Rattaga matkamine

Jalgrattad, suusad, uisud, kelgud, paadid jne.
Piiber
Huviline
Huviline
Postitusi: 103
Liitunud: 09 Aug 2013, 17:58
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Piiber » 18 Juul 2016, 07:53

Kas Tartus kusagil Ortliebi kotte müüakse?
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Martti
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 8
Liitunud: 22 Mai 2016, 06:17
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Martti » 16 Sept 2016, 20:10

Miks siis kanda asju rattakottidel, pakiraamikottidel mitte seljakotis? Kas seljakotiga tuleb raskusi tasakaalu hoidmisel kui see on raske?

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 712
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tanel » 16 Sept 2016, 23:30

Rattakottidega on raskuskese tunduvalt madalamal, selg ei lähe koti kandmisest higiseks. Seljakott kipub tasakaalust välja viima kui see raske on. Kogu varustuse raskus hakkab tuharale mõjuma. Ratta selga ja maha ronimine on jube tüütu kui raske kott seljas. Seljakott väsitab tuharaid, selga, käsi jne.
Ehk siis mida vähem on raskust pandud ratta kanda mitte oma keha kanda, seda mugavam, ohutum ja vähemväsitavam on rattaga sõitta.
The size of your pack is relative to the size of your fear.

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 546
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas polarbear » 19 Dets 2016, 21:36

Postitas Tarmo » 13 Dets 2016, 22:34
Katsu ümber harjutada kiiremalt väntama, soovituslik oleks 80 ... 90 vända pööret minutis.
Kopisin selle avalduse sealt võtmeteemast.
Kuna issand on veel sel aastal andnud taas võimaluse rattaga asfalti mõõta, siis olen seda ka usinalt ära kasutanud :D
Ja natuke võtab kahtlema see 80-90 kadentsi värk. Sportlastel võistlustel ja trennis ok, saavad kiireminigi siblitud ilmselt, aga tavasõidul ja matkal?
Proovisin täna oma kadentsi lugeda ja pakun, et 50-60 on selline mõnus kulgemistempo, ca üks täispööre sekundis.
Koormatud matkamise puhul ja pikemal distantsil tõenäoliselt vähemgi. Mis loomulikult ei tähenda sealjuures kiire käigu ja toore jõuga kangutamist, vaid päeva jooksul kestlikult kahanevat sooritust :lol:
Pilt

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 712
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tanel » 19 Dets 2016, 22:30

"Mehhaaniliste
jõudude ülekande (jalgratta vändga ristisuunas ja edasiviivalt mõjuva jõu osakaal rakendatud kogujõust)
efek tiiv suse seisukohalt on leitud, et sobivaim sagedus on 50–60 p/min – antud tempo on küllaltki madal ning ei
nõua suurt koordinatsioonilist osavust jõurakenduse suuna ja tugevuse pidevaks kontrollimiseks."

"Optimaalse sageduse valikut mõjutab ka jalgratta liikumise inertsmoment – mida väiksem see on, seda pidevamalt
peab sõitja ratast mõjutama ehk seda ühtlasem peab olema liigutustsüklis jõujaotus. Ühtlase jõujaotuse
jaoks on sobivam sõita sagedusega, mis võimaldab sõitjal pedaali kogu tsükli jooksul kontrollida – seetõttu sõltub
sageduse valik suuresti sõitja tehnilisest täiuslikkusest, kuid üldjoontes jääb see vahemikku 70–80 p/min.
Tüüpilisteks vähenenud inertsmomendi juhtudeks on sõit tõusul, tugevas vastutuules või pehmel pinnasel. Hea
pedalleerimistehnikaga tippratturid on võimelised ka sagedustel üle 90 p/min kogu liigutustsükli jooksul ühtlaselt
jõudu rakendama ning seetõttu ka tõusudel kõrge sagedusega sõitma."

"Antud alapeatüki kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt loetakse kestval sõidul optimaalseks sagedust 90–100 p/
min ja fi nišeerimisel 110–120 p/min, kuid võistlustegevuse iseärasustest lähtuvalt peab jalgrattur olema valmis
sõitma väga madalate (alla 60 p/min järskudel tõusudel) või kõrgete (fi niseerimine, laskumised) sagedustega."


Allikas: Indrek Rannama Treenerite tasemekoolitus Jalgrattasport
The size of your pack is relative to the size of your fear.

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 546
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas polarbear » 22 Dets 2016, 16:22

Noh, olgu selle kadentsiga siis kuidas on. Mulle sobib ebamäärane 50-60 paremini :)
Lugesin fujimehe päevikust, et päevakulutus oli 5000-6000 kalorit...
Ja naabermaa toiduteemaline vestlus:
http://www.fillarifoorumi.fi/forum/show ... 4reissulla
Esimese paari-kolme lehe lugemisel tekkis juba ideid kuidas rattamatkal energiatarvet (paremini kui seni) rahuldada.
Muidugi, mulle on päevamatk kuni 100km enam (pigem enam kui enam) kui piisav, mingitest 150-200km otsadest päevas üldse ei arvestagi. Hetkel "tagumiku-tooliga-treenituse-säilitamise" ringid jäävad päevas 20-30 km kanti.
Pilt

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 712
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tanel » 22 Dets 2016, 19:20

polarbear kirjutas:Noh, olgu selle kadentsiga siis kuidas on. Mulle sobib ebamäärane 50-60 paremini :)
Lugesin fujimehe päevikust, et päevakulutus oli 5000-6000 kalorit...
Ja naabermaa toiduteemaline vestlus:
http://www.fillarifoorumi.fi/forum/show ... 4reissulla
Esimese paari-kolme lehe lugemisel tekkis juba ideid kuidas rattamatkal energiatarvet (paremini kui seni) rahuldada.
Muidugi, mulle on päevamatk kuni 100km enam (pigem enam kui enam) kui piisav, mingitest 150-200km otsadest päevas üldse ei arvestagi. Hetkel "tagumiku-tooliga-treenituse-säilitamise" ringid jäävad päevas 20-30 km kanti.
Nõustun. Kui tahta sõitta kaugelt üle 100km kisub juba spordi tegemiseks. Proovisin ise ka kadentsi lugeda, tuli samuti sinna 50-60 p/min, sellega ei lähe selg higiseks ja teised jõuavad ka sammu pidada.

Ülal viidatud tekst ongi sportlastele mitte rattamatkajatele, tõin selle välja näitlikustamiseks, et mis on sport ja mis on matk.
The size of your pack is relative to the size of your fear.

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 677
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tarmo » 23 Dets 2016, 13:37

Mina sõidsin varem 20...30 ja siis tehnika lagunes.
Kui trenni teen, hoian 90 juures, matkates on nüüd kuskil 60.
...

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1271
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Nohik » 23 Dets 2016, 22:36

Ma sõidan ka kuskil 20-30 p/minjuures. Üle selle lähen higiseks, on tunne, nagu tööd teeks. Pigem sõidan aeglasemalt. Suve lõpuks õppisin enamvähem tõusudele reageerima, et kohe hakkasin käike vahetama. Aga jah, isegi kui muud ära ei väntsuta, siis kett venib ikka suhteliselt kiiresti.
Kui peaksin päris rattamatkani jõudma, siis keskmine kiirus tõenäolislet üle 10 km/h olema ei saa.
All engineers are cyborgs

Kasutaja avatar
aleks
Huviline
Huviline
Postitusi: 156
Liitunud: 12 Juun 2014, 20:15
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas aleks » 25 Dets 2016, 13:39

Tarmo kirjutas:Mina sõidsin varem 20...30 ja siis tehnika lagunes.
:shock: mis Sul täpsemalt lagunes ? (mul see väntamissageduse suhe vs lagunemine ei taha kuidagi pähe mahtuda) :?:

margusl
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 657
Liitunud: 15 Aug 2011, 17:10
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas margusl » 25 Dets 2016, 16:14

aleks kirjutas:
Tarmo kirjutas:Mina sõidsin varem 20...30 ja siis tehnika lagunes.
:shock: mis Sul täpsemalt lagunes ? (mul see väntamissageduse suhe vs lagunemine ei taha kuidagi pähe mahtuda) :?:
Eks madalal kadentsil kangutades piisab keti pooleks saamiseks õigest kaaluklassist, 90+ rpm juures on sama trikk juba erikrdikõvademeeste teema. Aga sellise 1:1 seosega oleks ka ise ettevaatlik - põhjusmõtteliselt peab selle järelduse tarvis järjekindlalt täpselt samu juppe ratasse laduma ja neid siis korratavuse huvides igati samades tingimustes vähemalt 3x pooleks sõitma. Ja alles siis järgmise sageduse peale liikuma.

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 677
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tarmo » 25 Dets 2016, 20:40

aleks kirjutas:
Tarmo kirjutas:Mina sõidsin varem 20...30 ja siis tehnika lagunes.
:shock: mis Sul täpsemalt lagunes ? (mul see väntamissageduse suhe vs lagunemine ei taha kuidagi pähe mahtuda) :?:
Mõlemad pedaalid läksid katki. Kett venis välja. Tagumises hammasratta kassetis mõned hambad meenutasid murdlaineid. Tagumine käiguvahetaja lendas tükkideks.
Nüüd need detailid enam ei ole lagunenud, viimati läks tagumine võll ja kausid - vahetasin terve tagumise jooksu koos veljega välja. Kasett ja käiguvahetaja jäid samaks.
Tagapiduri tross oleks veel vaja välja vahetada, mõned kiud on katki.
...

Jants
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 647
Liitunud: 16 Mär 2011, 21:36
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Jants » 26 Dets 2016, 11:46

Üldiselt tundub mulle et probleem on komponentide kvaliteedis, mitte väntamissageduses.

(Kett venis välja. Tagumises hammasratta kassetis mõned hambad meenutasid murdlaineid.)
Vahetasid ketti ikka mõistliku ajavahemiku tagant?- Maastikuratastel ja maastikul sõites u.1000km. Kui oluliselt üle lased, riknevad ka tagumised hammasrattad.

Kasutaja avatar
Nohik
Guru
Guru
Postitusi: 1271
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Nohik » 26 Dets 2016, 12:21

Ma sain ka aru, et pean rikkaks saama ja tugeva ratta ostma. Kui oled pigem tõstja tüüpi, tundub jalgadega siblamine hullumeelne. Aju ei tule järgi.
All engineers are cyborgs

Jants
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 647
Liitunud: 16 Mär 2011, 21:36
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Jants » 26 Dets 2016, 13:45

Tänapäeval on vist selle tugeva ja vastupidava ratta leidmine üldse parajalt keeruline ettevõtmine. Mäletan et nii 15-20 aastat tagasi oli ratastel komponentide tase üsna ühtlane...kuigi käiguvahetajad võisid olla harrastaja klassi kõige alumisel astmel altus või acera, olid ka muud komponendid samal tasemel ja shimano kvaliteet tagas et mingeid probleeme ei tekkinud. Mu esimene tänapäevane maastikuratas Author mystic oma acera ja altus komponentidega pidas muretult vastu väga pika aja.
Paljudel tänapäevastel ratastel, mulle tundub, pannakse nähtavad komponendid- käiguvahetajad,pidurid, käpad kõrgemast klassist harrastaja juppidega-alivio, deore,lx, aga varjatumad jupid- keskjooksud, rummud, laagrid on odav hiina juust ja siis võib imestada et miks näiliselt korralik ratas sugugi vastu ei pea...

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 677
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tarmo » 26 Dets 2016, 14:07

No ega see minu ratas ka korraga ja aastaga pole lagunenud.
On juba 10...15 aastat vana Merida matkaratas.
Läbisõitu kahjuks öelda ei oska praegu on kolmas kompuuter ja patarei kestab tavaliselt ühe hooaja.
Parmatel aastatel on aastane läbisõit 2000...3000 viletsamatel 1000 või vähem.
...

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 712
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tanel » 26 Dets 2016, 17:13

Minu rattal on deore/alivio käikarid. Kui ratast ostsin, siis teadlikult valisin natukene paremate komponentidega ratta, sest oluline oli vastupidavus. Eelmisel korral kui kui ratas hoolduses käis pani mehhaanik mingi odava srami kasseti, see pidas vastu ainult 500km, ketiga oli sama lugu. Peale seda hakkasin ise kuluosasid interneedusest tellima. Kassetid, ketid ja hammasrattad on nüüdsest deore xt, sest ma pole nii rikas, et odavaid juppe osta. Pidurid, jooksud, võllid jms on originaalid. Olen nüüdseks aru saanud, et need mõned eurod mis pala pealt juurde maksad annavad tunduvalt pikema kasutusaja, juba selle pealt, et pole vaja nii tihedalt mehhaaniku juures käija ja ei pea pelgama ka, et keti näiteks puru astun. Ketiga on tavaliselt nii, et kui see sõidu ajal puru läheb on oma lollus (loe: lastakse kett risti minna) või on keti kasutusaeg ammu möödas. Kui kett väga kulunud on hakkab see kohe ka kassetti ja esihammakaid rohkem kulutada ning remondikulud suurenevad märgatavalt. Keti venivust võiks regulaarselt kontrollida mehhaaniku juures või ise see väike tööriist soetada.
Käikarite ja pidurite trossid, kõrid vahetan igal kevadel välja, sest talvine sool teeb nendega oma töö ja kasutusmugavus väheneb ning ootamatud kulumisest tingitud rikked muutuvad tõenäolisemaks.
The size of your pack is relative to the size of your fear.

Kasutaja avatar
aleks
Huviline
Huviline
Postitusi: 156
Liitunud: 12 Juun 2014, 20:15
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas aleks » 26 Dets 2016, 17:38

juppide "lagunemise" osa saab paari lausega kokku võtta: (Jants/Tanel ülalpool juba pm tegi seda)
*cadence ei mõjuta osade kulumist
*hoolda ratast õigeaegselt
*sõida muretult

PS:
käisin Hawaiis Apidura kotte lähemalt uurimas ning allpool lühidalt ja ausalt:
*100% tootehind = ebamaine saast
*75% tootehind = raamikott juba hakaks tunduma mõistlikuna, kuid ikkagi kirvevõitu
*50% tootehind = tunduks juba aus

seen
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 14
Liitunud: 19 Okt 2014, 21:03
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas seen » 26 Dets 2016, 17:57

Kadents iseenesest muidugi ei möjuta juppide kulumist, paraku tuleb sama kiiruse saavutamiseks madala kadentsiga kasutada palju karmimat ülekannet. See aga möjutab osade kulumist tublisti.

Karel
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 49
Liitunud: 03 Dets 2015, 15:29
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Karel » 26 Juun 2017, 15:39

Äratasin üles natuke vana teema. Minu küimus rattaga matkajatele on see, et kui suure rõhu te rattarehvidesse pumpate? Rattarehvidel on peal teatud rõhu vahemik, mitte kindel number. Loogika peaks vist olema see, et mida raskem inimene ja mida raskem koorem seda suurem peab rõhk rehvis olema?
Ehk siis kui ma kaalun umbes 95 kg ja pakiraamil on küllaltki raske rattakott, siis peaks rehv olema nii täis kui peale märgitud maksimaalne rõhk lubab. Kas on nii?

Kasutaja avatar
Kivisisalik
Huviline
Huviline
Postitusi: 219
Liitunud: 29 Jaan 2013, 14:47
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Kivisisalik » 26 Juun 2017, 17:34

Karel kirjutas:
26 Juun 2017, 15:39
Äratasin üles natuke vana teema. Minu küsimus rattaga matkajatele on see, et kui suure rõhu te rattarehvidesse pumpate? Rattarehvidel on peal teatud rõhu vahemik, mitte kindel number. Loogika peaks vist olema see, et mida raskem inimene ja mida raskem koorem seda suurem peab rõhk rehvis olema?
Ehk siis kui ma kaalun umbes 95 kg ja pakiraamil on küllaltki raske rattakott, siis peaks rehv olema nii täis kui peale märgitud maksimaalne rõhk lubab. Kas on nii?
Hea teema tõesti. Ma ise sõidan pigem maanteekaga viimasel ajal ja kui ükskord sattusin mingi seltskonnaga maastikurattasõidule, siis esimese asjana lasi grupijuht mul rattakummid poole tühjemaks... Seega nagu ma aru saan ei tohiks rehv (konarlikumal) maastikul päris maksimumi peale pumbatud olla..... Ehket siis sõidetav tee on ka oluline komponent selles valemis.

Kasutaja avatar
luize
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 26
Liitunud: 23 Juun 2015, 14:17
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas luize » 26 Juun 2017, 19:45

Minul näiteks on max rõhk 5 ja ma panen tavaliselt 2,5 kuni 3 sisse. Olen korra oma rehvi õhkinud ja enam ei taha :D rehvi jus varuks tavaliselt kaasa ei võta. Eks see olenebki kus sõidetakse. Kui väga konarlik või kivine, siis ehk vähem. Kui peamiselt maanteel, siis võib ju rohkem ka olla. Eeldades, et mingisugune pump matkale kaasa võetakse, saab ju reguleerida ka.

seen
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 14
Liitunud: 19 Okt 2014, 21:03
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas seen » 26 Juun 2017, 20:13

Kevlar trossiga volditava rehvi vöib kaasa vötta küll - kaalub pool kilo vöi vähem, mahult nagu paar paksemaid matkasokke.

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 712
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tanel » 27 Juun 2017, 08:44

Karel kirjutas:
26 Juun 2017, 15:39
Äratasin üles natuke vana teema. Minu küimus rattaga matkajatele on see, et kui suure rõhu te rattarehvidesse pumpate? Rattarehvidel on peal teatud rõhu vahemik, mitte kindel number. Loogika peaks vist olema see, et mida raskem inimene ja mida raskem koorem seda suurem peab rõhk rehvis olema?
Ehk siis kui ma kaalun umbes 95 kg ja pakiraamil on küllaltki raske rattakott, siis peaks rehv olema nii täis kui peale märgitud maksimaalne rõhk lubab. Kas on nii?
Minu rattarehvide peal on vahemik 4,5 - 6,5 bar. Hoian rõhu selles vahemikus. Rehvirõhk on seotud pidamise, sõidumugavuse ning rehvi kiirusega. Mida madalam rõhk seda suurem on rehvi ja maapinnakontaktpind ning seda parem pidamine. Väiksema rõhuga rehv on pehmem sõitta, ei raputa nii palju, ent aeglasem. Rehvirõhk ei tohi olla ka liiga madal kuna võib mõne teravama konaruse, serva korral rehvi külje ära lõhkuda. Headel teedel sõittes on kõrgem rõhk parem, kuna on väiksem veeretakistus ning ise peab vähem vaeva nägema.
Massi ja rehvirõhu korellatsiooni ei oska kommenteerida, rattamatkal panen rõhu nii, et oleks mugav sõitta.
The size of your pack is relative to the size of your fear.

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 546
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas polarbear » 27 Juun 2017, 14:25

Eks see sõltub vähe ratta ja rehvi tüübist kah. Mul 26" vanale maasturile ehitatud elektrirattal on all 2,35" (vist) tollised cruiserirehvid ja neisse on paras ca 2 atm-i, hübriidiga jälle 3-4atm vahele. 6 ja rohkem on mnt ja kõval-kattel-sõitmise-cyclode teema.
Mida konarlikum pind, seda vähem rõhku(ca 1,8atm min siiski) = suurem sõidumugavus. Kivikõva rehv viletsal kattel ei haaku vaid põrkab, halvendades nii mugavust kui juhitavust.
Tavalisele "igaks-otstarbeks-sobivale" universaalkasutuses rattale üle 3atm sisselöömine ei oma sügavat mõtet, mugavus kaob ja kiirusevõit on marginaalne.
Pilt

Vasta

Mine “Kondijõul liikumisvahendiga matkamine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline