2. leht 2-st

Re: Toidud mägimatkal

Postitatud: 17 Aug 2018, 10:31
Postitas scabere
Neid müüvad küll kõik kauplused. Isiklik lemmik on https://www.selver.ee/pajaroog-hawai-bla-band-195-g

Re: Toidud mägimatkal

Postitatud: 17 Aug 2018, 10:48
Postitas sepaonu
Arvatavasti Hendriku vaatunurk söömisele lähtub ainult sellistest matkadest, mis on otseselt suht keerukad mägimatkad, grupijuht, vastutus jms teema ja ilmselt seal on ka ühissöömine tõesti oluline grupi tervikuks liitmise pärast. Puhtalt sellise vaatenurga arutluse jaoks ilmselt puudub siin seltskond, Svaneetia teemas pole keegi prääksugi teinud.
Ise käisin paar aastat tagasi naise ja kahe sõbraga, kellest üks oli ühel juhuslikul mägimatkal käinud ja rääkis grupi lagunemise jutukese ja teine oli tõsisemalt tegelenud, no mitmeid reise, ma ei tea kui pika perioodi jooksul, tema jutust jäi meelde, et ükskord ta tegi kohvi omale ja grupijuht näägutas, et kui kõik joovad teed, siis kõik joovad teed vms 8-)
Need knorrid, Blå Band jms ongi ju niiöelda lisa vaid liha tooted ja konservi võib igaüks asendada omakuivatatud hakklihaga, mis on nii lihtne teha, et raske on midagi vussi keerata ja samas võib ka kogu värgi ümberpakendada.

Re: Toidud mägimatkal

Postitatud: 17 Aug 2018, 11:30
Postitas tripp
Ühine köök ja söök liidab gruppi igal juhul, ka Eesti rabanurgas või Poola kämpingus. Ütlen ausalt - kui mul reisikaaslane ütleks, et ta eelistab eraldi süüa, siis ma püüaks temaga reisimist vältida. Mitte mägedes, vaid üldse. Индивидуализм не проидёт!!!

Kamba eelis on ka see, et saab uusi asju proovida. Ma ei tuleks ise selle peale, et matkal läätsi keeta. Aga tuleb välja, et on hirmus maitsev! Mitu kokka on koduköögis nuhtlus, aga looduses - lust.

Re: Toidud mägimatkal

Postitatud: 17 Aug 2018, 12:19
Postitas Nohik
Kahtlustan, et need "peast juhid" kadusid koos nõukaajaga, kes võisid igasugu absurdi nõuda. Nõukaaegsel juhtimisel oli nõukogude armee vari. Kõigis eluvaldkondades oli juhtimises rohkem või vähem malli võetud armeest. Kui oli rohkem võetud, näisid asjad absurdsed.
Armees üldiselt oli sedasi, et alluvad tuli hoida olekus, kus on võimalik neid panna täitma käske, mille täitmine on neile ohtlik või ka eluohtlik. Kuna matkal on pigem tagurpidi, siis armeejuhtimine võib esile kutsuda ettenägematud tagajärgi. Inimesed võivad käsu peale hakata sooritama asju, milleks neil võimekus puudub. Samuti viiakse inimesed käsku ootavasse seisundisse. Ise olen armee-juhtimise-stiili näinud ainult kõrvalt, kunagi Karpaatides ühel lätlaste grupil oli "kindlral" juhiks ja mitu astet alluvaid. Nendega juhtus suhteliset koomilisi asju nii vee kui maa peal, õnneks ainult koomilisi.
Üldiselt juhtimine piirdub korraldamisega, kui kellelgi isiksushäireid või psüühikahäired välja ei löö. Kuna olen nendega ainult põgusalt kohtunud, ei saa end ka juhiks pidada.
Teataval määral juhtimise osas oli viimane Soome retk kõige keerulisem, kuigi olime ainult kahekesi, plaanitud retk käis siiski erinevatel põhjustel mõlemale üle jõu. Mingist hetkest valisin taktika, mille võiks sõnastada väärika taandumisena. Õnneks pidas psüühika mõlemal vastu.

Re: Toidud mägimatkal

Postitatud: 17 Aug 2018, 14:24
Postitas Hendrik
Nõukaajal oli kogu alpinism sõjalise kallakuga otseselt või kaudselt ja need kellele selline jama ei istunud, olid kas mägimatkajad ja/või tegid mustalt ja selle peale "kindralid" vaatasid ikka viltu. Selline keelan-käsen stiil toimib võibolla ainult täisalgajatega, kes ise midagi ei jaga, aga nendega keerukamatele matkadele niikuinii ei lähe. Kui vähe põnevamat värki teha, siis võiks grupp olla selline et kõigil endal mõistus peas ikka ja pole vaja kellelgi taktikepiga vehkida.

Minu vaatenurk siin teemas vähemalt on pigem jah sinna autonoomse ja pikema matka suunda, kuna mida lihtsam matk seda suvalisemalt võid sa asju võtta, pole probleemi. Jamad hakkavad tekkima ikka siis kui pinge suuremaks läheb ja siis on eeltöö nii menüü kui marsruudi kui varustuse jne osas järjest olulisem. Eestis paaripäevasel matkal võid ka käed taskus ja vorstirõngas kaelas ringi astuda ilma erilise mureta, lased aga vilet, haukad vorsti ja ööseks kraabid pilliroogu pea alla.

Individualism võiks matkal kanaliseeruda positiivse tulemusena, näiteks "mul on külm, lähen saen ise puid juurde" vs "mul pole külm, seega ei kavatsegi lõket teha, las need lollid vehivad". Teise näite esindajad ehk individuaalsed mittemillegitegijad üldiselt järgmine kord "kutset" ei saa.