Piirkond
Sihtkohaks, mida juba eelmine aasta sai peilitud, on Põhja-Altai. Võib nimetada ka Kirde-Altaiks (Северо-Восточный Алтай), igal juhul on tegemist piirkonnaga, mis laias laastus jääb Teletskoe järvest edelasse ja Mägi-Altaist, kus asub näiteks Beluhha tipp, põhja. Piirkond on mõõduka kõrgusega, kõrgeim tipp on Šumultinski ahelikul asuv Bel, 2756 m. Piirkonda läbib mitu mäeahelikku, mille üldsuund on põhjast lõunasse, näiteks Šumultinski, Iolgo, Minski ja Altõn-Tu. Nendega risti on ala lõunaosas paiknev Tongoši ahelik. Kuna mäed pole väga äkilised, on see väga sobilik suusamatkaks. Nagu ühes venelaste kirjelduses öeldud oli, on tegemist lausa suusamatka piirkonna õpikunäitega, kus lihtsalt peab suusatama
Piirkonna kaart koos mingi pudrumudru infoga on nähtav siit:
https://drive.google.com/open?id=1DpNMH ... sp=sharing
Piirkond on suht inimtühi, lähemad asulad on Artõbaš, Kuzja ja Uimen põhjas, Edõgan, Chemal ja Elektromonar läänes ja lõuna pool sihuksed kohad nagu Ulagan, Aktaš jt. Piirkonna keskmest on neisse kõigisse linnulennult 70+ km, seega eraldatud kant. Erinevaid marsruute on seal tehtud mitmesuguste alguspunktidega nii Artõbaši, Uimeni, Aktaši kui muude asulate suunalt. Mingi maa peaks saama inimasustusest siseneda ka sõiduvahenditega, kuna vähemalt piirkonna põhjaosas toimub metsavedu ja talvel peaks teed olema mingil määral sõidetavad.
Logistika
Logistiliselt on sellele kandile kõige lihtsam läheneda läbi Barnauli, kuhu saab Moskva kaudu nii rongi kui lennukiga. Lennukis on probleemiks muidugi pagasi kaal, aga variant on olemas ja ei ole väga kallis, hinnavahe rongiga on kusjuures suhteliselt väike. Rong sõidab Moskvast Barnauli suurusjärk 58 tundi, kolm ööd ja kaks päeva, seega rongimatk on korralik. Barnaulist piirkonda on omakorda mõnisada kilomeetrit, mis tuleb läbida liinibussi või mingi tellitud marsa/parsaga. Teoorias saab Biiskisse, mis asub umbes poole tee peal, ka kohaliku rongiga, iseasi kas see jupsimine on vaeva väärt. Viimase teadaoleva info kohaselt on tellitud mikroka hind Barnaul-Artõbaš-Barnaul liinil suurusjärk 40000 rubla, mis kaheksaliikmelise grupi kohta pole palju.
Marsruut
Marsruudi aluseks on esialgu üks vene matkagrupi marsruut 2014. aastast, pikkus suurusjärk 15 päeva ja kilometraaš 220 kanti:
http://www.tourism.ru/phtml/users/get_report.php?784
Tegemist on kaunikesti kobeda ja pika marsruudiga, mis läbib praktiliselt kogu ala. Algus põhjast, Artõbašist esialgse mikroka sissesõiduga mööda metsaveoteed, lõpp Elektromonari asulas piirkonna lääneosas. Marsruut on huvitav just seetõttu, et esiteks näeb sellega ära märkimisväärse osa piirkonnast, teiseks on seal praktiliselt kõik ööbimised võimalik teha metsapiiril ja kolmandaks väldib see metsas paksus lumes sumpamisi, asendades need ahelike traaversitega. Kogu marsruudi kohta on olemas gps rada huvipunktidega ja korralikud kaardid, seega hea alus oma matka planeerimiseks.
Üldine loogika
Peale läheks nagu ikka traditsioonilise suusamatka vormis, st. ühe talvetelgiga Zima, grupi suurus ideaalis 8 inimest, mis on piisavalt suur et oma jõududega hakkama saada ning samas pole nii suur et läheks liigseks pidurdamiseks ja telgis kitsaks. Kuna sealkandis võib visata korralikku külma, siis kaasa tuleb kindlasti ka telgiahi. Kuna metsa ja puid on, siis ei tohiks ahju küttematerjaliga suuremaid probleeme tekkida. Muu varustus on ka traditsiooniline talvematka oma, suusad-värgid
Sööki tuleb 15 päeva peale näkku arvestuslikult 11-12 kg. Koti kaal meestel jääb tõenäoliselt keskmiselt 30 kg kanti. Kuna suusamatkal saab vahelduva eduga vedada ka kelku, et oma koormat kergendada, siis suure tõenäosusega tuleb kaasa mingi kogus salvokaid. Kui palju täpselt, seda peab veel nuputama. Uuralites oli neist kasu küll.Motivatsiooni ka
Motivatsioonivideoid samast piirkonnast, videotes seiklevad Altai rahvusülikooli turismiklubi liikmed. Huvitav on sealt vaadata venelaste laskumistehnikat, neile meeldib laskuda nii, et kaks suusakeppi on koos ühel küljel:
