Põletite + pottide võrdlemise teema

[fjällrebane]

Selle katse juures peame enda jaoks selgeks tegema, milleks me seda teeme. Kas mõte on vesi võimalikult kiiresti keema saada või on mõte gaasi kokkuhoid. Hetkel pole välja toodud sellest testimisest keema minemise aeg. Samuti kuidas mõõtsite tuule kiirust 1-4m on suur vahe, kui pole kasutatud tuulekaitset. Krae mõte on siiski gaasi kokkuhoid, mis tährndab, et pott ja põleti on omavahel. nn suhtes koos nipli ava läbimõõduga ja gaasi survega. Sellised testimised toimuvad laborites, kus on erinevad ilmastiku tingimused. Siinjuures on tähtsal kohal kogu selle komplekti co2 tulem. Seda, mida autodel mõõdetakse. Kõige kõrgemad nõuded sellele on Japanis,kus testitakse turule tulevaid tooteid väga eriliselt.

[Nohik]

Tuld keerasin nii palju, et leek üle ääre palju ei tuleks, edasi läheb kasutegur niruks, seda olen proovinud. Kas 3 või 6 minutit keetmiseks, pole mulle oluline. Aga kui kaua keeta, läheb ka kasutegur alla.
Tuul oli puhanguline, nagu meil ikka, vahepeal väntsutas leeki. Väga tavaline ilm metsatundras tarbi serva all (elan viimasel korrusel).
Seda CO2 teemat ei oska kommenteerida. Düüs ja õhuavad peaks mõistlikus vahemikus üsna proportsioonis segu valmistama. Ma pole arvanud, et see probleem on. Ma arvan, et põleti kasutegur on paika aetud, ma ei pea selle pärast muretsema. Ilmselt on põleti kasutegur ka ca 98-99%, sealt suurt ei võida. Vee keetmise kasutegur potiga (põleti kohal), on madal. Pigem peaks poti ja põleti kuju klappima. Antud põleti suunas väga täpselt leegi sissepoole kraed, peaks hea olema. Priimuse ämblikul oli lai leek, sellega ilmselt ei sobiks, oli paras panniga vett keeta.
Ma peamiseks eesmärgiks seadsin, et saaks erinevatel aastaaegadel rehkendada, palju gaasi enamvähem läheb antud komplektiga. Ühtlasi sain aru, et väikse potiga pole vahe suur, heal juhul +8 kuni10% antud komplektiga, kas on kraega või mitte. Microkomplektiga ei näi sedagi vahet olema.
Iseenesest, kuskil Jetboili poti juures öeldud 25% kasuteguri tõusu tuleb ilmselt arvutada ca 45%+45%*0.25=56%
Jääb küsimus, kas edasiseks on rohkem abi poti külgede soojustamisest või fooliumist ümber?

[fjällrebane]

Soovitan kaitsta põlemist tuule eest ja mitte vaeva näha poti külgede soojustamisega. Väikse poti krae mõte on siis kui kasutada väikest põletit väikse gaasisurvega.

[Nohik]

Leeki peab tuule eest peab kaitsma, selle vastu ei saa. Aga nii tuuline pole mul olnud, et tarbi all peaksin eraldi leeki kaitsma.
Poti kaitsmise osas võib olla nii ja naa. Peab kontrollima. Just väikse tulega võib juhtuda, et vesi potis on kuumem kui väliskeskkond. Need vutlariga tassikujulised kraega potid on ju iseenesest müügil.
Kes kiirelt ja suure tulega tahab teha, olen üsna kindel, et ükssama foolium ümber leegi ja poti on otstarbekam.

[Hendrik]

Soovitan kaitsta põlemist tuule eest ja mitte vaeva näha poti külgede soojustamisega. Väikse poti krae mõte on siis kui kasutada väikest põletit väikse gaasisurvega.

Miks su meelest poti külgedelt eralduv soojus potis oleva soojendamise osas ebaoluline on? Kõlab nagu soovitus "pane jalga soojad saapad, ülejäänud riietus on ebaoluline". Kui välistemp on madalam või puhub tuul, kaotab pott külgedelt ja pealt väga palju sooja, selle kao vähendamine on ju efektiivsuse tõstmise seisukohalt sama oluline kui potti liikuva soojushulga tõstmine?

Matkadel oleme ise kasutanud klaas- vms mittesüttivast riidest täiskatteid, st laetud on ka pealt. Seal all läheb kaunikesti soojaks isegi külma ilmaga ja on suur vahe kas 2/3 poti välispinnast on -10 või +50 meelevallas. Esimesel juhul kaotab pott sooja kogu aeg, teisel juhul alles vee kuumenemise teises pooles ja enne seda soojendab potti ka ümbritsev õhk. Lisaks saab külmetav kokanaat vajadusel oma käsi sinna katte vahele toppida et neid soojendada. Väga mõnus

[Nohik]

Kui leek on suur, ja pott millegiga ümbritsetud, siis põlemisgaasid on ülaservani välja üle 100 kraadi. Ei jahtu tuhkagi, pigem kütab lisaks.

[fjällrebane]

Asi kisub rohkem teoreetiliseks, aga hea alati teemat arendada ja millilegi mõelda. Käsi on tõesti ilmselt hea soojendada poti külgedelt tulevas soojuses. Ei vaidlegi vastu. Aga gaasi kokkuhoiu mõttes või keema minemise aja suhtes ei ole suurt vahet kas pott pn kaetud ülemise servani või mitte. Tähtis, et altpoolt pott kaitstud suurema tuule eest. Me ei räägi ju küünla leegiga vee keetmisest. Aga tore ikka asja arutada teie kõigiga.

[sepaonu]

Asi kisub rohkem teoreetiliseks, aga hea alati teemat arendada ja millilegi mõelda.

on õigesti öeldud. Igavusest võib kogu aeg millestki jahuda. Mõni rehkendab iga aasta kasutegurit
https://matkafoorum.net/viewtopic.php?f ... ulu#p21519
Ma ise mingite teoreetiliste rehkendustega tegeleda ei viitsi. Seda ma tean ja seda võiks igaüks teada, et palju gaasi kulu suurusjärk oma harjumuste kohaselt on, et mõistlik kogus kaasa saaks, kui pikem reis. Mul see hooaeg läinud kolm poolelidrast , kaheksa veerandlidrast ja üks sajagrammine ja mitte ühtegi milligrammi raisatud pole. Ma mingite eraldi tuulekaitsetega jamada ei viitsi, kasutan loodust ära ja oma kola.

Söön kolm korda päevas sooja sööki ja kohvi joon mittevähe. Matkal mul lahustuv ja kui vesi aurab, siis sellest piisab ja kohvi tuleb sellise kuumusega, et kannatab luristades rüübata, pole mingit põhjust vett keema lasta ja siis oodata, millal jooma saab hakata
Kui süsteemselt kogu aeg õigesti käituda, leida hea koht vee keetmiseks, kasutada ära olemasolevaid võimalusi, siis mõtetut gaasi raiskamist ei toimu, põhimõtte küsimus. Iga milligrammi pärast võidelda ja isolatsioone ehitada ja rehkendada ....on ka ilmselt põhimõtte küsimus

[Nohik]

Ära pikka viha pea. Eks ma enda isikupärast gaasikulu suurusjärku teada tahtsingi, sest plaanid muutusid oluliselt. Varem oli mul gaasi ikka liiga suure varuga kaasas, et äkki saab kala jne. Kala osas otsustasin, et ega ma ikka eriline kalamees pole, edaspidi kokku kalakola max 1 kg = ritv+rull+paar trossi+veidi lante ja aitab küll. Ühesõnaga, kogu strateegia lendas pea peale ja taktika takkajärgi. Eks praegu jääb ka varu. Kui kala peale gaasi ära raiskan, pean lihtsalt tee ja kohvi kogust kärpima.
Kui suur häda on, siis vajan 2*300ml hüdreerimeiseks + 250 kohviks keeva vett päevas, ehk saaks ka poole vähema kogusega hakkama.
Kohvi koha olen mitu korda mõelnud, et läheks lahustavale üle, aga mida proovinud olen, kõigil on veider kõrbenud mekk. Seni olen röövlikohvi juurde jäänud.

[sepaonu]

Ega päriselus pole ei täpse rehkenduse, täpse käitumise jms "täpsusega" eriti midagi teha. Ma olen küll ühe korra hommikul tundras kohvi nulli joonud ja välja kõndinud aga pigem loen sellist täpsust ebatäpsuseks. Ma joon välioludes jacobs whole bean, vist 15% päriskohvi tolmu sisse pandud, et tekiks illusioon , saadavus vilets poodides. Gaasikonteinerid on nagu nad on 500-250-100 kandis, äkki tuleb ühe 250ga välja, äkki ei tule, kui üsna kindlalt tuleb, võtad 100se tagavaraks, kui üsna ebakindlalt siis võtad kaks 250st. Konteineri kaalurehkenduse pärast on praktilisem üks 500ne aga mul miski luulu sellega ja ei meeldi ja kannan pigem kahte 250st. Ei pakendu kah see 500ne koos kolaga 900ml nõusse. Autos alati ainult 500ne. Kõik kahtlased lõpud väiksematel põletan ka autos ära. Ma arvan, et ma joon autos oluliselt rohkem kohvi, kui autost eemal olles. Viimase aja kohvielu uudis mul selline tops
https://www.kleankanteen.com/collection ... 9736453254
umbes paari kasutuskuu järgi endiselt rahul autos ja kayakis.
Gaasiga kala valmistamine on hädaabinõu, ma pigem praen aga see on paras jant väikse põletiga. Ükspäev praadisin selle seibiga, mille ma aretasin ja klipi panin kuhugi siia foorumisse, no natuke parem. Elus tuli ja halster on mu esimene valik kala puhul, kiire ja pommikindel.
Ma midagi stopperiga mõõta ei viitsi aga sisetunne selline, et peale kilovattide on nii ehk naa aega ka vaja vee keetmisel ja ma mingi keskmise leegi sealt kraanist väkja lasen, mitte kunagi ei lase leegil pursata, isegi hommikuste kohvivärinate ajal.

[fred7]

Kuidas Sa autos vett keedad, kui kohvi teed? Väike keeduspiraal või midagi muud?

[sepaonu]

Tavalise gaasipriimusega teen kohvi omale. Mul on kilowatine inverter, lisaaku ja 600w autosse sobilik filtrikann kah aga ma ei kasuta seda varianti enam ammu.

[Hendrik]

Nagu öeldakse siis praktika on tõe kriteerium, aga tõde selgub vaidluses Võtan järgmine kord maapiirkondadesse minnes oma omnifueli kaasa ja teen paar katset soojakotiga ja ilma. Praegu on ilm tiba jahedam ka juba, kui väljas soe ei ole mõju tõesti oluline.

Üks huvitav asi, mida võib veel testida üldinformatiivses mõttes on poti suuruse ja keeduaja suhe. Näiteks 0.5L vs 1.0L vs 2.0L vs 4.0L pott jne, vett täis. Ideaalis võiks kasutegur olla sarnane, aga praktikas on igal priimusel oma efektiivne poti suurus ja sellest väiksemaga lendab palju auru õhku ja suurema puhul läheb suhteliselt kauem aega kuna potil mitteköetavat pinda rohkem. Huvitav oleks teada, kus see piir on. Omnifuelil ma pakuks kõhutunde pealt et kuskil 2.5 L pott on kõige optimaalsema suurusega.

[fred7]

Päris huvitav, suure poti puhul läheb enamus leegi soojust poti põhjale, väiksema puhul jõuab rohkem leegisooja ka poti külgedele... termokaameraga oleks huvitav näha... aga eks praktiliselt järgi proovida kõige kindlam. Kaas ka kindlasti peale, et soe aur õhku ei hajuks, vaid aitaks vee soojendamsiele kaasa.

[Nohik]

Kui vesi on külm, isegi õhust külmem, siis algul soeneb vesi kogu poti pinnalt, ka kaanest.
Kui vesi soojeneb, hakkab ülemises osas domineerima jahtumine.
Mida kuumemaks saab vesi, seda allapoole jahtumise piir nihkub.
Kõik on oluline, välistemperatuur, vee algtemperatuur, poti täituvus jne.
Isegi mina ei viitsiks neid katseid teha.

Lisaks arvan, et see klassikaline klaasriidega poti ümbritsemine on üsna suure kasuteguriga.

[Metsamyhin]

...
Lisaks arvan, et see klassikaline klaasriidega poti ümbritsemine on üsna suure kasuteguriga.

On, aga:
https://matkafoorum.net/viewtopic.php?f ... %2A#p17041

[fred7]

Eks kuumusega hakkab see klaasriie lagunema. Ehituses soojustusmaterjalna kasutatav klaasvill pidid ka vähki tekitama, kui selle tolmu sisse hingata.

https://www.quora.com/Is-it-dangerous-t ... ass-fibers

[Nohik]

Klaasvilla ja klaasriide ohtlikusest millegipärast vaadatakse mööda. Paar aastat tagasi olin mingil esitlusel, kus klaasriidest geotekstiile promoti, teeehituse kontekstis. Itaallane ühel hetkel väitis, et öko, vana kiht freesitakse koos asfaldiga ära ja paigaldatakse uus kiht. Üritasin küsida, kas freesimisel klaaskiudu ei lendu, aga too ei tahtnud mu küsimusest kuidagi aru saada. Nüüd ei teagi, kas on ohtlik või mitte.
Süsikiude loetakse osasi asbestist ohtlikumaks.

[Hendrik]

Ma ise tellisin mingi hetk seda kangast priimuste soojakaitseks:
https://www.extremtextil.de/en/kevlar-p ... g-sqm.html

Ei aja mingit jama kopsu nagu klaasriie ja on palju vastupidavam. Ei hargne ka. Otse leegis hakkab veidi naljakat haisu ajama ja söestuma, aga tuulekaitsena toimib hästi.

[fred7]

Aga kui ruttu kaitseväe katelok piiritusepõletiga vee keema ajab? Ajateenistuses ja Siilil sai päris kõvasti sellega askeldatud aga gaasiga pole võrrelnud. Gaasileek vist ikka tunduvalt kuumem. Piiritusepõletit mõjutab tuul vist rohkem, kui gaasi. Samas on see ohtum. Balloon kukub ventiili-pidi vastu kivi ja plahvatab ribadeks.. või asetad seljakoti õige nurga all liiga tugevalt kuhugi vastu.

https://youtu.be/OzG9dSoHuJk?t=38

[Tanel]

Gaas ilma sädemeta ei plahvata. Ega see gaasipurk nii veaaldispole, kõrgem rant ümber ventiili kaitseb ka.

[nls]

Viimase aja kohvielu uudis mul selline tops
https://www.kleankanteen.com/collection ... 9736453254
umbes paari kasutuskuu järgi endiselt rahul autos ja kayakis.

Primusel on ka nüüd tumbler olemas: https://www.primus.eu/search/?q=tumbler&ms=true

[nls]

Aga kui ruttu kaitseväe katelok piiritusepõletiga vee keema ajab? Ajateenistuses ja Siilil sai päris kõvasti sellega askeldatud aga gaasiga pole võrrelnud. Gaasileek vist ikka tunduvalt kuumem. Piiritusepõletit mõjutab tuul vist rohkem, kui gaasi. Samas on see ohtum. Balloon kukub ventiili-pidi vastu kivi ja plahvatab ribadeks.. või asetad seljakoti õige nurga all liiga tugevalt kuhugi vastu.

https://youtu.be/OzG9dSoHuJk?t=38

Plahvatusohtu ilma sädemeta pole, kui kotis mingi terava asjaga suudad augu sisse teha siis jookseb suure vuhinaga balloon tühjaks ja asi tahe. Vigastuse ohtu sel puhul pole. Ise vahetasin juba ammu piirituse gaasi vastu välja ja pole siiani muretsenud selle pärast.
Ja vahetuse peamine põhjus oligi just gaasi efektiivsus. Vee keema ajamine käib ikka kordades kiiremini.
Gaasi miinuseks on see et kui ta otsa metsas saab, pole kusagilt juurde võtta. Piiritust ikka leiab.
Seega tuleb ennast hästi varustada (arvesta ka sellega et teised muutuvad kadedaks ja tahavad ka kiiret vett sinult saaada).

[fjällrebane]

Balloon kukub kivi peale ventiiliga ja plahvatab ribadeks?? See on vaid spekulatsioon. Kas kellegil on nii juhtunud??

[sepaonu]

Kõik kes kardavad, et äkki kukub gaasiballoon maha ja läheb katki või äkki läheb seljakotis vastu teravat asja ja läheb katki saavad vast rahulikumalt magada, kui teevad katse tahtlikult balloonile auk sisse teha terava asjaga. Ma olen balloonidele auke sisse löönud nii telgivaia, kui naasklilaadse teravikuga, no ikka korralikult tuleb lüüa