 2017, 11:18

Katad, mida meil, minu teada, Eestis pole saada, kuid on üsna võimekad ning seltskonnad mitme nädalasel matkal Valgel merel sellega ära käinud.
http://triton-ltd.ru/katamarani_splavnie/
Natukene metsa poole.
http://www.minemetsa.ee http://www.ripptelk.ee - Hennessy, Tentsile, DD hammock, Rootsmann rippvoovid, Sawyer veefiltrid ja kõikvõimalik matkavarustus.

margusl
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 669
Liitunud: 15 Aug 2011, 17:10
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas margusl » 06 Sept 2017, 14:29

AndrusKolmas kirjutas:
06 Sept 2017, 09:08
/../ See üks kord, kui sain merekayakiga sõita tõestas küll /../
Seoses aerutamiseg kirjutasin kahel korral postituse ja kahel korral otsustasin, et ikka ei lase end flamebaidist loksutada. Ilmselt siis ikkagi lõpuks lasin.. Niisiis, lIhtsalt mõtteharjutuseks - mida sa oleksid enne avaveeujumisele näpu andmist mõelnud, kui keegi Sind miskile pikemale ujumistripile kutsunud oleks?

Vihjeks, ohutus on tänapäevase mereaerutamise A&O, varustus tolles kompotis on vaid üks osa, ostetud süstamatkal aga näeb ka sellest vaid piskut ning renditud aluse kõrval võibki jääda mulje, et paat-aer-põll-vest, vaba õhtupoolik ning natuke tahtmist ongi kogu muusika; toimiva enese- ning rühmapääste tarvis on neid vaja ka päriselt ning erinevates oludes treenida; aerutavate põhjarahvaste suurimaid õudukaid oli märgväljumine, ujuda nad reeglina ei osanud, aga põhja taeva poole keeramisest ka suurt numbrit ei teinud; täna on meil pöörete harjutamiseks õnneks ninaklambrid ning sooja veega basseinid , no et surfis vähem ujuma peaks :)

Kui plaan silmaringi laiendada, saad soovi korral mõne talvise ujumise basseinitrenni tegevate aerutajate lähedusse sättida või end mõne koolituse maiguga ürituse sisse möllida, vahest tekib siis kihk ka vahusema ilmaga Ristnas või Vääna-Jõesuus merele minna.

a1a1a1a1a1a1
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 27 Jaan 2017, 15:01
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas a1a1a1a1a1a1 » 07 Sept 2017, 14:20

Mina omalt poolt soovitan jälle SUPi, ehk aerulauda. Tuuletakistus on tal kordades väiksem, kui misiganes paadil või kajakil. Ta ei lähe ümber, ei täitu veega. Ta peale on kerge üles ronida. Ta on tugevast materjalist, mida ei lähe nii kergelt katki nagu kummipaat. Ning ta on oluliselt kergem kui 25 kg.
Omad miinused on ka olemas: aeglasem kui kajak, jalad lähevad märjaks, kõik varustus peab olema veekindlas kottis.

Kajakist nii palju, et tuleb õppida selgeks eskimo pööret. Kuigu kriitilises olukorras ka see ei garanteeri, et sa suudad seda teha. Sisse ronimine veest on üsna keeruline. Lisaks kui lähed ümber, ning eskimo ei tee, tuleb kajakist välja astuda, ta täidub veega siis, peale selle vees olles praktiliselt võimatu ta veest 100% tühjendada. Mida rohkem vett kajaki sees, seda vähe stabiilsem ta on.

Kui sa pole hooaega kinni pannud, võin sulle oma aerulauda proovimiseks anda.

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 07 Sept 2017, 16:20

Aerulaud väärib kaalumist. Suure tõenäosusega lähen veel merre ujuma 16 või 17 september ja ehk ka edaspidi. Kui mere temperatuur kukub alla 10-ne kraadi, siis lõpetan. Eeloleval nädalavahetusel on maraton.

Mul pole kordagi juhust olnud aerulauaga sõita. Vaid ükskord ristus seltskond aerulaudadega minu ujumisega Kakumäe kandis. Tundub selline vaikse ilma liuglemise laud olema. Eelnevatest kaaspostitustest võib jääda mulje, et ma otsin Hiiuma laidude külastamiseks veesõidukit. Ei, ma kavatsen need vahemaad tõepoolest ujudes läbida. Küsimus on selles, et kus hoida telki, magamiskotti, sööki, priimust jne.? Ujudes neid selga ei võta. Toimiv lahendus on slepis järgi. Aerulaua suur pluss on selle väga väike tuuletakistus ja ilmselt ka kummipaadist väiksem veetakistus. Suureks miinuseks on parda puudumine, mis tingib kõikide asjade väga hoolikat pakkimist, kinnitamist ja suuremat keerukust merel nendega tegutsemiseks. Avameri pole pea kunagi sile. Mingi laine on seal alati. Tuulega on laine juba mõjus. Parda puudumisel on suur oht kõikudes kasvõi joogipudeli või söögipoolise lihtsalt merre ära kaotada. Kui vahemaad kipuvad minema üle 2-3-me kilomeetri, siis ma eelistan mitte seda järjest ujuda, vaid vahepeal teha väike paus kasvõi joomiseks. Tegemist ikkagi matkaga, kus tuleb ka lihtsalt ümbrust vaadata ja ennast mõnusalt tunda.

Ma leidsin müügikoha, kus Viamare 250 on hooaja lõppemise puhul hinnaga alla 400 €. Kusjuures 250 on 230-nest 2 kg kergem ehk 23 kg. Lisaks on suuremal ka täispuhutava kiilu moodi asi olemas. Vaatan, kui saan raha kokku, siis ehk ostan selle ära. Tõenäoliselt kevadel nii odavalt seda paati enam ei saa.

a1a1a1a1a1a1
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 27 Jaan 2017, 15:01
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas a1a1a1a1a1a1 » 07 Sept 2017, 16:52

Aerulaulal on aasad. See muidugi eeldab mingeid rihmad, või karabiine.
Siin inimestel on mingid kotid laua peal
https://youtu.be/KZlVSkW_mZY?t=19

Pirita merevee andur näitab 6-7 kraadi juba. Ning tundub, et nii ongi. Paari päevaga temperatuur läks 3 korda külmemaks.

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 17 Sept 2017, 22:44

Tegin möödunud pühapäeval proovi aerulauaga. Suurimad tänud a1a1a1a1a1a1-le, kes lahkelt aerulauda laenas.
Olin alguses aerulaua suhtes skeptiline, kuid tuleb tunnistada, et see on ujumismatkamiseks väga hea. Vees olles laua peale minna on väga lihtne nii küljelt, kui ka otsast. Laud annab võimalusi olla merega heas kontaktis. Kui ujumisest tuleb tüdimus, siis on võimalik minna lauale ja aeruga edasi. Sõuda saab istudes, põlvitades ja ka püsti. Viimane vajab muidugi harjutamist. Mugav on sellel olla ka kui liikumine on madalas vees, kus jalad ulatuvad põhja ja lössakil kerega peal olles lükkad jalgadega edasi. Laud on ka oodatust stabiilsem. Tegin ka ümber mineku katset. Selleks peab ikka lauda rohkem kui 90 kraadi kreeni ajama, mida laual olles kergelt välja ei tule. Tagurpidi lauda pole mingi probleem meres õigetpidi tagasi keerata.

Arulaua puudustest ka. Kõik asjad peavad olema pakitud täiesti veekindlalt. Vesi käib juba väiksema lainega üle laua. Ühtegi kuiva kohta seal ei ole. Samuti peavad kõik asjad olema ka seotult laua küljes. Mingit parrast ei ole. Laual olles on kindlasti võimalik mõnest käepärasest pakendist kergelt midagi süüa ja pudelist juua. Kuid miskit keerukamat laual teha ei saa. Priimuse kasutamine on välistatud. Samuti ei tule kõnealla midagi varustuse koti sügavusest otsida. Kõik mida merel olles võib vaja minna peab olema pakitud kergelt kättesaadavalt.
Konkreetsel aerulaual nappis ka kinnituse kohti. Sellega pikemale matkale minekuks tuleks aasasid mingil viisil juurde luua või teha miski lahendus ümber laua tõmmatud rihmadega. Prooviks võtsin kaasa veekindlas kotis mõningast pahna ja 10 l vett. Kogukaal nii-umbes 12-13 kg. Ujudes see eriliselt tunda ei andnud. Tõenäoliselt ka 2 korda suurema varustuse massi juures poleks massi probleemi olnud. Probleem oleks olnud pigem, et kuhu see kõik kinnitada.

Üks pilt ka
Pilt

Kokkuvõttes on hea, et kummipaati veel ära ei ostnud. Kui saaks kuni 400 € eest osta aerulaua, siis teeks hoopis seda. Aerulauad kipuvad olema uuena ootamatult kallid.

a1a1a1a1a1a1
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 27 Jaan 2017, 15:01
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas a1a1a1a1a1a1 » 18 Sept 2017, 11:01

Saatsin sulle privaatsõnumi, kust saab odavama laua osta.

Omalt poolt lisan, et olen üsna palju selle lauaga käinud tuulega ja lainetega. Ise kasutan ainult otsese eesmärgiga, ehk püsti seistes aerutan. Laud ise mul läks ümber ainult üks kord (ilm oli vastav muidugi).
Minu jaoks väga üllatav kui kaua tegelikult on võimalik seista ning mitte kukkuda. See vajab harjutamist, aga minu arust ta on oluliselt lihtsam, kui näiteks suusad, lumelaud, rulluisud.

See laud on 10 cm paks. On olemas ka 15 cm paksud lauad. Neil on see probleem väiksem, et vesi alati peal. Aga nad maksvad rohkem. Ilmselt, on teised miinused, nagu kaal, tuuletakistus, v-o midagi veel.

AndrusKolmas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 74
Liitunud: 09 Dets 2016, 12:05
Kontakt:

Re: Ujumismatkamisest

Postitus Postitas AndrusKolmas » 18 Sept 2017, 20:10

Kommenteerin veel. Ülal oleva aerulaua kaal on ilma aeruta täpselt 11 kg. Seega 2 korda kergem kummipaadist.

Ühe huvitava äratundmiseni jõudsin pühapäevasel proovimisel veel. Ujumismatk on kehalise liikumise dünaamika ja liigeste koormatuse mõttes kõige täiuslikum liikumise viis. Jalgsi raske seljakotiga liikudes on suure koormuse all põlved, jalad ja õlad. Käed on vähe koormatud. Jalgrattaga on probleemiks pikk sundasend. Samuti käed vähe koormatud. Süstaga ja teiste istuva asendiga veesõidukite korral on juba mõne tunni järel istumisest kopp ees. Pidev sundasend. Suusamatk, kui varustus on kelguga järgi on võrreldav ujumismatkaga. Kuid ujumismatk koos aerulauaga on täiuslik. Saab liikuda ujudes ja aerutades erinevates asendites, mis pakuvad ühtlast või enamvähem ühtlast kehalist koormust.

Vasta

Mine “Kodumaal matkamine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline