Igaüheõigus!

Looduses on mõnus liikuda, kuid on seadusi ja tavasid, mille vastu eksida ei tohiks.
Kasutaja avatar
Jyrgenson
Foorumi raudvara
Foorumi raudvara
Postitusi: 2228
Liitunud: 27 Veebr 2011, 21:46
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Jyrgenson » 31 Mär 2014, 22:03

Siinkohal olen sunwolfiga täitsa nõus, et tuleb hakata üles näitama kodaniku allumatust. Kui nüüd siit leiaks veel kaasamõtlejaid, siis võiks proovida oma nägemuse kuidas asi olla võiks ühiselt selgemaks teha ja seda kõigi matka ja loodushuviliste nimel nõuda. :idea:
https://www.facebook.com/tjmatkaklubi" onclick="window.open(this.href);return false;
Rumalad tahavad saada õnnelikus, targad tugevaks!

Metsamyhin
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 361
Liitunud: 11 Juun 2012, 14:37
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Metsamyhin » 01 Apr 2014, 09:52

Jyrgenson kirjutas:Soomlased näiteks on suutnud juriidiliselt eraldada matkaja ja looduse/kaitseala külasataja. Matkaja võib marju korjata kaitsealal, külastaja mitte. See lahendakski sellised probleemid.
Kuidas siis soomlastel see matkaja definitsioon paika pandud on? Äkki sobib ka meile?

Siin on oht, et seaduste sepitsejad keeravad siis asja üle vindi ja hakkavad nõudma matkaja sertifikaati.
Või nagu nõuka ajal oli, pead enne matkale minekut oma matka kusagil matkaklubis MKK-le esitama. (Põlva matkaklubis see täitsa eksisteerib veel).

(Noorematele, kes asjast ei tea: MKK=marsruut-kvalifikatsiooni komisjon)

Metsamyhin
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 361
Liitunud: 11 Juun 2012, 14:37
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Metsamyhin » 01 Apr 2014, 10:41

Googeldasin veidi ka ise.
Soomlaste igameheõigus, erinevates keeltes: http://www.ym.fi/fi-FI/Ajankohtaista/Ju ... site(4450)

Lühidalt:
ajutiselt viibida ja ööbida võib igal pool (va. looduskaitsealad, kus erinõuded), kui see ei jäta jälgi, ei häiri teisi ega maaomanikku ega kahjusta maaomaniku vara ega valdust .

Lahtise tule e. lõkke tegemine ilma maaomaniku loata keelatud (see ei kehti vist ettevalmistatud lõkkekohtadel).

Meie seadustes võiks ka olla sees, et telkida/ööbida võib, kui sellest ei jää jälgi ega see ei häiri loodust ega teisi inimesi

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 689
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Tarmo » 01 Apr 2014, 10:58

Teisel-pool polaarjoont on mõiste "päikse tõusust - päikse loojanguni" kasutamine veidi keeruline. ;)
...

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 865
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sepaonu » 01 Apr 2014, 12:33

Läbi kalamehesilmade on eesti erinevus soomega selles, et soomes puudub selline asi, nagu kallasrada, veed võivad kuuluda erinevatele omanikele, ka ühe jõe erinevad lõigud. Seadustes kohtab rohkelt sõnaühendit ei tohi häirida, näiteks ei tohi ei maalt ega ka vee poolt läheneda inimeste elamistele nii lähedale, et neid häiriks, vahemaa pole seaduses kirjas, seega on see häiritava otsustada, et millal sa teda häirid.
Meil annab küll kallasrada seadusliku õiguse takistamatult avalikel veekogudel piki kallast liikuda aga tihtipeale on mõistlik teha väike tiir ja elamisest kaarega mööda minna, üsna loomulik, et vee ääres elavad inimesed pügavad oma murud ja lillepeenardavad kuni veeni, mis loodus seal ikka teise aias on.
joon jõest, söön jõest

margusl
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 667
Liitunud: 15 Aug 2011, 17:10
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas margusl » 01 Apr 2014, 15:30

Soomes koriluse piiramist, välja arvatud liigiti ja/või piirangutsoonides, või matkaja ja niisama külastaja lahku löömist ei ole läbi ametlikuma avaliku teksti - outoors.fi, ym.fi - veel ette jäänud, kust see info? Samas laagerdamisel on pikkus paika pandud, 1-2 ööd või nädalavahetus, ja pikemal olemisel antud soovitus omanikuga läbi rääkida.

Kas protestiaktsioonide eesmärgiks ei ole end mitte nähtavaks teha ja kedagi hirmsasti torkida ja sügelema ajada?
Ses suhtes tekib kohe huvitav paradoks - seltskonnal, kelle käikudest jälgi ei jää, ei ole ka probleemi, sellise nimme vastandumise tõttu avastavad ka nemad end varsti löögi alt. Ja JOKK lahendustest ei ole võitjaid - päev saab rikutud mõlemal, üks pool aga arvab selle ametist tuleva paratamatuse hulka, teisel jääb puhkamisest üks päev vähemaks. Kuna ma ei ole elus ühtegi ametikohustust täitvat inspektorit näinud, jätan endale vabaduse ka hiljem seisukohta muuta, vahest lööb töötõendi taskusse pistmine neil tõseti silmad verd täis ja kontoriuksel on plaan järgmise viisaastaku trahvituludest ...

Kui seadusloomes või ametniku võimutsemises midagi ikka väga kriibib, siis üheks võimaluseks kaasa rääkida ja muret väljendada on https://www.osale.ee" onclick="window.open(this.href);return false; , arutelu (päriselt, mitte kusagil foorumis) käima tõmbamiseks päevalehtede arvamusrubriigid. Viisakas variant oleks ka RMK looduskaitse suunalt ametlik seisukoht välja pinnida.

Minus räägib ehk tõesti elusalt keedetav konn, kel silmad alles fataalse lõpu eel lahti lähevad, aga loosungid ja FUD* , olgu või tahtmatult teksti lipsanud, jätavad paha maigu igal pool, küsimärke tekitavad pigem teisel suunal. Kui mingi konkreetne, avaliku huvi alla langev peetimine või sõnavõtt on juba mainimist väärt, ole mees ja anna sinna juurde nimed, protokollid, teise poole sõnavõtt (mitte kontekstist rebitud katked) - mida iganes, et oleks mille pealt ise enda arvamust kujundada või soovi korral edasi uurida / lasta uurida.

*) FUD - Fear, uncertainty & doubt. Hirm, ebakindlus ja kahtlus.

Taimo
Huviline
Huviline
Postitusi: 246
Liitunud: 31 Jaan 2011, 10:45
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Taimo » 01 Aug 2014, 13:23

Alates tänasest on igaüheõigus uuenenud.
Lühidalt öeldes, võib nüüd tähistamata ja piiramata eramaal telkida kuni 24h, ilma et peaks otsesõnu maaomanikult luba küsima. Lõket võib teha ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas või maaomaniku loal.
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 35 ja § 36.

Samas Metsaseaduse § 35 lubab endiselt telkida ja lõket teha ainult kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud või metsaomaniku loal.

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 865
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sepaonu » 01 Aug 2014, 15:08

§ 35. Lühiajaline telkimine ja muu püsivam peatumine võõral maatükil

(1) Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal.

(2) Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks.

(3) Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

No peale kolmekordset veerimist saab ka minusugune kõva peaga maakas aru, et mis öelda on tahetud. Seaduse tõlgendamise, venitamise jms võimalused on jäetud, näiteks kell kolm öösel ilmneb muudest asjaoludest, milleks on näiteks külasimmanilt saabunud maaomanik, et tema küll piiranud ja silditanud pole, a nüüd ruttu telk kokku ja minek.
See on minu meelest positiivne, et kaugus elumajast on seaduses konkreetse numbriga. Soomes näiteks number puudub seaduses ja ole kui kaugel tahad, kui keegi arvab, et oled liiga lähedal ja häirid, siis on tal alati õigus.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
Morheatus
Administraator
Administraator
Postitusi: 736
Liitunud: 07 Dets 2010, 22:50
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Morheatus » 01 Aug 2014, 15:47

http://tarbija24.postimees.ee/2874629/u ... kem-oigusi" onclick="window.open(this.href);return false;

Eelneval lingil on küllaltki arusaadavalt oluline ära öeldud:
"Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, seal hulgas ka öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort."
Kohalejõudmine pole üldsegi nii huvitav kui teekond ise...

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1630
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas mrWilson » 01 Aug 2014, 18:12

Ma juba kujutan vaimusilmas ette neid räuskavaid maaomanikke kes pole sellest uuest seadusest midagi kuulnud. :D
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 865
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sepaonu » 01 Aug 2014, 18:50

eieiei, mis räuskamist, pigem telkija ja maaomaniku südamlikud vestlused ja maaomaniku loal ka lõkkejutud teemal , et mitu puud on mets, kuna metsaseadus ja keskonnaseadustik räägivad eri asja.
joon jõest, söön jõest

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1630
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas mrWilson » 01 Aug 2014, 19:18

Siinkohal on ilmselt poogen kas on mets või ei ole. Ka heinamaa on eramaa.
Ah, minge metsa...

Taimo
Huviline
Huviline
Postitusi: 246
Liitunud: 31 Jaan 2011, 10:45
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Taimo » 02 Aug 2014, 13:32

Seda keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja metsaseaduse vasuolu peaks nüüd tõesti kommenteerima mõni juriidikas pädevam inimene. Minule tundub küll hetkel, et tolle positiivse leevenduse nullib metsaseadus suuresti ära.

Aga mitu puud on mets? Sellele küsimusele annab vastuse metsaseadus

§ 3. Mets ja metsamaa
(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

(2)Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 865
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sepaonu » 02 Aug 2014, 15:04

mulle on see kõlvik võõras mõiste, vilksatus googlesse annab võimaluse, et mets võib olla ka silmaga nähtav põld, mis hakkab kõlvikuna muutuma nüüd metsaks ja on selle nime all maakatastris. Võib olla ka maatükk, mille ühes otsas pole põlveni heinakõrtki ja näiteks selle maatüki teises otsas kümne versta kaugusel on kaks rinnani puud ja see maatükk on mets.
Kokkuvõttes pole vist vaja selle juriidilise juraga pead vaevata, kui keegi tülitama ja torisema tuleb, siis on telgikoht valesti valitud. Minu viimane ööbimine oli asula sees jõe ääres koerasitutamisaia ja avaliku supelranna vahel põõsastes, keegi ei näinud mind, järelikult oli hästi valitud koht :lol:
joon jõest, söön jõest

Taimo
Huviline
Huviline
Postitusi: 246
Liitunud: 31 Jaan 2011, 10:45
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Taimo » 06 Aug 2014, 19:29

Sain kommentaari Keskkonnaõiguse Keskuselt.
Arusaadavalt maakeelde ümberpanduna on ka metsas luba telkida kuni 24 tundi, kui maaomanik ei ole siltidega, piiretega või muul moel väljendanud soovi seal telkimist või viibimist keelata/piirata. Erandiks on kaitsealad, kus tuleb juhinduda kaitse-eeskirjaga seatud piirangutest.

Lõkke tegemiseks on vajalik maaomaniku luba või ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekoht.

Kasutaja avatar
ullivilli
Guru
Guru
Postitusi: 1313
Liitunud: 08 Dets 2011, 15:16
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas ullivilli » 07 Aug 2014, 02:12

Mis tähistab lõkkekoha?
Natukene metsa poole.
http://www.minemetsa.ee http://www.ripptelk.ee - Hennessy, Tentsile, DD hammock, Rootsmann rippvoovid, Sawyer veefiltrid ja kõikvõimalik matkavarustus.

Taimo
Huviline
Huviline
Postitusi: 246
Liitunud: 31 Jaan 2011, 10:45
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Taimo » 07 Aug 2014, 08:40

ullivilli kirjutas:Mis tähistab lõkkekoha?
Seadus seda otseselt ei sätesta. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarides öeldakse, et täidetud peavad olema kaks tingimust: ettevalmistatud lõkkeplats ja tähistus. "Üksnes asjaolust, et omanik on enese tarbeks lõkkeplatsi ette valmistanud või et varem on samas kohas tuld tehtud, ei piisa. Vajalik on selge tähis selle kohta, et ta lubab ka maaüksust külastavail võõrastel samas kohas tuld teha."

Pikem jutt igaüheõigusest on ajakirjas Eesti Loodus. Lisaks on veel ajalehtedes erinevaid artikleid, kus maaomanikud uue igaüheõiguse teemal tuld ja tõrva pritsivad.

Kasutaja avatar
Uudistaja
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 8
Liitunud: 02 Juul 2013, 10:29
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Uudistaja » 31 Okt 2014, 01:00

Sattusin teemat lugema ja olen Tõnu peale pahane - oma sõber jurist, võiks teemat kommenteerida.

Igameheõigus pole inimõigus - see on igas riigis omamoodi.

Meie riigis on tähtis teada ainult üht ja ainult üht: kes on maa omanik. Omanikuks saamine on meie riigis omamoodi ajalooga ja see ei allu tsiviliseeritud riikide tavaõigusele. Omanik otsustab ka välisriigis, isegi Soomes, kõik. KÕIK= oled või ole.

Nüüd järgmine: kui on maaomanik teada, kuidas ta suhtub sinusse?

Tsiviliseeritud maades on normaalne oma naise loovutamises teisele mehele esimese teadmata. Peaasi, et peremehele jalgu ei jää.
Eestis: sissesõidu märk ette ja - vaeseke, ausõna - loodab, et keegi ei sõida sisse.

Eesti reaalsus; märk ette, valvan abipolitseinikuna ja annan loa, kellele meeldin mina või mu õnnetu naine. Või ei anna.

Lahe oli seda lugu jutustada. Seadus on loosse kirjutatud: kes nurgad kokku paneb, saab eluaegse NSVL ja Ida-Saksa arhiivide eluaegse ligipäääsu.

Avo
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 412
Liitunud: 13 Veebr 2011, 17:35
Asukoht: Tartu-Tallinn
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Avo » 31 Okt 2014, 23:30

ma ka leidsin midagi, kus on väga lihtsalt lahti seletatud.

Õigus kasutada võõrast maatükki

Postitatud by admin
01. augustil 2014. a jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mille paragrahvid 32 – 39 reguleerivad igaühe õigust kasutada võõrast maatükki ja veekogu, on ületanud uudiskünnise ja kütnud avalikkuses kirgi. Meediast on jäänud mulje justkui igaüks võib nüüd vabalt viibida suvalisel ajal võõral maatükil ning toimetada seal oma tegemisi sõltumata maaomaniku tahtest. Päris nii see siiski ei ole. Saamaks paremat ülevaadet muutustest võrdleme varasemat ja nüüdset õiguslikku regulatsiooni.

Kuni 01. augustini 2014 reguleeris võõral maatükil viibimist asjaõigusseaduse § 142, mille kohaselt võõra isiku omandis oleval kinnisasjal, mis oli omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei võinud teised isikud omaniku loata viibida. Piiramata või tähistamata kinnisasjal ei võinud teised isikud omaniku loata viibida päikseloojangust päikesetõusuni. Kirjeldatud piirang ei kehtinud kallasraja suhtes. Seega kui maatükk oli mingilgi viisil piiratud või selle juures oli näiteks silt „Eramaa“ siis omaniku loata maatükil viibimine oli keeletud. Tähistamata ja piiramata maatükil võis omaniku loata viibida aga seda ainult päikesetõusust päikeseloojanguni.

01. augustist 2014 kehtiv seadus säilitab põhimõtte, mille kohaselt võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal kuid samas täpsustab, et loa olemasolu eeldatakse kui maatükki ei ole piiratud või tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Märgitust tuleneb, et näiteks silt „Eramaa“ ei tähenda veel automaatselt keeldu võõral maatükil viibida, omaniku tahe võõral maatükil viibimist keelata peab olema selgelt väljendatud.

Õuemaale ei tohi endiselt siseneda ilma omaniku loata. Seega kui maatükk on piiratud aiaga või on üles pandud sildid, et tegemist on eramaaga ning selle juures selgelt väljendatud keeluga võõral maal viibida ning maapiiri kulgemine on mõistlikul viisil looduses tuvastatav, siis ei tohi nimetatud maatükile minna ilma maaomaniku loata.

Kui aga maatükk ei ole piiratud või sellel viibimist ei ole keelatud siis maatükil viibimine on küll lubatud aga selle juures tuleb lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 4 sätestatust mille kohaselt võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Märgitu tähendab muuhulgas ka seda, et kui ette jääb tarastamata viljapõld või niitmata/koristamata heina- või kartulimaa, siis puudub Teil vaatamata seaduses toodule õigus nimetatud põllule minna, sest see kahjustab omaniku vara. Samuti peab vältima maaomaniku kodurahu häirimist ning mööduma tema kodust piisavalt kaugelt ning omanikku häirimata.

Varasemalt kehtinud seadus võõral maatükil telkimist ja tule tegemist eraldi ei reguleerinud. See oli ka mõistetav, sest võõral maatükil oli päikeseloojangust päisetõusuni viibimine omaniku loata üldse keelatud. Kehtiva keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt võib võõral maatükil, kui see ei ole piiratud või tähistatud vastava keelusildiga, telkida maaomaniku loata kuni üks ööpäev. Vastavat maaomaniku luba eeldatakse. Pikemaks telkimiseks on aga maaomaniku luba juba igal juhul nõutav. Mis saab aga siis kui olete piiramata ja tähistamata alale oma tegi püstitanud ja alles siis saabub maaomanik nõudes lahkumist. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest sellele küsimusele otsest vastust ei leia. Meie arvates tuleb lähtuda asjaõigusseaduse § 68 mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Ning kui omanik selgesõnaliselt väljendab keeldu maatükki kasutada siis tuleb seda mõista kui loa puudumist ja omaniku nõudel maatükilt lahkuda.

Kui telkimine on võimalik, siis telkija peab telgi püstitama väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust ning avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Lõket võõral maatükil teha ei tohi ilma omaniku loata. Omaniku luba eeldatakse ainult juhul kui omaniku poolt on ette valmistatud ja tähistatud lõkke tegemist koht.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib varasemast täpsemalt eramaal asuvate teede ja jalgradade kasutamist. Nimetatud seaduse § 33 kohaselt võib võõras kasutada eramaal asuvaid avalikult kasutatavaid ja erateid teeseaduses ja muudes seadustes sätestatud ulatuses ning omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega mul sellesarnasel viisil kui ajalooliselt on välja kujunenud mingi tee kasutamine ja see ei ole omanikule liigselt koormav. Liigselt koormavaks loetakse muu hulgas olukorda kus tee läbib õuemaad.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-id 37-39 reguleerivad ka veekogu avalikku kasutamist igaühe poolt. Veekogu avalikuks kasutamiseks loetakse suplemist, veesporti, veel ja jääl liikumist (välja arvatud mootorsõidukiga liikumine), kalapüüki, veevõttu ning muul viisil vee kasutust, mis ei ole vee erikasutus.

Avalikult kasutatavaks veekoguks ei ole ühe kinnisasja piires asuv väljavooluta veekogu. Avalikult kasutatavate veekogude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Oluline on igaühel teada, et veekogu mis ei ole avalikult kasutatav võib kasutada üksnes omaniku loal. Omaniku luba eeldatakse kui ta ei ole veekogu piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist.

Avalikult kasutatavatel veekogudel on kallasrada, mida võib igaüks kasutada veekogu avalikuks kasutamiseks ja veekogu ääres viibimiseks ning selle ääres liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ja teistel veekogudel 4 meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, siis on selle laiuseks 2 meetrit veeseisu piirjoonest. Kalda omanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada, seda võib piirata üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul aga seejuures peab maaomanik tagama läbi- või ülepääsu või läbipääsu mujalt oma kinnistult kui see ei ole maaomanikule ülemäära koormav. Kallasrada võib sulgeda ka ülekaaluka avaliku huvi korral ning see otsustatakse üldplaneeringuga. Suletud kallasrada peab olema tähistatud ning peab võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu.

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata meedias kõlama jäänud negatiivsetele toonidele on uus regulatsioon igati mõistlik. Maaomaniku ja igaühe õigused on uues seaduses tasakaalus. Kui maaomanik tahab piirata tema maa kasutamist võõraste poolt, siis peab ta seda selgelt väljendama. Ka maa kasutajatele on seatud piirangud ning need piirangud on seatud maaomanike huvides. Kui isikud käituvad mõistlikult, nii maaomanikud kui külalised, siis teoreetiliselt mingit tõsist probleemi ei eksisteeri.

Alan Biin

Vandeadvokaat


Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 865
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sepaonu » 09 Nov 2014, 11:07

Polnudki ammu uurind kaardirakendust
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 000&LANG=1" onclick="window.open(this.href);return false;
tolle teederegistri jutu peale tegin lahti.
Mälu järgi mingis vanas maaameti kaardirakenduses sai vaadata, et kas tee on sisse mõõdetud või mitte. Praegu vaadates on teed erivärvilised ja lilla(värviga) on eratee. Nu surfasin natuke nendes kohtades seal kaardirakenduses, mida ma täpselt tean, et mis sildid üleval, mõnel puhul nii ja mõnel puhul naa.
Matka planeerides oleks ju mõistlik eelnevalt vaadata, et lähen uude kohta, kuhu ma autoga saan.
Ilma selle kaardirakenduseta tavaliselt uude kohta minnes ma eeldan, et viimane lõpp teest, mis eramu vms lõppeb on sildistatult kinni miskist maast, ka kõrvalotsad, nu nii ehk naa inimeste õuedesse ei ründa, pigem huvitavad mind väiksed tee laiendid või metsaveo teede otsad, kuhu nibinnabin ennast ära parkida teisi häirimatta ja edasi jala jätkata.
Erilist abi sellest kaardirakenduse teedemärgistusest siiski pole, mis sellise pildi vaatamise järgi arvata oskadki
wtf.jpg
wtf.jpg (93.43 KiB) Vaadatud 11039 korda
eeldades, et maanteeameti teederegister vastab tõele, mis soga see siis on, jupp igast kõrvalmaanteest lillastunud kohati. Seda näed ikka kohapeal, et kas saad läbi või mitte. Paljud teed esimese hurraaga sisse mõõdetud omanikuhulluses, pärast vallale rendile antud nulliga, et ta juriidiliselt saaks seda korras hoida, loe lund lükata, et teeomanikust maksumaksja tööle saaks.
joon jõest, söön jõest

sarapuu
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 03 Jaan 2015, 15:45
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sarapuu » 03 Jaan 2015, 16:04

Lisan siia mõtlemiseks eksistentsiaalsema lähenemisega lõigu, mille lõikasin oma mõtete blogist:
" Ärge pahandage kui ma sean end laagrisse oma suva järgi valitud looduslikus metsas, mitte äratallatud RMK laagripaigas. Ärge pahandage ka kui tekib natuke suitsu ja mõni elukas saab häiritud. "Rail Baltic" õgib metsa kogu Eestist, mitte vaid trassi koridorist. Nii oskan seletada valitsuse vajadust suurendada RMK kasumitootmist kümnete miljonite eurode võrra RB ehitamise ajaks. Õigupoolest kihutavad metsa õgimist takka looduse suhtes hoolimatud finantsistid ja ärikad, kes vajavad kasumi- ja "majanduskasvu", millel põhineb raiskamismajandus ja mida peab tootma ka RB.
Mulle tundub, et liigume kiirendatud korras sinna, kus loodust ehedana, looduse oma kohas (mitte filmides, piltidel, lauludes, luules) väärtustav inimene saab seda järjest enam kogeda looduskaitsealadel. Kaitsealadelt väljas leiab ta siis silmapaistvalt poollooduslikud tootmismaad (tarbemetsad, tarbesood), kasutusreziimiga avalikud ilusad "korda tehtud" ja lärmaka seltskonnaga asustatud pargiilmelised endised metsad (millsed praegused matkajate peatuskohad paljuski on), väheväärtuslikud "jäätmaad", võpsikud ja mitte ainult liigiliselt, vaid keskkonna vormidelt vaesemad looduslikud killukesed. Järele jäänud erametsades ja erasoodes käia ei tohi. Istuda ja astuda tohib registreerinuna ja määratud paikades. Kes tahab mitmepäevast avastusmatka põlislooduses, mida praegu (2014) saab veel Eestiski teha, peab siis ostma pileti ja kaugemale maale (Soome, Venemaa) minema." H.S.

Kasutaja avatar
Madis
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 12
Liitunud: 29 Mai 2011, 01:49
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas Madis » 27 Mär 2015, 00:23

Delfi, Maaleht Telkimine eramaal
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/se ... d=71043407" onclick="window.open(this.href);return false;
2 pingviini kõnnivad kõrbes!

wagner
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 48
Liitunud: 14 Aug 2014, 11:04
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas wagner » 01 Mai 2015, 22:10

Veel üks artikkel, mis esmapilgul asjalikuna paistab:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ka ... d=71369723

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 865
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Igaüheõigus!

Postitus Postitas sepaonu » 02 Mai 2015, 08:05

kummaline tõlgendus seadusest - Reeglina paneb maaomanik sildi „Eramaa” üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Minu meelest on sildid riigimets ja eramaa omanikku väljendavad ja informatiivsed(mille kohaselt võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist) ja mingit kindlat tahet eramaal viibimise vastu ma nendest välja ei loe, mida selgitab ka eespool copitud vandeadvekaat Biin-
Märgitust tuleneb, et näiteks silt „Eramaa“ ei tähenda veel automaatselt keeldu võõral maatükil viibida, omaniku tahe võõral maatükil viibimist keelata peab olema selgelt väljendatud.
Kokkuvõttes minu meelest jälle üks koostöökirjutis ametniku arvamusest, mida on kohendanud leheneeger.
joon jõest, söön jõest

Vasta

Mine “Matkaselli head tavad ja seadused”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline