Meisterdame nuga, tulerauda...

Matkavarustuse ise valmistamine, parandamine ja hooldamine matka ajal ja pärast matka.
Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 13 Mai 2019, 22:01

Kokkuliimimine on selline töö, et mõtlema peab liibumist ja olemust, mitte mingit vahet pole mille vahel liimida, kas paar lauajuppi ja keermelatid või kruustangid või pitskruvid.
m16.jpg
No natuke depressiivne on vaadata seda liimikärakat ja erineva suurusega jupikogumit ja mõelda, et kas sellest ka miskit mõistlikku tuleb
m15.jpg
aga sellest saab üle ja kõigepealt peab niipalju maha lihvima, et aru saada, et kas kõik liibub ja võiks edasi minna või tuleks lahti murda ja uuesti liimida, sest kui omale teha, siis pole mõtet jama teha lohakusest ega pole mõtet koledat teha, neid niigi terve ilm täis.
Mul mingeid apsakaid polnud ja hakkasin lihvima. Kõigepealt mõõtu ja tuleb vaadata, et kõik on soovitud joonel ja kõige planeeritu jaoks on piisavalt materjali. Kellel silmamõõt kehva, siis on kasulik ka pliiatsiga jutikesi tõmmata. Kõik, kes silmad lahti rahulikult teevad saavad selle tööga ka hakkama.
Ma sain elektri abiga umbes siiamaani välja
m14.jpg
aga kes elektririistasi igapäevaselt ei kasuta, siis võiks varem käsitsitöö peale minna, sest viil, raspel jms on aeglased, annavad võimaluse vahepeal vaadelda rahulikult ja elektririistad oma suure jõudlusega närivad jõudsalt ja oht liiga palju ära närida on reaalne ja juurde panna ei saa 8-)
Kui on mitu materjali, siis kasulik ka vahepeal teipida maalriteibiga ühte või teist kaitseks, no näiteks sedapidi, et sarve vaja poleerida ja puidu peale ei taha poleeriga tulla, siis teip peale jne. Tera võiks kah peaaegu kogu aeg teibitud olla, läheb näpuplaastreid vähem ;)
m18.jpg
ja masinatega lõpuni siukese projekti puhul nagu mul minna ei saa, lõpuks ikka näpukesed ja liivapaber põhimõttel jämedamast teralisusest peenema poole.
Kui mul oli selge, et noa kuju enam ei muutu, siis pressisin kydeksitupe ka ära, see ka jälle selline ootusärevuse koht, et ei tea kuda õnnestub.
m19.jpg
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 14 Mai 2019, 21:43

Eile arvasin, et võiks puuosa noal ka mingi pläga ära teha ja tuli meelde, et ma talvel ehitasin ise ühe õnge ja kasutasin korgi jaoks mingit pläga a la cork sealer vms ja sõbra kommentaar oli, et väga hea pläga ja miks mitte proovida, ühesõnaga pintseldasin puidu üle ja mõtlesin, et paneks kuhugi kuivama ja nagu ikka diletant kõigepealt ikka teeb ja pärast mõtleb avastasin, et pole seda nuga kuhugi terapidi torgata. Läksin vaatasin köögis ringi ja nägin kilekotis leiba, väga hea, võtsin selle pätsi koos kotiga ja viisin ahju peale ja pistsin noa terapidi sisse läbi kilekoti. Suht loogiline käitumine või kuidas tundub? Hommikul tõmbasin siis sealt välja ja vastu vaatas siuke tera
m20.jpg
Küsin naise käest, et mis krdi leib see on siuke, ähh, keegi tõi miski käsitööleiva. Arusaamatu. Mul tera oli värskelt tehnilise spirdiga täitsa puhtaks lakutud ja nagu tavaliselt noa tera ikka miski rasvaga koos kaitset polnud aga no sellist tulemust nagu küll ei oodanud. No ei tulnud isegi poleeriga väga lihtsalt maha, ikka sisseussitanud oli. Mis seal nii vinget leiva sees oli jääb mõistatuseks.
Päris kindel pole, et kõik sai õigesti tupe osas tehtud aga vastuse saab vaid aja möödudes, korra pean veel maha võtma ja üle lakkuma servad, sest selle närisin kodus dremeliga välja. Igal juhul vesti külge ta läks nagu plaanitud. Mingi jonksu jätsin külge, et ühe käega saaks välja võtta, võibolla pärast eemaldan selle pöidlajonksu, kui osutub liigseks.
m21.jpg
m22.jpg
m23.jpg
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
Nohik
Foorumi raudvara
Foorumi raudvara
Postitusi: 2048
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas Nohik » 15 Mai 2019, 09:13

Kui sul seal muud metalli ka mängus oleks, võiks patarei küll tekkida, leib on üsna happeline. Siis poleks kiire reaktsioon kummalline. Aga sul ei paista seal midagi muud peale terase.
Ärge käige mu järel, olen isegi eksinud!

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 15 Mai 2019, 10:16

Jajah, ahi oli miinus ja kilekott pluss. Rooste tekkimiseks pole väga palju vaja, töötavad happed on enamasti lahused. See leib oli ülivärske ja seal võisid veel mingid käärimisnähud ja promillid juures olla. Võtad musta raua ja paned koerale kaela, ei lähe kunagi rooste, võtad koera kaelast ära, viskad maha, paned märja ajalehe peale, järgmiseks päevaks kerge rebane peal, no ja kõvemad mehed panevad veel ahju peale, et roostetaks nagu korralikus vene aegses tilkuvas ja auravas katlamajas, muud müstikat vist polnud.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 22 Mai 2019, 09:27

Kontrast on tugev ka sellepärast, et kui tavaline roostetav tera on valmisjärgus liiga kõrgpoleer, siis esimene oksiidi, rooste või ükskõik mis happelise olluse kokkupuude tekitab selle kontrasti. Pärast, kui tera on mingi aja oma elu elanud, siis igasugu plekikestest tekib juba ühtlasem värv. Üsna tavaline on ka noa tegemise juures jätta noa paled nii nagu ta tulest tuleb. Paljudele ka meeldib see, nagu tõend selle kohta, et nuga on taotud selliseks, et mehhanismustega puutusime ainult vastu noa faasi. Visuaalselt meeldib ka mulle selline nuga, praktikas mitte, sest korjab mustust rohkem. Selle ramboliku noakohaga võin isegi ära harjuda, võtta on väga hea sealt, no panna on samavilets, nagu külje peal vööl, ehk kobad õiget kohta.
Esimene veri alati...
m36.jpg
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 23 Dets 2019, 11:00

Selle unenägudepüüdja tegi üks mu lemmiktüdruk teispool polaarjoont vastukingitusena mu naisele. Ilmselgelt jõepärl pole tundrast ja tamiilijupikesi võib loomulikult rämpsuna ka tundrast leida aga pole mõtet üksikasjade pärast närida, põhimõtteliselt liigitub siiski loodusest leitu vormistamisesse. Ma täpselt ei tea, mis vitsakestega tegemist on aga mõõtkavaks pandud tikk viitab ikka mingile madalale taimestikule, midagi kanarbikulaadset vms Selle isetegemisega on ju nii, et osad teevad, mis oskavad ja osad teevad mis tahavad ja kui keegi sellest ideest innustust leiab võib harjutamist alustada suuremast vitsakesest ja suuremast vormist, peaks ka matka käigus olema sobiv nikerdamine, sulgesi aasta läbi just igal pool pole aga suled siiski tavaline asi looduses.
d17.jpg
d16.jpg
d15.jpg
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 18 Mär 2020, 22:07

Mul praegu käsi tõeliselt pekkis ja eriti miskit füüsilist teha ei saa ja leidsin endas jõudu natuke õmblusprojekte torkida. Kõigepealt viisin kalastusepoolepealt ühe "lõõtspilliprojekti" lõpuni
https://youtu.be/TpWbNvuFHVI?t=432
ja siis suristasin häälemasinale ühe koti, mis on veel silikooniplägaga ära tegemata aga mõned vidinad on veel listis ja sellega kiiret pole.
m14.jpg
Praegu selline plirtsplärts aeg ja mõni vabatahtlikult ja mõni sunniviisiliselt koduarestis ja mu meelest paras aeg oma varustust parendada.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
fred7
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 323
Liitunud: 31 Okt 2012, 15:56
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas fred7 » 18 Mär 2020, 22:19

Mis sul siis käega juhtus?

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 18 Mär 2020, 22:38

Ei tea, mingi rebend randmepiirkonnas, praeguses olukorras ei tehta isegi raha eest auku kätte, et sinna kaamera toppida uurimiseks ja ei lõigata kah midagi, see siis tänane raha eest ortopeedi info, kus kõik asjad liiguvad oluliselt kiiremini, kui riiklikus süsteemis, kus näiteks Rapla külje all elava inimese ortopeedile ooteaeg oli 5 aastat tagasi 2-3 kuud ja täpselt sama oli ta ka kolm nädalat tagasi. Mulle on tegelikult täiesti selge, miks praegu tavameditsiiniga ei tegeleta, kui just suremas pole, kannatab edasi lükata ja hoida igasuguseid meditsiinilisi reserve.
Õmblusmasin käib jala ja elektriga 8-)
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
fred7
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 323
Liitunud: 31 Okt 2012, 15:56
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas fred7 » 19 Mär 2020, 20:55

Perearstile helistades võiks kasulikke nõuandeid ikka saada. Ilmselt peab olema kinni seotud, et üleliigselt ei liiguks ja mingi soojendava salvi/geeliga määrida.

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 19 Mär 2020, 23:20

Vanaema võib ju alati öelda, et hoia soojas ja pea vahet, liigeste ja lihastega ei ole nii, et vanaema viinakompress ja soojad sokid. Praegu siuke aeg, et perearstil pole mingit telefonitundi, näiteks rapla tervisekeskust juhib üks sõjaväelise lühilausekõneviisiga tädi, kes teeb kõik kiiresti selgeks ja korda, 40sek, jutud räägitud, haigusleht pikendatud. Mu poolest võib selle terviseloba siit lihtsalt prügikasti paigutada.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
sepaonu
Guru
Guru
Postitusi: 1245
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Meisterdame nuga, tulerauda...

Postitus Postitas sepaonu » 21 Mär 2020, 23:56

Tükk aega on häirinud selline asi, et priimuseriistade jaoks on sobiv kott olemas aga kuna ta ongi priimuse jaoks tehtud, siis ega sinna muud eriti ei mahu. Söögi või kohvipausi ajal käib siis nii asi, et priimuse kott on siin, ahah, laod kokku süsteemi, nii, kus kruusid ja kausid on, no ma ei tea, äkki oma koha peal. Esimesed komplektid olid vist etaexpress vms nimega, väga hästi vastu pidanud kotid, a lõpuks nad ka minestavad, lihtsalt kuluvad läbi nühkimisest, põletid ja potid ka juba eiteamitmendad.
m23.jpg
m21.jpg
m22.jpg
Mõtlesin, et teen sellise avarama koti, kuhu lihtsam toppida, võtab kahe inimese söögiriistakraami lahedalt vastu ja lisasin veel paar senti kõrguses, et äkki mingi pajalapp, microrisupõleti või jumalteabmisasi leiab veel koha seal.
m24.jpg
m25.jpg
Jälle midagi paremaks nikerdatud.
joon jõest, söön jõest

Vasta

Mine “Meisterdamine, hooldamine ja parandamine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist