Rahvaüritus vs lihtsalt sihtkaitsevööndis viibimine

[jaanussepp]

Tere!

Selline juriidiline küsimus, mis ühelt poolt on veidi seotud hetkel konkreetselt korraldamisel oleva üritusega, osaliselt aga üldfilosoofilisem huvi asi endale selgeks teha.

Looduskaitseseadus ja erinevate kaitsealade eeskirjad räägivad piirangutest, mida vastaval alal teha tohib või ei tohi. Seejuures kaks valdkonda, mis enamasti kajastatud saavad, on:

• Rahvaürituse korraldamine. Seejuures võib eeskiri sätestada, et a) Rahvaüritust ei tohi üldse korraldada, b) Rahvaüritust tohib korraldada kooskõlastamisel ning konkreetsete tingimuste täitmisel või c) Rahvaüritust võib (kuni mingi rahva arvu piirini) korraldada ilma kooskõlastamata.
• Lihtsalt kaitsealal viibimine. Need reeglid on enamasti leebemad kui rahvaürituse korraldamisel, aga samuti sõltuvalt konkreetsest sihtkaitsevööndist võib viibimine olla keelatud, lubatud või teatud tingimustel lubatud.

Mida ma aga siiani kuskilt leidnud ei ole - kas kuskil on defineeritud, misasi on üldse "rahvaüritus" ja misasi lihtsalt "viibimine"? Üldjoontes tundub mulle, et igal pool, kus räägitakse "rahvaüritusest", siis on juttu mingis konkreetses punktis toimuvast kogunemisest, mille tarbeks siis ka sinna mingi inventar kohale veetakse ja püsti pannakse, mille käigus on võib-olla vaja sõidukitega liikuda muidu keelatud piirkonda, mille käigus telgitakse-tehakse lõket vms. Kui räägime aga näiteks olukorrast, kus lihtsalt 100 ratturit paari tunni jooksul mööda metsarada läbi sihtkaitsevööndi sõidavad, siis kas see on rahvaüritus või lihtsalt (ajutine) piirkonnas viibimine?

Keskkonnaameti kodulehel on olemas jutt selle kohta, kuidas taotleda luba viibimiseks: http://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargi ... esoidukiga
Ja siis eraldi jutt selle kohta, kuidas rahvaüritusi korraldada: http://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargi ... taotlemine

Kui korraldame mitmepäevast rattamatka, mille käigus sõidetakse ühel päeval läbi (suht leebe korraldusega) Vainupea sihtkaitsevööndi, siis mulle jääb mulje, et meie tegevus on pigem "sihtkaitsevööndis viibimine" kui "sihtkaitsevööndis rahvaürituse korraldamine". Mingit inventari me sinna metsarajale ei tassi, ürituse saateautod suurtelt teedelt ei lahku ja mingit konkreetset "ürituse toimumise punkti" meil ka ei ole. Ja konkreetselt seal Vainupea sihtkaitsevööndis ei ole ka ühtegi silti looduses, et seal jalgsi või rattaga looduses liikuda ei tohiks ning ka kaitse-eeskirja järgi ei ole pelgalt viibimiseks kooskõlastus vajalik. Kas kuskil on aga äkki selgelt sõnastatud, et a'la "kui metsas viibib korraga üle 50 inimese, siis on tegemist rahvaüritusega isegi juhul kui mingit inventari metsa üles ei seata"?

Püstitan selle teema siia foorumisse seetõttu, et ka Keskkonnaameti inimene on väljendanud ennast ebalevalt "ilmselt on vajalik kooskõlastada". Rõhutan, et minu eesmärgiks ei ole mingit vägikaigast vedada ja kontakt konkreetse ürituse osas on meil Keskkonnaametiga ka olemas ja liigume selles osas edasi. Lihtsalt et kui siin leidub keegi, kes teemaga kokku puutunud ja oskab viidata definitsioonile, misasi on üldse "rahvaüritus" ja misasi lihtsalt "viibimine", siis võib-olla teeks see nii meie klubi kui Keskkonnaameti elu edaspidi kergemaks, kui liigselt pabereid määrima ei peaks

[Nohik]

Ma arvan, et rahvaüritus algab, kui pereüritus lõpeb.

[jaanussepp]

Ma arvan, et rahvaüritus algab, kui pereüritus lõpeb.

Pereüritus oleks siinkohal veel täiesti omaette ooper. Näiteks on olemas sihtkaitsevööndeid, kus tuleb kooskõlastada rahvaüritused alates 10 liikmest. Kui keegi nüüd oma 10 last kaasa võtab ja sihtkaitsevööndisse pidu pidama läheb, kas see siis tuleb kooskõlastada või mitte?

Aga minu jutu point oli tegelikult see, kas puhtalt läbisõit on "sihtkaitsevööndis toimuv üritus" või mitte. Kui võtta näiteks mingi muu sihtkaitsevöönd, kus Keskkonnaamet nõuab kooskõlastamist nii viibimise kui ka rahvaürituse korraldamisel, siis minu arust on seal üsna selge vihje, et "läbisõit võiks käia alal viibimise kategooriasse, kuskil ühes punktis pikemalt kogunemine aga ürituse korraldamise alla".

Näiteks küsitakse rahvaürituse korraldamise kooskõlastusel mitmeid asju, mis pelgalt läbisõidu puhul teemaks ei ole:

• Ürituse eesmärk ja tegevus(t)e kirjeldus (sh ala skeem, info transpordi, inventari ja seadmete paigaldamise kohta ja nende asukoht ala skeemil, info pürotehnika, lahtise tule ja/või helitehnika kasutamise kohta, heakorra abinõud) ning põhjendus - pelgalt jalgratastega läbisõidu puhul ei ole siin ükski asi teemaks
• Ürituse toimumise ja selleks vajalike ettevalmistuste aeg - ettevalmistamise puhul ei peeta siin ilmselt silmas ka seda, et kodus arvuti taga ürituse eelarvet koostan, vaid ikkagi looduses mingit tavaari üles sätin vms - taaskord puhtalt läbisõidu puhul ei ole see teemaks

Kui nüüd vaadata aga neid andmeid, mis tuleb Keskkonnaametile esitada sihtkaitsevööndis viibimise kooskõlastamiseks, siis need lähevad oma olemuselt palju rohkem kokku selle iseloomuga, et "sõidame sealt ratastega läbi":

• Viibimise eesmärk, tegevuse kirjeldus ja põhjendus.
• Kui võimalik, siis skeemil liikumispiirkond.
• Liikumise viis.

Ehk siis mu küsimuse fookus ei ole mitte "pereüritus" vs "rahvaüritus", vaid "alal viibimine" vs "alal ürituse korraldamine".

[Nohik]

Nujah, ka läbimine võib olla üritus. Ma pigem arvan, et igal juhul, kui arv ületab piiratud arvu, tuleks luba küsida.

[Tarmo]

Lisaks looduskaitsele on sama teema ka kõrgepinge õhuliinidega, mille kaitsetsoonis toimuvateks massiüritusteks on vaja taotleda luba.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13117533
§ 12.
(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.

§ 46. Tegevus elektripaigaldise kaitsevööndis elektripaigaldise omaniku loata

(1) Elektripaigaldise kaitsevööndis elektripaigaldise omaniku loata tegevuse eest, mis põhjustas avarii, avariiohtliku olukorra või ohustas või kahjustas elektripaigaldist, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.


PS. Kunagi selle sätte vastu huvi tundes sain vastuseks, et pealtvaatajate ala ei tohi kaitsevööndis olla.
Lahendit või põhjendust kahjuks ei oska öelda.

[Tarmo]

Sama teemat edasiarendades - kas üle Nordstreami sõites tuleb karaoke laulmiseks Gazpromist luba võtta?

[scabere]

...mu küsimuse fookus ei ole mitte "pereüritus" vs "rahvaüritus", vaid "alal viibimine" vs "alal ürituse korraldamine".

Teoretiseerin siin, et kui liigute alalt läbi, siis on tegu lihtsalt alal viibimisega. Kui alal toimub teie ürituse käigus veel mõni muu planeeritud tegevus peale läbi liikumise, siis toimub seal juba miski üritus. Mõtlen muu tegevuse all a la mingi loengu pidamist vms. Planeerimata lühiajalised peatused ei lähe siia alla (a la kellegil läks miskit katki ja oli vaja peatuda).

[Karel]

See ei lähe küll teemasse aga minu arvates on (ratta)sportlased kõige suuremad looduse lagastajad üldse. Kogu Kõrvemaa on täis neid "sihtkaitsevööndis viibimise" jälgi. Kõik pakendid mis sõidu ajal sisse süüakse vistakse kohe maha. Keegi ei hakka ju võistlusel olles tühje pakendeid kaasas tassima. Elu on näidanud, et vahet ei ole kas plaanis sihtkaitse vööndis korraldada "rahvaüritus" või lihtsalt "viibimine", tulemus on ikka sama. Matkajad ei jäta eales sellist sodi maha nagu sportlased.

[jaanussepp]

See ei lähe küll teemasse aga minu arvates on (ratta)sportlased kõige suuremad looduse lagastajad üldse. Kogu Kõrvemaa on täis neid "sihtkaitsevööndis viibimise" jälgi. Kõik pakendid mis sõidu ajal sisse süüakse vistakse kohe maha. Keegi ei hakka ju võistlusel olles tühje pakendeid kaasas tassima. Elu on näidanud, et vahet ei ole kas plaanis sihtkaitse vööndis korraldada "rahvaüritus" või lihtsalt "viibimine", tulemus on ikka sama. Matkajad ei jäta eales sellist sodi maha nagu sportlased.

See antud juhul ei ole jah teemaks. Meie puhul on tegemist rattamatkaga, mida korraldame juba 17ndat aastat järjest ja ma pole mitte kunagi näinud, et keegi selle ürituse käigus mingit prügi kuskile mujale maha jätta üritaks kui prügikasti. Ja kui keegi mingil üritusel üritaks, siis saaks ta ilmselt üsna kohe teistelt väga hukkamõistva suhtumise osaliseks.

[Tnnn]

Õpin juurat ja professionaalsest kretinismist tulenevalt ei saanud enne magama minna kui sain vastuse leitud. Üldiselt on rahvaüritus avalik üritus, mis pole avalik koosolek. Avalikud üritused tuleb KOVi juures registreerida.

Keskonnaministeeriumi määrustes defineeritakse rahvaüritust järgnevalt:
Rahvaüritus on avalik üritus (avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud
meelelahutusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu selle sarnane, mis ei ole
koosolek), mille osalejad ei ole ette teada. See tähendab, et üritus on avalikult välja kuulutatud
ja toimub piiritletud või piiritlemata territooriumil ja kindlaksmääratud ajal.

[Tarmo]

Kui üritus (rattamatk) toimub teedel, tuleks ka teede valdajalt kooskõlastus saada.