EMV jalgrattamatkatehnikas ehk kuidas defineerida matkamist

[AndrusKolmas]

Neid Andruse pilte vaadates ja eelnevaid arutelusid lugedes tekkis kohe küsimus, et kui matkatakse niimoodi lastega, et laps istub järelkärus ja ilmselgelt ise autonoomne ei ole, kas laps siis matkab või ei matka? Lihtsalt osaleb matkal? Või see autonoomsus kehtib ainult jalgsimatkadel? Põhimõtteliselt on ju lastega selline lugu nagu nende ostetud matkadega, kus sinu eest asjad ära korraldatakse.

Autonoomne on ikka grupp või perekond. Ka grupiga jalgsimatkal ei ole üksikisik reeglina autonoomne, sest ei ole otstarbekas, et igaüks kannab kaasas kogu varustust iseendaga toime tulekuks. Ikka telk ja söögi valmistamise asjad on ühised, nö grupi varustus.

Kui ostetud matkal on autonoomsuse ja teatud määramatuse tingimused täidetud, siis see on samaväärne matk ise korraldatud matkaga. Kuid enamasti kipub ostetud matkadel varustuse vedu olema kellegi teise asi, ööbimine abistatud tingimustes ja matka teekond ning muud määramatust põhjustavad aspektid on korraldaja poolt viidud minimaalseks. Sellisel juhul on tegu pool- või pehmomatkaga või kommertsmatkaga, mis võib kanda ka nime raske mäevallutusmatk, kus kandjate palkamine on peaaegu eksistentsiaalselt vajalik. Kuid enamasti on ostetud matkad pigem ikka kas reis, ekskursioon loodusesse või aktiivne liikumine määratud rajal, mille kohta olen kuulnud ka moodsama aja väljendeid nagu tuuritamine, trippimine või rõudimine

[Nohik]

Misasjad need siukesed on Nohik, nelipluss kilo ?
eks.jpg
Igaühel omad veidrused, kolm markerit, kaks kompassi, 180gr kaart aga laias laastus kola nagu kola ikka.

Ortlieb küljekotid 4 tk.



Marker ei kaalu tuhkagi. 1 on kuskil välistaskus, midagi kaardile kirjutada, aga võib kergelt kaduda. Märkmeid tegin ka, kirjutasin kaardid täis. Ühe kirjutasin ära.

Kaardiga oli liialdatud. Kuni jõeni jõudmiseni oli igasugu võimalusi, ma tegelikult ei teadnud, kas saan sealt jõeni, kust plaanisin. Kui teine matkaja ütles, et tuli sealt, ilmus tunneli lõppu valgus. Siis oli ka kõik vahepealne ala kaarti, et kui raft muutub kõlbmatuks, kuidas tee peale saab. Põhimõtteliselt oli mul kogu käsivars 1:33 333 välja trükitud.
See on see moment, kui ei tunne piirkonda ja kogemusi pole, siis saab nii mõnigi asi igaks juhuks.
Ja see moment oli ka, et borrelioos oli veel üsna värske, ma polnud kindel, et jõeni üldse suudan minna, siis oleks nädala kuskil järve ääres vedelenud, kuhu parem rada oleks läinud. Väsimus andis tunda, aga sai hakkama.

Plastlusikas murdus ära, neid oli hea, et 2 tk oli kaasas. Praadimise juures saab kuuma, siis pole pikk iga, hapraks läheb.

Vihmavari oli see asi, mida arvasin, et maha jätsin, aga leidsin kotist.

[Tanel]

Ma kardan, et kasvatab. Ssokid kuluvad jne, turvavarustusele ja remondile peab rohkem tähelepanu pöörama, meditsiini teema jne.

Paistab, et kola hulka kasvatavad kiirelt tsivilisatsioonist lahkumine ja ära oldud aeg.

Kola hulka ei kasvata. Põhiasjad on ikka samad ja varustuse kogus matka jooksul ei muutu. Küll aga muutub toidu, vee ja kütuse kogus. Toidu vedamisega on minul selline teema, et kui tahame lastega veel pikemale matkale minna pean vaatama suurema koti või ootama kuni lapsed suuremaks kasvavad ja suudavad ise rohkem manti seljakotis vedada. Laste kotid kaalusid ca 6-8kg.

Kui sokid kuluvad siis muutuvad nad ju kergemaks?! Mina varusokke selle mõttega kaasa ei võta, et kui ühed ära kuluvad saan uued jalga tõmmata. Remondikomplekt on alati standartne, paar õhukummi paika on ehk juures. Turvavarustus? Mobiiltelefon ja akupank kaaluvad alati sama palju. Puusalt pannes tuleb äkki 1kg juurde.

[tripp]

Mul oli enne eelmist Rootsi suusamatka (8 päeva lumel) ühe matkaja naisega tuline vaidlus teemal "sokid".
Proua arvates oli kaks varianti - kas on igaks päevaks uus paar või hakkab mees mägedes õhtuti sokke pesema.
Sest mustade sokkidega MINU MEES EI MATKA, punkt!

Suusamatkal pesu pesemine oleks päris raju, nii et jäime selle variandi peale.
Päriselt läks muidugi nii nagu alati.

[Nohik]

3 päeva eestis saaks ma oma varustusega 15.4kg hakkama koos rattakottide ja koos kõige seljas olevaga.
23.4 oleks koos raftiga 3 p eestis, seega ca 11 kg kokku vahet.
https://docs.google.com/spreadsheets/d/ ... sp=sharing

[Nohik]

Kunagi, kui noor ja loll olin, mölliti mind Koiva äärde suusamatkale, seal oli see jama, et hingisena oli õhtul paha olla, pidin end lumega pesema. Teisel õhtul oli 26 külma. Aga ikkagi oli pärast parem tunne naha vahel.
Ja kui jutt on ainult sokkide pesemisest, siis Koiva ääres sai need jääaugus ära pesta, nagunii olid märjad.

Mul oli enne eelmist Rootsi suusamatka (8 päeva lumel) ühe matkaja naisega tuline vaidlus teemal "sokid".
Proua arvates oli kaks varianti - kas on igaks päevaks uus paar või hakkab mees mägedes õhtuti sokke pesema.
Sest mustade sokkidega MINU MEES EI MATKA, punkt!

Suusamatkal pesu pesemine oleks päris raju, nii et jäime selle variandi peale.
Päriselt läks muidugi nii nagu alati.

[sepaonu]

Ma jään ellu, kui ma pean hommikul mustad sokid jalga panema aga üritan seda vältida, ülenädalasel pesen küll sokke iga päev, kolm paari kaasas selle pärast, et kui pestud ära ei kuiva, siis võtan tagavarast. Autos kah siuke riidekott, kus kindlasti alati üle viie paari sokke.
Nohiku excelit vaadates - t-särk, pesu, võrkpesu, polo jms ütlen, et ise kasutan t-särki ainult siis, kui see on üks ja ainuke riideese ja sobib ideaalselt läbi terve päeva. Universaalne riidekomplekt seda t-särki ei sisalda mul, esimene kiht spordipesu, mis on enamasti mingi polypõhine, üks isolatsioon ja üks tuule/vihma koorik. Puuvilla-t-särk sobib kenasti suvisesse ilma üksi, muude riietega koos on minu meelest niiskusekoguja ja tarbetu jubin, jäägu tööpäevatuterduste riideesemeks.

[Nohik]

Mul on riietega keeruline, spordiriided mulle üldiselt selga ei mahu. Riidetükid on üsna juhuslikud.
Aga riideid pesen matkal usinalt. See aasta ka, kui jõe äärde jõudsin, kohe korraldasin pesupäeva, seal oli ämber laavu juures, ei jätnud seda võimalust kasutamata vee soojendamiseks.

[Tarmo]

Et mis ja kes on matkajad?
Kui autonoomsuse ja ööbimise nõue võtta, siis see seltskond kes nädalavahetuseks Jussi järvede äärde telkima läheb ja telkimiseks vajaliku kalja ja nisumahla käsikäruga parklast kohale lohistab on matkajad?
Aga see kes hommikuudus Loksa ristist stardib, et õhtul Aegviidus rongile minna pole matkaja?
Või lasteaia lapsed, kes talvel Oandu loodusraja läbi kõnnivad ja tagumises punktis ise kaasa tassitud söögi ja joogiga lõunat peavad?

[Nohik]

Automatkamine ikka päris matkamine ei ole. See on mu isiklik arvamus, kuigi olen elus omajagu autoga liikunud.
Matkamine on kondiauruga tegevus. Teen mõningase möönduse elektrirattale, kui see elekter toodetakse põhiliselt matkal.
Soomes on üldiselt laavud ja toad jalgsi (või lihasjõul) matkajale. Meil on see natuke nihu, jälle mu isiklik arvamus.
Ma ei oska öelda, kui pikalt need Jussi järve nisumatkajad käivad, aga pool päeva liikumist võiks olla minimaalne matka mõõt. Liikugu siis igaüks kui palju selle ajaga suutis. Kui nad liiguvad neli tundi ühtpidi, ööbivad ja neli tundi teistpidi, ma olen nõus neid matkajateks nimetama. Nooruses sai ka Murakarabas käidud, nii et pool massi oli alkohol. Kuigi, siiski meil oli see 2*8h minimaalselt + 1 ööbimine minimaalselt.
Mis Loksa ristist startijat ja lapsi puudutab, on asi keerulisem. Ma siiski arvan, et nad on looduses liikujad.
Aga see kes hommikuudus Loksa ristist stardib, et õhtul Aegviidus rongile minna pole matkaja?
Aga see kõik loogika tuleneb mu emakeelest.
Aga ma ei välista, et ühel hetkel tuleb teha buchcraft foorum ja rääkida, kuidas 7 päeva Lätasenol bushcraftisin ja jätta matkamine sportlastele, reisijatele, nisumatkajatele jne.
Ja võib-olla on sõna kaotusega leppiine mõistlik. Võib-olla on võimalik buscrafti taha varjunult matkamisega edasi tegelda.

[Nohik]

Selles mõttes, et kui ma vahepeal metsas niisama kõnnin, ma ei tunne, et ma lakkaks matkaja olemast. Käin matkal 2x aastas enda kriteeriume silmas pidades. Aga kuna matkad on mu aasta tippsündmuseks ja ajaarvestus käib matkast matkani, identifitseerin tihti end matkajana.
Kunagi nägin mingi matkaklubi põhikirja, seal oli vist, et liige peab igal aastaajal vähemalt ühe matka tegema. Kui ise klubi teeks, ma ütleks, et kui inimene 2 aasta tagant ühe pärismatka teeks, oleks kõik jokk.

[tripp]

Sain just reklaami "ujumine koos vaalhaidega, päevane matk Kilimanjarole, safari ja masaid ".
Kilimanjaro noh, ühe päevaga

Lähen nüüd matkan poodi õlle järele (üle tänava, 40 meetrit üks ots).

[Kivisisalik]

Tore, et see on jummalasuva, mis algne teema oli. Aga kuna jätk on huvitav, siis keegi ei pahanda. Mina ka mitte. Palju filosoofilisi küsimusi. Mina vist olengi see, kes maksab, et matkata. Näiteks on mul megakahju, et 360 kraadi enam regulaarseid kõigile avatud matku ei tee, olen nendega kajakitanud, uisutanud, mida iganes. Olen üksi käimiseks liiga möku ja vastav kogenud seltsknd puudub. Või siis on need sellised "alla Korsika GRi on troppidele" tüübid, keda tean. Lisaks on kitsendavaks ajsaoluks see, et jalgsimatk + kraami seljas tassimine on tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Tinderist mingit porterit pole ka otsima hakanud, eksole. Seega jäävadki siis päevased hulkumised nii kuni max 30 km, või korraldatud matkad.

[Nohik]

Ära pealampi ja kompassi unusta

Sain just reklaami "ujumine koos vaalhaidega, päevane matk Kilimanjarole, safari ja masaid ".
Kilimanjaro noh, ühe päevaga

Lähen nüüd matkan poodi õlle järele (üle tänava, 40 meetrit üks ots).

[Tanel]

Tore, et see on jummalasuva, mis algne teema oli. Aga kuna jätk on huvitav, siis keegi ei pahanda. Mina ka mitte. Palju filosoofilisi küsimusi. Mina vist olengi see, kes maksab, et matkata. Näiteks on mul megakahju, et 360 kraadi enam regulaarseid kõigile avatud matku ei tee, olen nendega kajakitanud, uisutanud, mida iganes. Olen üksi käimiseks liiga möku ja vastav kogenud seltsknd puudub. Või siis on need sellised "alla Korsika GRi on troppidele" tüübid, keda tean. Lisaks on kitsendavaks ajsaoluks see, et jalgsimatk + kraami seljas tassimine on tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Tinderist mingit porterit pole ka otsima hakanud, eksole. Seega jäävadki siis päevased hulkumised nii kuni max 30 km, või korraldatud matkad.

Mul on mitu tuttavat hakanud rääkima, et kas ma saaksin neile mingi matka korraldada, sest neil endal puudub kogemus, varustus ja julgus omal käel midagi ette võtta. Mul abikaasa just viis ühe sõbranna matkale kes polnud 30 aastat telkinud, üksinda poleks ta seda julgenud ette võtta. Aga võib-olla on ka nii, et paaril esimesel käib koos grupiga aga edasi saab juba ise hakkama. Ma isiklikult suhtun ka korraldatavatesse matkadesse positiivselt.

[Nohik]

Mul ei ole midagi korraldavate matkade, jalutuskäikude või sõitude vastu. Lihtsalt, kui retke formaat pole matk, oleks hea seda nimetada teisiti.

[AndrusKolmas]

Et mis ja kes on matkajad?
Kui autonoomsuse ja ööbimise nõue võtta, siis see seltskond kes nädalavahetuseks Jussi järvede äärde telkima läheb ja telkimiseks vajaliku kalja ja nisumahla käsikäruga parklast kohale lohistab on matkajad?
Aga see kes hommikuudus Loksa ristist stardib, et õhtul Aegviidus rongile minna pole matkaja?
Või lasteaia lapsed, kes talvel Oandu loodusraja läbi kõnnivad ja tagumises punktis ise kaasa tassitud söögi ja joogiga lõunat peavad?

Matka definitsiooni peaks lisaks autonoomsusele ja teekonna läbimisele lisama ka pingutuse ehk töö. Matk on see kus osavõtjad (vähemalt üks osavõtja) peavad valitud lähtepunktis sihtpunkti jõudmiseks sooritama mingit sorti füüsilise pingutuse ehk tegema tööd (töö füüsika mõttes). Automatkal teeb tööd vaid juht. Kaassõitjad on nagu jalgrattamatkal järelkärus veetavad lapsed. Töö hulgal peaks olema ka mingi minimaalne väärtus, millest alla pole enam tegu matkaga. Kuna juht teeb roolis ajaühiku kohta vähe tööd, siis automatk peab kestma võrreldes jalgsimatkaga ajaliselt oluliselt rohkem. Töö tegemise nõude lisamine matka definitsiooni lõikab matkajate hulgast maha Jussi järve äärde autoga nisujooki jooma sõitjad.

Seega tegu on matkaga kui on täidetud järgnevad tingimused:
1. Liigutud on punktist A punkti B ehk läbitud teekond / veekond.
2. Teekonna läbimiseks on tehtud vähemalt minimaalne hulk lihasjõulist tööd.
3. Kogu teekonnal ollakse autonoomne, st. abistav teenindamine puudub. Varustus keskkonna muutustega toime tulekuks on kaasas. Ööbimine kaasa võetud varustusega või ööbimiskohtades kus pole abistavat teenindamist.
4. Kestvus sisaldab vähemalt ühte söögi korda matka tingimustes. Pikem matk sisaldab vähemalt ühte või mitut ööbimist matka tingimustes.

[mrWilson]

Kuidas mõõta minimaalset hulka lihasjõulist tööd? Võtame näiteks kodumaised olud. Alla 6 tunni on harilik jalutuskäik? Aga kui ma kõnnin 10 päevasel matkal iga päev mitte rohkem kui 3 tundi? Või sõidan jalgrattaga päevas mitte rohkem kui 30km?

Numbrid on lihtsalt lambist võetud.

[tripp]

A3 definitsiooni järgi on iga pikem spordivõistlus ka matk
Kui sõitsid üleeile Tartu rattamaratoni läbi ja TP-de asemel sõid oma taskust geele, on kõik tingimused täidetud.

[AndrusKolmas]

Kuidas mõõta minimaalset hulka lihasjõulist tööd? Võtame näiteks kodumaised olud. Alla 6 tunni on harilik jalutuskäik? Aga kui ma kõnnin 10 päevasel matkal iga päev mitte rohkem kui 3 tundi? Või sõidan jalgrattaga päevas mitte rohkem kui 30km?

Numbrid on lihtsalt lambist võetud.

Tööd mõõdetakse džaulides. Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton.
Seega, töö tegemiseks ehk matkamise ühe olulise tingimuse täitmiseks on vaja kindlasti kulutada energiat. Ma teeks siin kohustusliku täpsustuse, et kulutama peab kindlasti isikliku energiat (rakendama lihasjõudu). Samas on lubatud ka välise energia kasutamine, nt. jõe vool, tuul purjedes või elekter jalgrattas. Eks energiat enda tarvis või matkaks kasutatava sõiduki tarvis võib matka ajal ka juurde võtta.

Mitu džauli on minimaalne hulk, et saaks rääkida matkast? Kui matkamine oleks olümpiaala, siis vääriks see kindlasti määratlemist. Kuid hobilise harrastuse jaoks pole see minu jaoks oluline. Pakkusin töö mõiste matka defineerimiseks välja, et oleks võimalik kergemalt eristada, mis on matk ja mis vaid näib sellisena.

Mida rohkem isikliku energiat kulutad (tööd teed) seda raksem on matk. Vanasti olid olemas ka matka kategooriad.

[AndrusKolmas]

A3 definitsiooni järgi on iga pikem spordivõistlus ka matk
Kui sõitsid üleeile Tartu rattamaratoni läbi ja TP-de asemel sõid oma taskust geele, on kõik tingimused täidetud.

Õige tähelepanek. Spordivõistlustest eristamiseks võiks matka definitsiooni lisada punkti, et matk pole võistlus. Tegevus ei toimu parima aja saavutamise nimel.

Seega, et tegevust saaks nimetada matkaks on vaja täita 5 tingimust:
1. Liigutud on punktist A punkti B .
2. Liikumine ei toimu parima (lühima) aja saavutamise nimel.
3. Teekonna läbimiseks on tehtud vähemalt minimaalne hulk lihasjõulist tööd.
4. Kogu teekonnal ollakse autonoomne, st. abistav teenindamine puudub.
5. Kestvus sisaldab vähemalt ühte söögi korda matka tingimustes. Pikem matk sisaldab ühte või mitut ööbimist matka tingimustes.

Kui matka lisandub võistlusmoment, siis on tegemist võistlusmatkaga. Matka stiilis võistlustel hinnatakse pigem planeeritud ajaks täpset saabumist aga mitte lühimat aega.

[mrWilson]

3 punkt vajab jätkuvalt täpsustamist.

[AndrusKolmas]

Paneme siis minimaalse hulga paika.
Minimaalne hulk lihasjõulist tööd on 5000 kJ ehk ~1200 kcal.

[Tarmo]

Siis võib ju dimensioonide vahelist konnalima trippi kah matkaks nimetada, päris kindlasti kulub seal kaloreid.

[tripp]

AndrusKolmas, selle, Matkaliidust alanud lõime kontekstis tasub märgata, et:
1) Matkaliit on EOK - Eesti Olümpiakomitee - liige.
2) Matkamine on nende käsitluses on väga väga sport. Treenerid, võistlused, mingid kategooriad, statuudid.

Firni eilset kirja lugesite ju? ("Mägironimise treenerite EKR3 koolitus")
See ka puha sport.