Suusamatk Põhja-Altaisse

[Hendrik]

Hakkab jälle see jant peale, et vaja talvel minna suusamatkale. Nagu ikka, toksin siia veidi orgunniloogikat, et ajaloo annaalidesse ka midagi teistele suusamatka huvilistele jääks.

Piirkond
Sihtkohaks, mida juba eelmine aasta sai peilitud, on Põhja-Altai. Võib nimetada ka Kirde-Altaiks (Северо-Восточный Алтай), igal juhul on tegemist piirkonnaga, mis laias laastus jääb Teletskoe järvest edelasse ja Mägi-Altaist, kus asub näiteks Beluhha tipp, põhja. Piirkond on mõõduka kõrgusega, kõrgeim tipp on Šumultinski ahelikul asuv Bel, 2756 m. Piirkonda läbib mitu mäeahelikku, mille üldsuund on põhjast lõunasse, näiteks Šumultinski, Iolgo, Minski ja Altõn-Tu. Nendega risti on ala lõunaosas paiknev Tongoši ahelik. Kuna mäed pole väga äkilised, on see väga sobilik suusamatkaks. Nagu ühes venelaste kirjelduses öeldud oli, on tegemist lausa suusamatka piirkonna õpikunäitega, kus lihtsalt peab suusatama

Piirkonna kaart koos mingi pudrumudru infoga on nähtav siit:
https://drive.google.com/open?id=1DpNMH ... sp=sharing

Piirkond on suht inimtühi, lähemad asulad on Artõbaš, Kuzja ja Uimen põhjas, Edõgan, Chemal ja Elektromonar läänes ja lõuna pool sihuksed kohad nagu Ulagan, Aktaš jt. Piirkonna keskmest on neisse kõigisse linnulennult 70+ km, seega eraldatud kant. Erinevaid marsruute on seal tehtud mitmesuguste alguspunktidega nii Artõbaši, Uimeni, Aktaši kui muude asulate suunalt. Mingi maa peaks saama inimasustusest siseneda ka sõiduvahenditega, kuna vähemalt piirkonna põhjaosas toimub metsavedu ja talvel peaks teed olema mingil määral sõidetavad.

Logistika
Logistiliselt on sellele kandile kõige lihtsam läheneda läbi Barnauli, kuhu saab Moskva kaudu nii rongi kui lennukiga. Lennukis on probleemiks muidugi pagasi kaal, aga variant on olemas ja ei ole väga kallis, hinnavahe rongiga on kusjuures suhteliselt väike. Rong sõidab Moskvast Barnauli suurusjärk 58 tundi, kolm ööd ja kaks päeva, seega rongimatk on korralik. Barnaulist piirkonda on omakorda mõnisada kilomeetrit, mis tuleb läbida liinibussi või mingi tellitud marsa/parsaga. Teoorias saab Biiskisse, mis asub umbes poole tee peal, ka kohaliku rongiga, iseasi kas see jupsimine on vaeva väärt. Viimase teadaoleva info kohaselt on tellitud mikroka hind Barnaul-Artõbaš-Barnaul liinil suurusjärk 40000 rubla, mis kaheksaliikmelise grupi kohta pole palju.

Marsruut
Marsruudi aluseks on esialgu üks vene matkagrupi marsruut 2014. aastast, pikkus suurusjärk 15 päeva ja kilometraaš 220 kanti:
http://www.tourism.ru/phtml/users/get_report.php?784

Tegemist on kaunikesti kobeda ja pika marsruudiga, mis läbib praktiliselt kogu ala. Algus põhjast, Artõbašist esialgse mikroka sissesõiduga mööda metsaveoteed, lõpp Elektromonari asulas piirkonna lääneosas. Marsruut on huvitav just seetõttu, et esiteks näeb sellega ära märkimisväärse osa piirkonnast, teiseks on seal praktiliselt kõik ööbimised võimalik teha metsapiiril ja kolmandaks väldib see metsas paksus lumes sumpamisi, asendades need ahelike traaversitega. Kogu marsruudi kohta on olemas gps rada huvipunktidega ja korralikud kaardid, seega hea alus oma matka planeerimiseks.

Üldine loogika
Peale läheks nagu ikka traditsioonilise suusamatka vormis, st. ühe talvetelgiga Zima, grupi suurus ideaalis 8 inimest, mis on piisavalt suur et oma jõududega hakkama saada ning samas pole nii suur et läheks liigseks pidurdamiseks ja telgis kitsaks. Kuna sealkandis võib visata korralikku külma, siis kaasa tuleb kindlasti ka telgiahi. Kuna metsa ja puid on, siis ei tohiks ahju küttematerjaliga suuremaid probleeme tekkida. Muu varustus on ka traditsiooniline talvematka oma, suusad-värgid Sööki tuleb 15 päeva peale näkku arvestuslikult 11-12 kg. Koti kaal meestel jääb tõenäoliselt keskmiselt 30 kg kanti. Kuna suusamatkal saab vahelduva eduga vedada ka kelku, et oma koormat kergendada, siis suure tõenäosusega tuleb kaasa mingi kogus salvokaid. Kui palju täpselt, seda peab veel nuputama. Uuralites oli neist kasu küll.

Motivatsiooni ka
Motivatsioonivideoid samast piirkonnast, videotes seiklevad Altai rahvusülikooli turismiklubi liikmed. Huvitav on sealt vaadata venelaste laskumistehnikat, neile meeldib laskuda nii, et kaks suusakeppi on koos ühel küljel:

[Hendrik]

Piirkonna skeem, pärit siit:
http://hibara-txt.ru/vs25/index_altay_1.html



Skeemilt on üldine ahelike ja tippude-kurude paiknemine paremini näha, kurude nimed on lingitud lehel. Kurukategooriate kohta on vastuolulist infot, osades kohtades on ühed, teistes teised. Matka praeguse plaani järgi siseneks kaardi ülaosas nähtava Artõbaši asula juurest mikrokaga mööda Iogatši jõge kuni Utšali jõe suudmeni, sinnamaani saab väidetavalt autoga (aga ainult hommikul, peale lõunat hakkavad metsaveoautod vastu tulema ja kehva mööda sõita). Väljumine Elektromonaris, skeemil vasakul üleval.

[Hendrik]

Venelaste tourism.ru leht on hingusele läinud, domeeni eest maksmata vist. Aga alusmatka kirjeldus on leitav ka siit: http://beketov.ru/travel/2014/altai/

Vahepealseid arenguid muud pole kui aeglane aga järjekindel grupeerumine. Kui sellega ühele poole saab, siis hakkan otsast uuesti logistikat vaatama. Praegune plaan on teha minekuots rongiga, tagasi lennukiga kui võimalik, sest see aitab veidi aega kokku hoida ja lennupilet on mingi ime läbi umbes samas hinnaklassis rongipiletiga. Ainus küsimus on pagas, ehk kuidas täpselt suuskadega saab. Teoorias peaks olema paar suuski hinna sees, aga praktika osa peab uurima veel, imedemaal ei käi need asjad alati käsikäes.

[Hendrik]

Grupp grupeeritud, nüüd siis logistika. Aja-auk kuhu oma avantüüri mahutame on 15. veebruar kuni 10. märts. Minek on 15. pealelõunal (R) Tallinnast rongiga, 16.02 ehk l aupäeva hommikul Moskvas. Moskvast läheb rong edasi L õhtul, Barnaulis teisipäeva hommikul. Sealt mikroka peale, pealelõunaks piirkonnas. Ja järgmine hommik saab mäkke, viimane ots on mõnikümmend kilomeetrit metsateid. Esimene matkapäev siis 20. veebruar. Tagasi tulekul 7. märtsi õhtul võiks transavana meid peale korjata, 8-ndal Barnauli ja 9. hommikul läheb lennuk. 9. õhtul Piiterist bussi peale, 10-ndal tagasi Eestis.

Logistika skeem on praegu umbes selline koos praeguste hindadega (rongipiletite hinnad võivad veidi muutuda, sõltub kas saab läbi rzd.ru osta):
Tallinn - Moskva rong: platskaart 5066 rbl / kupee 5946 rbl
Moskva - Barnaul rong: platskaart 4588 rbl
Barnaul - mäed - Barnaul mikrokas: 40000 - 50000 rbl grupp (vaja täpsustada, palju praegu tahetakse)
Barnaul - Moskva - Piiter lennuk (Ural Airlines) 11409 rbl
Piiter - Tallinn/Tartu buss 25-35 €
metrood jms pisiraha 10 €

Tallinn-Moskva ja Moskva-Barnaul rongid istuvad väga hästi kokku selles mõttes, et Tallinna rong peatub Moskvas Leningradi vaksalis ja Barnauli rong läheb Kaasani vaksalist, mis on sellest kohe üle tee.

Veidi segadust põhjustas meile asjaolul, et Tallinn-Moskva rongi pileteid saab vaadata kuni 90 päeva ette, st kalender rzd.ru lehel laseb neid päevi valida, aga näitab et piletid on välja müüdud. Tegelikult ei ole midagi välja müüdud, õigesti näitab ta seisu ja osta laseb ainult 60 päeva ette rahvusvahelistel liinidel. Vene siseliinidel saab osta 90 päeva ette. Segadust ei kergendanud ka goraili kassa, kus vist ei taibatud seda vähetähtsat asjaolu mainida ja laiutati käsi, et välja müüdud jah.

[Hendrik]

Läheb matkaks, peamised piletid ehk liinid Moskva-Barnaul ja Barnaul-Moskva-Piiter said ostetud, maksid kokku 209 € nägu ehk logistika raha igati graafikus (kogusumma transale on plaanitud kuni 400 €). Kui saab ka Tallinn-Moskva ostetud, oleme omadega mäel, need piletid avanevad kuskil selle nädala lõpupoole. Kohapealset transa pakub meile Juri firmast Altai Touristic, kes sõidutab meid vahvasti ringi oma mikrobussiga. Eeldatav maksumus 40-45000 rutsi.

Järgmiseks siis varustuse orgunn, katsun seda ka veidi aegamööda valgustada. Varustusest on hetkel juhtunud niipalju, et osad grupi liikmed varustasid end uute suuskadega Alpina Discovery, leiti need lehelt skigo.lt.

[Nohik]

Kivi kotti ja sulalund...

[Hendrik]

Kivi kotti ja sulalund...

Tänan!

Varustusest - telk

Kuna logistikaga asjad liiguvad, siis veidi varustusest. Kaasa tuleb vana hea Zima telk (välja näeb selline), mis on ühekordne 10-nurkne täispõhjaga talvetelk, kuivkaal 5kg. Lahedalt saab seal ahju kütmisega koos magada 7-8kesi, aga vajadusel on topitud ka 12 inimest + ahi. Püstitatakse keskse "emapuu" ja suusakeppide abil. Emapuu saab parema puudumisel teha samuti suusakeppidest, kaks (või 2x2) keppi otsapidi ja nööriga kokku siduda. Kõige lihtsam on panna kepid läbi üksteise randmerihma nii et mõlemad pooled toetuvad teise randmerihmale ja siis kokku siduda. Telk on valget värvi, et sees oleks valgem, väga tüütu on istuda kehva ilmaga telgis kus on pime nagu koopas. Ukse vastasküljes olev sektsioon on oranzh, et telk päris lumega ühte ei sulaks. Ühekordsusel on omad head ja halvad, hea on see et on lihtne ja kerge, miinuseks aga asjaolu et sisse võib hakata kogunema härmatis. Kui ahju kütta, saab härmatisest lahti, aga siis võib jälle juhtuda et hakkab seda-teist tilkuma kuna katus pole veekindel. Mitte veelkindel jälle laseb veeauru välja kui ahju kütta, nii et võta siis kinni, kas on hea või halb. Ajab asja ära, võiks vist öelda.

Tekkis mõte selleks matkaks telki ka veidi ratsida, õmbleks sissepoole igasse nurka lindist varustuse-aasa, kuhu saab riputada pealambi, prillid või muud nodi, samuti saab sellest emapuuni tõmmata pesunööre. Lisaks võiks uksele teha lihtsamaks sulgemiseks kummilindist aasa. Originaalis on zima uks ümmargune, keskelt nööriga kokku tõmmatav, aga nööri peale tuleb teha sõlm et uks öösel tuulega lahti ei tuleks. See pusimine on veidi tüütu, lihtsam oleks uksele ühte serva õmmelda paraja läbimõõduga kummilint, mida saab ümber kokku tõmmatud uksesuu venitada.

Lisaks võib enne matka vaadata üle telgi nurkades olevad kummid, millega käib "mütsike" suusakepi otsa ja harutada nööridest välja üleliigsed sõlmed, mida sinna kipub kogunema lugematu hulk.

[Hendrik]

Varustusest - ahi

Ahi täidab talvisel suusamatkal mitmeid ülesandeid: annab sooja, annab teatud meelekindluse juhuks kui ilmaprognoos lubab troopilisi miinustemperatuure, pakub õhtust ja öist meelelahutust ning hoolitseb et kott liiga kerge ei oleks. Kuna matkal erinevalt campimisest on põhitegevus laagri liigutamine ühest kohast teise, siis seab see ka ahjule teatud piirangud. Ahi ei tohiks olla liiga suur, liiga raske ja hea oleks kui ei ole liiga keeruline kokku panna (st. võiks olla lollikindel). Talviseks suusamatkaks tasuks vaadata ahju, mille kaal jääb koos korstnaga 5kg piiresse. Sellest raskem on juba vaevaline kaasa vedada. Igasugu kämpimise ahjud kipuvad olema enamasti liiga rasked et nendega pikemat matka teha. Kõige kergem on muidugi ahju üldse mitte võtta, aga siis peab olema plaan mida teha kui on suur külm, mingi avarii vms, kus oleks vaja sooja/kuiva kohta.

Ahju disaine on erinevaid, on kandilisi kokku keevitatud/needitud kaste, kandilisi lahtivõetavaid, silindri kujulisi (samuti lahtivõetavaid variante), lüpsiku kujulisi (nagu kroonu telgiahjud) jne. Mõnel ahjul on kaks ust, mõnel auk ahju laes kust keedupott sisse pista, igasugu grillreste jne. Ahju korsten võib käia juppideks ning jupid omakorda võiks mahtuda ruumi kokkuhoiu mõttes ahju sisse. Võib teha korsna ka õhukesest plekist, mida annab rulli keerata, pakkimiseks ühtepidi, kasutamiseks teistpidi torusse. Materjali osas on enamasti kas tavaline must plekk, roostevaba plekk või titaan. Väljamaal toodetakse ka tsingitud plekist, aga neil peaks väidetavalt tsingi enne hästi tuulduvas kohas maha põletama kui ei taha end telgis ära gaasitada. Titaan on kõige kergem, aga kallis.

Meil tuleb kaasa titaanist ahi (välja näeb selline) kaaluga tiba alla 1.5 kg. Kastikujuline, käib lahti, korsten käib rulli. Hea kerge ja paraja suurusega. Kokkupanek ise on lihtne, kõige suurem jublamine on varraste läbiajamine põhja ja lae aukudest ning korstna kokkurullimine. Kuna sisuliselt on tegemist kuue kandilise plekitüki, nelja keermelati ja mõne mutriga, on ahju remont ja osade vahetamine väga lihtne. Kui mõni mutter kaotsi läheb, saab neid asendada lihtsalt keermelati ümber traati kerides. Üks hea omadus sellel ahjul on stabiilsed jalad, nii mõnelgi ahjul mida aja jooksul kasutada saand on jalgade osa kõige kipakam. Mida tal ei ole on topeltpõhi, st tuhakamber. Ahju põhja eluea ja parema tõmbe huvides on seda aga lihtne ise meisterdada kas mõnest plekitükist või jäigast traatvõrgust.

Kuna nii väike ahi põleb suhteliselt kiiresti, siis on pideva sooja soovil vaja öiseks ajaks organiseerida ahjuvalve. Enamasti on ahjuvalve kord üks tund, kaheksakesi matkal täidab see kenasti terve öö. Ahjuvalvuri ülesandeks on kütta ahju, kuivatada asju ja vaadata et telk või magajad põlema ei läheks. Samuti saab sel ajal kirjutada matkapäevikut, ennast arstida või tegeleda muu meelepärasega.

[Hendrik]

Varustusest - kokanaat

Lõkkevõrk on sihuke tore asi, millega puutuvad kokku vist küll ainult talvel matkajad. Selle eesmärgiks on hoida lõke mõistlikul kõrgusel ilma et peaks kaevama lõkkeauku maapinnani või uudistama lõket ennast kõrgelt ja kaugelt. Kui lumi on paks, kaob ta muidu sügavale ära ja maani auku ei viitsi keegi kaevata. Võrgu suurus peaks olema selline paras, 60x80 cm näiteks on juba päris asine. Hea oleks kui kokku keerates on pikkus selline et mahub näiteks lebomati sisse, sedasi on teda hea transportida. Materjaliks on enamasti mingi peenema silmaga traatvõrk, millest on riputamise tarbeks servadest (võib ka diagonaalis risti, saab tugevam) trossid läbi aetud. Riputatakse sellisele mõnusale istumiskõrgusele, et lõke jääks umbes põlvekõrgusele. Ise istud lumme kaevatud "pingil" nagu miška.

Kuna võrk põleb suhteliselt kiirelt läbi, siis saab sellega teha ehk 1-2 pikemat matka. Uuralites oli meil uus võrk, selle seisukord vajab ülevaatamist, võibolla vaja uus teha.

Lõkketross on paraja jämedusega terastross (enamasti 2-3mm), mis pingutatakse lõkke kohale ja millele riputatakse supipotid, märjad sokid ja muud meelepärast. Tross ise ei pea väga pikk olema, paar meetrit, puudeni pikendada saab suvalise nööriga. Lõkketrossiga käivad kaasas ka konksud, mille külge pott riputada. Konksudel võiks olla mitu "naga", et saaks kõrgust regullida. Need keeratakse jäigast traadist, samuti 2-3mm jämedune piisab, sõltuvalt pottide suurusest. Veel üks illustratiivne pildike.

Lõkketross peaks olemas olema, tuleb üles otsida. Selle eluiga on enamasti väga pikk.

Priimused võiks alati kaasas olla varuvariandina kui puid ei leia või on vaja koleda ilmaga telgis passida. Räige purgaa ei soodusta väga lõkkematerjali otsimist ja lõkke tegemist. Mis priimused, see on maitse asi, aga isiklikult eelistaks talvel alati bensiinikat, kuna bensiin põleb iga ilmaga ja seda on palju lihtsam hankida ning kaasa vedada kui gaasi. Kütusekulu osas tuleb talvel alati arvestada võimaliku lume sulatamisega, mis pikendab keeduaega jämedalt 2x.

Meil tuleb kaasa kaks Primus Omnifueli, nendega siiamaani käidud ja on asja kenasti ära ajanud. Kui palju bensiini, seda peab veel mõtlema, aga tundub et 5L kanku oleks juba hea tagavara, arvestades et tavaolukorras peaks saama pea kõigil kordadel teha süüa lõkkel.

[Hendrik]

Vahepealseid arenguid veidi. Kokanaadi jaoks sai hangitud kaks alumiiniumpotti, 6L ja 8L, mis suuruse poolest mahuvad kenasti üksteise sisse. Plaan oli tegelikult osta roostevabad, aga kaup24 tegi tünga ja kirjas oleva roostevaba asemel saabusid alumiiniumpotid. Et hapuma joogi keetmisel hambad siniseks ei läheks, lasin potid katseks ära anodeerida. Kuna pottide materjal ise on suht pehme, siis pole kindel kui kaua see kiht peal püsib, aga esialgsed katsetused on lubavad.

Tegime ka proovimatka, et vaadata kuidas suusad-klambrid jalga istuvad, kuidas menüü kogused on ja muud taolist. Proovimatka ajal oli väga kena talveilm, öiseks miinimumiks näitas termomeeter -25 nii et saime külma ka. Kütsime õhtul tunnikese telki, aga öist ahjuvalvet teha ei viitsinud. Toidu osas sai selgeks et mehisem seltskond (6M + 2N) nõuab koguste suurendamist, katsume praegu rihtida 850g päev peale, inimese kohta teeb see toitu kokku 13.5 kilo. Suhkrunorm 500g päev oli ka vähe, katsume kuskil 600g hakkama saada, mis 16 päeva peale teeb ~10kg ehk 5 2L plastpudelitäit. Mehisema seltskonna üks eelis on see, et grupivarustust on näkku vähem ja kui meil tuleb kaasa 4 kelku siis kahe peale saab matka alguses kelgule ära laduda ehk isegi 15-20kg raskemat kraami. Nii on lootust saada sõitmiseks täiesti normaalse raskusega kott ning selleks hetkeks kui suuremad tõusud algavad, on toitu ka juba mõned kilod vähemaks söödud.

Matkaorunnist muud põnevat pole toimunud peale selle, et sai ära ostetud kõik piletid, Tallinn-Moskva-Barnaul-Piiter-Tallinn, koguhinnaga 325 € nägu. Sellele lisandub logistikas veel ~47000 rubla grupi pelae kohalik transport. Viisad said ka sisse antud, nüüd ongi peamiselt veel viimane varustuse orgunn ja toidukraami ostmine, konservide keetmine ja pakkimine.

[Hendrik]

Tuleval nädalavahetusel läheb konserviteoks, praeguse arvestuse järgi on meil ~30 konservi jaoks, igaüks 500g kanti, tarvis 15 kg liha ja 7.5kg sulatatud searasva. Liha ostan turult, rasva saab 200g pakkides nii poest kui turult. Maitseks sisse pipart, soola ja loorberit. Taaraks Koomaklubi stiilis õllepurgid, pindised on kõige parem suurus meile. Liha purki saamise lihtsustamiseks sai hangitud veel moosilehter, millega head kraami õigesse auku suunata.

[Nohik]

Kas selle 100g suhkrut per nase päevas tarvitasite tee ja kohviga või läks ka mujale?
Selles mõttes, teie lihakonservi kalorsus on ca 880 Kcal/100g suhkrul 400 Kcal/100g.

Lihakonservi on teil 156g per nase per day. Ma ise eelistaks vajadusel ilmselt rasvasemat menüüd, vähendaks makaroni ja tatart ning suurendaks liha kogust. Aga ma ei tea, kui eskimod te olete, kas suudate ilma leivata pekki järada.

[Hendrik]

Suhkrut on meil praegu 75g nägu/päev arvestatud, kokku 600g kanti. Peamiselt tee sisse jah, kohvi ka veidi. Magusaid putrusid on kavas vähe ja nende sisse läheb kondenspiim nii ehk naa. Tavaliselt tekib matkal suur suhkrunälg ja kui suhkrut vähe, ei saa seda kuidagi kustutada. Ükspäev oli telekas intervjuu 97 aastase vanamehega kes Siberis vangilaagris mammuti välja kangutas ja tema üks elutarkus oli ka see, et füüsilise töö puhul külmas tekib suur suhkrupuudus.

Kuivaine koguste vähendamine ei ole eriti hea seetõttu et kuskilt on vaja kõht täis saada. Elu on näidand, et kui ei saa kuuma törlönti niipalju süüa kui tahaks, mõjub see moraalile halvasti, ükskõik kui kalorine see lobi ka ei oleks.

[Nohik]

Panin inimeste arvuga mööda, jäi tunne, et 4+2 inimest, aga oli kirjas 6+2.
Mul oleks teie söögiga kolmandal päeval väljaheited valged.

[Hendrik]

Egas sitt suhkrust valgeks lähe. Kui meil saab menüüga otsad kokku tõmmatud ja kraam ostetud-pakitud, panen tabeli üles ka, ehk pakub kellelegi huvi. Siis saab teada ka seda, palju see mant reaalselt kokku kaalub. Praegu on arvestuse järgi näkku söögi kogukaal 13.6 kilo ja grupi peale 108 kilo toidukraami.

[Nohik]

Kõik on korras, lihtsalt konstanteerin fakti, et ilmselt olen vaid korra elus väiksema valgu+rasva osakaaluga menüüga matkal käinud. Siis oli veel seedimine korras, praegu ei saaks endale sellist menüüd teha.

[Hendrik]

Nädalavahetusel sai tehtud konserve, ikka vanal heal Koomaklubi meetodil. Sisendmaterjalideks oli 15kg liha (kamaraga seakints), 38 pakki sulatatud searasva a'200g, soola, pipart ja loorberit. Hakkima hakkasime otsast kell 12, viimane pott sai tulele 13:15. Purki hakkasime toppima väiksemaid potte kuskil poole seitsme paiku ja umbes kaheksaks õhtul oli kogu protsess lõpetatud. Kokku saime 30 konservi, üle jäi varuks jäetud neli pakki rasva ja kaks plastkarpi rasva- ja lihakübemete ollust. Ei tea kas asi on juba sissetöötatud protsessis, väheses õllekummutamises või vanaduses, seekord möödus kogu tegemine igatahes väga valutult. Mõned klõpsud panen ka varsti üles, aga soojenduseks illlustratiivne pildike täitmise protsessist

Menüü on nüüd ka enam-vähem lukus ja volatiilsust tekitab peamiselt pakkimine ja sobivate koguste jagamine ise. Hetkeseisuga näitab statistika toidu kogukaaluks 105 kilo, näkku seega 13.2 kg.

Logistika osas on viimane info, et sõit Barnaul-mäed-Barnaul maksab 46500 rubla, kuna bensiin vahepeal kallimaks läinud. Transavana olla meile organiseerinud ka mingi daatša kus Artõbašis ööbida, 500 rubla nägu. Tagasiteel ööbime tema turbazas, 800 rubla nägu + sauna saab ka, kütmine 1000 rubla tund.

[sepaonu]

Kas te selle õllepurgi täidate läbi joomisaugu või lõikate ühe otsa täitsa lahti ja õllekonservi viskate koos purgiga patta, et kõik kuumeneks ja purgi suht puhtalt kätte saaks ?

[tripp]

tsiteerime::::
"konservide valmistamise meeleolukaimaks osaks on tühjade õllepurkide tekitamine konservide tarbeks, iga konservi jaoks kaks purki."

päris retsepti saab siit:
https://www.matkafoorum.net/viewtopic.php?t=3091

[Nohik]

Konservi sulgemise teema on ka mulle segaseks jäänud. Saan aru, et purgil on kooniline osa pealt lõigatud ja teine samasugune surutakse peale. Kas õhu väljapääsukstehakse eraldi auguke?
Samas ma tean, et minust 20a vanemad mehed omal ajal võtsid 4-5l plekist povidlokonservi purgi ja praadisid selle tihkelt rasvast liha täis. Põhimõtteliselt valati pidevalt sularasva peale, et õhku ei jääks. Kuu aega oli matkal järjest pealt võetud ja ei olevat tapnud. Võib-olla see sulgemise teema polegi nii terav rasva korral. Searasv ju ka ainult paberpakis.

[Hendrik]

Alumisel purgil lõikad sealt kus kitsamaks hakkab minema, pealmise osa maha. Pealmisel lõikad tiba kaugemalt. Parim on teha nii, et alumine on pindine purk ja ülemine tavaline. Alumise purgi liha täis, peale sentimeetrine puhta rasva "kork" ka. Alumisele tuleb teha sisse väike volt, pool sentimeetrit ülaservas enda peale voltida piisab, muidu ei saa kaant peale kuidagi. Õhk tuleb selle sama voldi kaudu välja ka, sest purk purgi peale ilma voldita kuidagi ei mahu ja kui kaant peale suruda, hakkab see volt ise (või näpu kaasabil) allapoole kergelt sisse kummuma. Sealt kus pealmine purk lõppeb, tõmbad paar ringi mäkgaiveri teipi peale, see on õhutihendamiseks. Alati ei pruugi ta päris tihedalt jääda, peamiselt just selle voldikese tõttu aga rasvakork kaitseb ka õhu juurdepääsu eest suht hästi. Need konsrervid polegi mõeldud pikaajaliselt hoidmiseks, seetõttu me neid vahetult enne matka enamasti teeme, on kindlam. Kui on näha et konserv on peale jahtumist kenasti kokku tõmmanud, siis on suht kindel et ta on päris tihedalt kinni.

Purke enne täitmist veel küürisime ja lasime ahjust 180 kraadi juurest läbi, et igasugu elukaid veidi hävitada. Rasv ise on ka päris kuum, keeva rasvase lihaga hävitab samuti erinevat elu mis seal purgis on.

Täitmiseks on väga mugav moosilehter (pildil ka näha), kulbiga muudkui tõstad, kaas peale, teised teibitavad ja siis läheb jahtuma.