Varangerhalvøya

Käisid piiri taga? Räägi mida põnevat sa seal kogesid ja nägid.
Vasta
Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 431
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Varangerhalvøya

Postitus Postitas scabere » 30 Juul 2018, 21:41

Tegime nelja ööbimisega jalgsimatka Varangerhalvøya rahvuspargis Norras. Kaks ööd hüttides ja kaks ööd telkides. Marsruut algas Komagværi kandist kulges piki jõeorgu ülesvoolu ning edasi kuni Heimdali hütini. Seejärel lühem ringkäik Heimdali kandis ning tuldud teed pidi tagasi. Kokku ca 85 km.



Sõidul Eestist kuni matka alguspunktini oli ilm täpselt ühesugune terve tee jooksul. Igal pool pilvitu ning ligemale 30 kraadi sooja. Esimesed kaks päeva saime ka tundras ligemale 30 kraadise temperatuuriga matkata. Tundras oli see mul esimene kord kui populaarseim kuluartikkel nr 2 (nr 1 oli vesi) oli päikesekreem. Tuul, puhkepausid ja rohkelt karastavat jõevett olid kuumaga suureks abiks. See matkakaaslane, kel lühikesed püksid koju olid ununenud, otsustas leitsaku ajal bokserite väel rännata.

Esimese päeva teekonna pikkuseks oli ligemale 21 km, mille tulemusel jõudsime Bjørnskardhytta majakeseni. Majake ise asub jõeorust mõned kümned meetrid ülalpool väiksema ojakese kaldal. Kuna ojake oli üsna järsu tõusuga, siis oli üsna üllatav, et majakese juurses veevõtukohas ujus üksik kala. Ilmselt on tal hea seal matkanõudest vette pudenevaid toidupalu haarata ning siis jälle kivide alla varjuda. Üllatav oli ka see, et selles ülihästi varustatud matkamajas oli muu tarviliku varustuse kõrval keegi sinna ka ühe elektrilise (juhtmega) tikksae kohale vedanud.

Avapäeva ponnistustest kosunult otsustasime teisel päeval edasi liikumist võtta rahulikumalt ning esmalt kulgesime edasi 7 km kaugusel asuva Ragnarokk-i nimelise hütini. Seal nentisime, et jõudu on meil veel piisavalt aga joogivett selles paigas mitte ning otsustasime edasi Heimdali suunas liikuda. Teekond Ragnarokist Heimdalini on ca 10 km. Umbes poolele teele jõudes aga leidsime sedavõrd ilusa laagripaiga, et otsustasime sinna telkima jääda. Õhtu sisustasime peale tavapäraste laagritegevuste veel ka poisikeste kombel mäest tulevate kiviste ojakeste ümbersuunamisega. Katsetused käimiskeppidega tuulises tundras tarpi üles seada lõppesid rahuldavate tulemustega. Tuul oli siiski sedavõrd tugev, et magamise ajaks otsutasin tarpi lihtsalt seljakoti ümber täiendavaks vihmakatteks jätta. Öösel lõppeski tundras olnud kuumalaine aeg ning ilm pööras vihmale.

Hommikuks oli vihm üle läinud ning tuul oli ka varustuse piisavalt kuivaks puhunud nii et saime kenasti end kokku pakkida, et Heimdali poole edasi liikuda. Kohe pärast rännaku algust hakkas aga pihta ka tuuline ning jahe paduvihm, mis immutas kõik mu muidu vettpidavad rõivad nõnda märjaks, et ka veekindel saabas sai seest märjaks (mööda jalga alla nirisevast veest). Jõudsime siiski kenasti Heimdali hütini, kus saime hakata varustust kuivatama. Raudahjuga köetavas hütis kuivasid asjad ruttu, ilm selgines ning peatselt otsustati piirkonda uudistama minna. Pärast mõningast rännakut saabus aga järjekordne vihmapilv, mis kastis kõik taaskord märjaks. Läbiligunenutena taanduti taas hütti riideid kuivatama.

Neljandal päeval alustasime tagasiteed ning esimese hooga põrutasime otse Bjørnskardhyttani. Seal tõdesime, et kell on veel varajane ning ilm paranenud ja otsustasime mõningase maa edasi liikuda, et mõnes kenamas jõekäärus telkida. Olles sobiliku kohani jõudnud saime vaevalt laagri üles pandud kui saabus järjekordne paduvihm. Kuna jõeorg pakkus ka mõningasi väikeseid puid, mille vahele sai tarpi juhtliini siduda, siis oli sel õhtul sellest asjast ka olulisem kasu, kuna mahtusime sinna kõik neljakesi oma matkaseltskonnaga, koos kodinatega alla ja sain söögidki tehtud.

Viimane päev algas kuivalt ent pööras kiirelt tuuliseks ning vihmaseks ning nii läks viimane osa retkest kiirrännakuga kuni matka alguspunktini. Kokkuvõtteks saab nentida, et see piirkond on minu arvates üsna lihtsalt läbitav. Suurematest kivikülvidest ei ole väga palju vaja üle ronida (kui ei ole just soovi). Kuna tundras oli samuti olnud kuivaperiood, siis saime lihtsa vaevaga läbi ka paljudest muidu soisematest aladest. Jõe alamjooksul kohtab palju kalamehi. Poolsaare keskosas ei kohanud me aga mitte ühtegi teist inimlooma.

Valiku suvalises järjekorras pilte leiab siit:
https://drive.google.com/open?id=1I1wbS ... vSa251izSA

tripp
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 390
Liitunud: 18 Apr 2012, 23:22
Kontakt:

Re: Varangerhalvøya

Postitus Postitas tripp » 31 Juul 2018, 08:21

Äge!!!

Vasta

Mine “Välismaal”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline