Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Pikemad kirjed ja põhjalikumad ülevaated sinu matkast.
Vasta
Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 683
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Postitus Postitas Tarmo » 18 Dets 2012, 23:26

Kuna puhkus oli möödunud kiiresti ja lisaks võetud nädal ähvardas minna sama teed,
siis sai ette võetud üks rattamatk, marsruudil Rakvere - Pajusti - Roela - Tudusoo -
Tudu - Tudulinna - Iisaku - Varessaare - Tarumaa - Veneoja - Tudu - Rakvere.

Pilt

Toimumis ajaks 24. juuli 2012 kuni 26. juuli 2012.

Mõtte matkama minna tuli küllaltki äkki ja kaaslasi kaasa organiseerida ei jõudnud,
seega võtsin matka ette üksinda. (Sõbrad olid selle peale veidi pahased.)

Startisin Rakverest kell 09:50 Alguses kuni Pajustini sai kasutatud liikumiseks kergliiklus-
teid. Sai Viru-Jaagupi 'see sisse keeratud ja sealt lihtsalt läbi sõidetud.

Roelas oli Robi pubis lõuna planeeritud, aga kahjuks oli see asutus suletud.
Sai siis kohaliku poodi külastatud.

Pilt


Peale väikest lõunat sai suund võetud Tudusoo metsaonni, kuhu olin planeerinud
esimese ööbimise. Metsaonni parklasse jõudes oli seal juba päris mitu autot.
Sai siis seljakott pakiraamilt selga vinnatud ja rattas metsaonni juurde lükatud.
Onni juurde jõudes selgus, et seal on juba kaks peret väga väikeste lastega.
Läks kasutusse plaan B - Punasoo matkaraja paviljon. Kuhu jõudsin 15:15, GPS pakkus
päeva teekonnaks 52,9 km Asusin seal laagrisse, sai Põdraallikast vett võetud ja
keedetud, vorsti grillitud ja ennast muidu mõnusalt tuntud. Öö oli palav, mingi
kell keegi nuuskis ümber paviljoni, aga keerasin teise külje ja magasin edasi.

Pilt


Hommikusöögi ajal sai veidi juttu puhutud varajaste seenelistega.
kell 9:20 asusin jälle sadulasse ja suundusin Tudu kaudu Tudulinna kus sai poest pirukat ja
jäätist ostetud. Poe juures sai ühe RMK inimesega juttu puhutud. Küsis, et kust tulen ja kuhu lähen.
Sealt edasi võtsin suuna Iisaku poole. Enne Iisakut sai ühe jalgratta pakiraamile põnevaid
oksi korjava härrasmehe käest uuritud kas ta oskaks Iisakus ka mõnda söögikohta soovitada -
soovitas kõige roosamas majas asuvat söögikohta. Sama söögikoha headust kinnitas ka teeääres
kõndiv noor naisterahvas. Sai seal söögikohas siis suppi ja pirukat söödud ja pärast veevarusid
veidi täiendatud. (Oleks ikka ka teise 1,5 liitreise pudeli pidanud seal vett täis võtma, pärast
kahetsesin seda)
Mäetaguse - Iisaku teel möödusin uuesti paljasjalgsest? (neiul olid vist kingad näpus) tütarlapsest.
Pakkusin küüti, aga ta ütles, et jõuab kohe koju - ilmselt sellesse suure koeraga (koer ei pidavat
üldse kuri olema kui uskuda Varessaare metsamaja külalisteraamatut) maija.
Metsa vahel sõites õnnestus ka veidi valesti sõita, kuid sain peale poole kilomeetri läbimist
aru,et päike jääb valesse suunda. GPS kinnitas, et olin valinud vale teeotsa,
juhtus see kohe peale Mäetaguse jõe sillast üleminekut. Mäetaguse jõest oleks vett saanud,
aga ei tahtnud ennast liigselt koormata.
kell 14:48 jõudsin Mustasaare talu varemete juurde.

Pilt


Riietusin pikkadesse riietesse ja panin kummikud jalga ning võtsin seljakotti selga.
Mustassaare - Varessaare tee oli kohe eriti märg ja väga viletsas seisus. Tee on ilmselt
läbitav vaid VÄGA korralikule maastikusõidukile. Minul kulus selle läbimiseks igatahes
täpselt üks tund. Liikusin rattast vees lükates ja kummikutega madalamat vett otsides.
Päeva kilometraaž 69,1 km

Pilt


Poleks arvanud, et seal nii suur maja on. Toad olid ilusasti puhtad ja korras.
Eelmised külalised olid lahkunud mõne päeva eest. Hakkasin kaevu otsima - naiivne inimene.
Mida pole, seda pole. Kuna ilm olid väga palav ja niiske, siis oli joogivett kulunud metsikus koguses.
Päris ilma joogita ma ikka polnud oli 2 liitrit vett ja 0,5 õlle mis läks vagu kerisele ja
põhjustas meeletu higistamise. Maja ümber olid porilombid, soo ääres mingid sogase veega lombid,
aga joomiseks ja pesemiseks vett ei ole. Oleksin olnud suuteline kogu kaasasoleva vee ühe korraga
ära jooma. Mõtlesin minna ja kuskilt laukast vett otsida. Raba peale pääsemisega oli tükk
tegemist, ei leidnud rada üles. Aga raba oli täitsa lage ja laukaid ei paistnud.
Tegin samblasse augu, et sealt vett saada, aga saadud vesi oli sogane ja haisev.
Kuna asjad olid majakesse laiali jäänud suundusin majakesse tagasi, saatjaks kärbeste ja parmude
parv. Olin nende kõige suurem sõber.
Kasutasin mingi koguse vett pesemiseks - kohe tuli inimese tunne tagasi.
Asusin maja raamatut lugema - ikka väga palju huvitavaid inimesi on seal käinud, enamus heas mõttes huvitavad.
Vahepeal tutvusin majaümbrusega ja otsisin maja põlisasukat - suurt, musta, lauahunniku otsas
susisevat rästikut. Lõpuks leidsin ta grillialuselt - keegi oli ta ära grillinud, aga söömata jätnud.
Nii ei ole ilus teha.
Maja esimese korruse olid vallutanud suured mustad sipelgad, ei tea kas see ongi koguaeg nii,
või olid nad sinna üldise uputuse eest põgenenud.
Sai siis väike õhtusöök tehtud - sõin lihtsalt leiba ja lihakonservi - sooja toitu ei teinud,
kuna oli ikka väga palav. Vahepeal oli pilve läinud ja kuhugile lähedale lõi äike sisse,
tuli isegi paar tiba vihma. Sain ämbri mudasest rabaveest puhtaks pesta, aga rohkemaks vihmavett
kahjuks ei jätkunud. Peale sööki sai veel raamatut edasi loetud.
Hakkas hämarduma ja hakkasin magama sättima. Siis ärkasid maja teised põlisasukad - nahkhiired. Väga põnevad ja sotsiaalsed loomad. Nahkhiired on meil looduslikult elavatest loomadest inimesele kõige lähemad sugulased - primaate meil ju looduslikult ei ela.
Sai siis lõpuks magama mindud, aga uni jäi lühikeseks – kui nahkhiired öiselt jahilt tagasi tuli, siis alles õige pidu algas.
Kuna ilmateade lubas kuuma ilma, siis sai kerge linnupete võetud, asjad pakitud ja teele asutud.
Kui teele asusin siis näitas kell 5:16

Pilt


Kohe tekkis sellele kastesele niidule üks rajake. Sellise palava ilmaga on kohe eriliselt mõnus
kastese rohtu sukelduda - täitsa ausalt kohe.
Algas järgmine etapp Varessaare - Tarumaa.
Baaskaardil on see rada täitsa olemas, looduses on teda ikka väga raske leida.
Sai teda siis kaardi ja kompassiga otsitud, GPS -i kaardil seda polnud.
Vahepeal sai peoga mustikaid söödud päris mõnus kohe, isegi jalgratta käekõrval lükkamine tundus
tagantjärele päris mõnus. Kuskil poole maa peal leidsin selle tee lõpuks üles -
oli teine selline kitsas hobuvankri rada mida kasutati ilmselt kuskil eelmise sajandi keskel.
Vahepeal sattusin kohe eriti värsketele põdrajälgedele ning tundus nagu keegi hingaks kuskil lähedal.Igaks juhuks andsin iga natukese aja tagant jalgrattakella.
Mõne aja pärast jõudsin sõidetavale teele.
kell oli 7:30 ja metsa hakkasid saabuma seenelised.

Pilt

See siis arvutis kokkuliimitud värviline baaskaart, kuhu on peale kleebitud GPS-i träkk.
Punase joonega siis Varessaare - Tarumaa lõik.

Veidi laiemalt kah:

Pilt

Peale Tarumaa küla plaanisin Ojamaa jõe ääres väikse ujumis peatuse teha, aga kaldad olid nii
kõrged ja järsud, et võtsin uueks sihiks Purtse jõe. See oli viga, oleks saanud ju nööri ja
katelokiga jõest vett ammutada ning siis pärast Virunurme kaudu mööda ilusaid metsateid Tuduse
vändata. Virunurme punker on muide üks hästi mõnus ööbimiskoht - olen seal varem käinud ja
soovitan soojalt.
Aga tagasi minu valitud teele. Purtse jõgi osutus üheks väikseks kellegi õues vooklevaks ojaks,
ja ujumine jäi ära. Samuti olin oma välimusega pakkunud huvi pere koerale.
Jõudes Lüganuse-Oandu-Tudu maanteele seadsin ennast kõigepeal korda - vahetasin mudased pikad
riided, kummikud ja nokamütsi rattasusside, lühikeste pükste, neoonvesti, rattakinnaste ja
rattakiivri vastu. Samuti kasutasin oma viimasest veest mingit osa näo mudast puhtaks pesemiseks.
Algselt olin plaaninud Sonda kaudu Rakverre tagasi sõita, aga arvestades kuuma ilma ja pea
olematut veevaru, otsustasin hoopis Tudu kasuks. No küll tundus see Tudu pood ikka kaugel olevat.
Teel olid sellised pikad sirged ning iga sirge lõpus lootsin näha Rannapungerja tee risti.
Lõpuks ta tuli - Tudu pood ja külm vesi - segasin endale kohe järjest mitu pudelit spordijooki.
Janu oli ikka päris metsik.
Peale poe külastust läks lõik Tudu - Rakvere kohe kuidagi eriti kiiresti. Seda teed on lihtsalt
niipalju sõidetud, et iga põõsas on tuttav.
Koju jõudsin kell 13:00 ja GPS' näitas päevateekonnaks 69,0 km.

Lõppu veel kaks kaarti:

Pilt

Pilt
...

Kasutaja avatar
Andreas
Huviline
Huviline
Postitusi: 208
Liitunud: 25 Jaan 2011, 17:25
Kontakt:

Re: Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Postitus Postitas Andreas » 20 Dets 2012, 21:44

Raske, kuid mõnus teekond sul. Üksi on vahel väga mõnus rännata - hoopis teised emotsioonid. Eriti siis, kui lähedal padrikus keegi ragistab. Tead küll, et mis seal ikka juhtuda saab, kuid vähe ärevaks teeb ikka. :)
Rästikust on kahju.
Kui ära eksime, lähme koju.

merisk
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 70
Liitunud: 27 Okt 2011, 14:13
Asukoht: Saaremaa
Kontakt:

Re: Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Postitus Postitas merisk » 20 Dets 2012, 23:58

Kusjuures ma olen ka koos ühe seltskonnaga Muraka raba saartel veepuudusesse jäänud - sügis oli kuiv ja turbasammal krõbises. Lõpuks ammutasime ikkagi rabapinnasessse kaevatud august toidu keetmiseks vett - pruun ja hägune ta oli, aga ei haisenud - kannatas keeta küll! Õnneks oli alles ka üks pudel Becherovkat, keetsime sookailuteed ja jaurasime poole ööni...

Vahva lugu ja tore kant on see ka! Tõsi, sealkandis on vist ilma jalgrattata lihtsam matkata, kuigi jõuab oluliselt vähem läbida.

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 683
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Postitus Postitas Tarmo » 21 Dets 2012, 23:30

Seal Muraka rabas on ka väikseid onne.
Ühte tohib minna ainult Juuni keskpaigast kuni Jaanuari lõpuni. Selle onni katus on kahjuks katki - suur puu kukkus katusele ja see kuuluvat lammutamisele.
...

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 683
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Postitus Postitas Tarmo » 23 Dets 2012, 10:23

Andreas kirjutas:Raske, kuid mõnus teekond sul.
Polnud ta raske midagi, (vähemalt plaanides) 60 km jalgrattaga sellistel teedel on minujaoks paras päevateekond. 100 km oleks raske. Kaartidel ei tea kunagi, mida see peenike must joon looduses kujutab. Tavaliselt pole see linnasôiduks môeldud autoga sôidetav. Virumaa ja Jôgevamaa 2008 aasta turismikaardil näeb Varessaare ümbrus välja nii: . Pilt
...

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 683
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Rakvere-Tudu-Varessaare rattaretk, Juuli 2012

Postitus Postitas Tarmo » 12 Veebr 2014, 22:26

Sai eelmine nädalavahetus suuskadega Varessaares käidud ja just Tarumaa kaudu, kuna sealt tuleb ilusam tee.
Enamus teest on tänu teekraavile jälgitav, kuid kohati on segadustekitavaid kohti.
Sai rada GPS-iga üles võetud, äkki kellelegi veel abiks: http://lennuki.planet.ee/staff/varessaare-tarumaa.gpx
...

Vasta

Mine “Matkapäevikud”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline