Rattaga matkamine

Jalgrattad, suusad, uisud, kelgud, paadid jne.
Karel
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 48
Liitunud: 03 Dets 2015, 15:29
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Karel » 27 Juun 2017, 14:29

Tanel kirjutas:
27 Juun 2017, 08:44
Karel kirjutas:
26 Juun 2017, 15:39
Äratasin üles natuke vana teema. Minu küimus rattaga matkajatele on see, et kui suure rõhu te rattarehvidesse pumpate? Rattarehvidel on peal teatud rõhu vahemik, mitte kindel number. Loogika peaks vist olema see, et mida raskem inimene ja mida raskem koorem seda suurem peab rõhk rehvis olema?
Ehk siis kui ma kaalun umbes 95 kg ja pakiraamil on küllaltki raske rattakott, siis peaks rehv olema nii täis kui peale märgitud maksimaalne rõhk lubab. Kas on nii?
Minu rattarehvide peal on vahemik 4,5 - 6,5 bar. Hoian rõhu selles vahemikus. Rehvirõhk on seotud pidamise, sõidumugavuse ning rehvi kiirusega. Mida madalam rõhk seda suurem on rehvi ja maapinnakontaktpind ning seda parem pidamine. Väiksema rõhuga rehv on pehmem sõitta, ei raputa nii palju, ent aeglasem. Rehvirõhk ei tohi olla ka liiga madal kuna võib mõne teravama konaruse, serva korral rehvi külje ära lõhkuda. Headel teedel sõittes on kõrgem rõhk parem, kuna on väiksem veeretakistus ning ise peab vähem vaeva nägema.
Massi ja rehvirõhu korellatsiooni ei oska kommenteerida, rattamatkal panen rõhu nii, et oleks mugav sõitta.
Minul juhtus paar aastat tagasi rattamatkal selline asi, et matka teisel päeval (sõidetud umbes 100 km) purunes minu rattal tagumine välisrehv. Välisel vaatlusel tundus nagu oleks ratta velg hõõrunud vastu pooltühja välimist rehvi ning seejärel tekkis rehvi küljele pragu. Selle sama rehviga olin ma sõitnud aastaid sadu kilomeetreid nii linnas kui maastikul. Rehvis oli rõhku kuidas kunagi, suve jooksul korra-paar äkki pumpasin aga eriti ma sellele tähelepanu ei pööranud. Probleem tekkis aga kohe kui rattale lisa raskust peale panin. Sellest oli ajendatud ka minu küsimus.
Ma ei saa eriti aru mis veeremist ja pidamist te rattamatkal taga ajate. Nagunii kulged koormatud rattaga mööda kruusateid keskmiselt 10 km/h?
Sõidan suvel rattaga pea aegu iga päev ja nagu ma varem ütlesin pumpan ma ratta rehve täiesti suvaliselt. Umbes siis kui ratta selga istudes on juba silmaga näha, et rehv on tühi. Mingit erilist vahet sõidu kiiruses, mugavuses, pidamises, põrkamises jne ma enne ja peale pumpamist küll ei ole täheldanud. Ilmselt sõltub see ka maastikust, kiirusest jne.

Piiber
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 96
Liitunud: 09 Aug 2013, 17:58
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Piiber » 27 Juun 2017, 22:27

Nojah, eks igale ühele oma. 20 km/h tunnis kruusal on normaalne kiirus, asfaldil 25-30 ka tehtav. Rattamatkal on komme igal teisel hommikul natukene juurde pumbata.
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Kasutaja avatar
Tanel
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 682
Liitunud: 19 Sept 2011, 21:36
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Tanel » 27 Juun 2017, 23:07

Karel kirjutas:
27 Juun 2017, 14:29
Minul juhtus paar aastat tagasi rattamatkal selline asi, et matka teisel päeval (sõidetud umbes 100 km) purunes minu rattal tagumine välisrehv. Välisel vaatlusel tundus nagu oleks ratta velg hõõrunud vastu pooltühja välimist rehvi ning seejärel tekkis rehvi küljele pragu. Selle sama rehviga olin ma sõitnud aastaid sadu kilomeetreid nii linnas kui maastikul. Rehvis oli rõhku kuidas kunagi, suve jooksul korra-paar äkki pumpasin aga eriti ma sellele tähelepanu ei pööranud. Probleem tekkis aga kohe kui rattale lisa raskust peale panin. Sellest oli ajendatud ka minu küsimus.
Ma ei saa eriti aru mis veeremist ja pidamist te rattamatkal taga ajate. Nagunii kulged koormatud rattaga mööda kruusateid keskmiselt 10 km/h?
Sõidan suvel rattaga pea aegu iga päev ja nagu ma varem ütlesin pumpan ma ratta rehve täiesti suvaliselt. Umbes siis kui ratta selga istudes on juba silmaga näha, et rehv on tühi. Mingit erilist vahet sõidu kiiruses, mugavuses, pidamises, põrkamises jne ma enne ja peale pumpamist küll ei ole täheldanud. Ilmselt sõltub see ka maastikust, kiirusest jne.
Võib-olla oli rehv liiga tühi ning pitsitas rehvi külje velje ja mõne kõva objekti vahele?! Seda juhtub kui rehvirõhk pole piisav. Loogiline järeldus siis, et kui suureneb jooksule avaldatav surve peaks ka rehvirõhku suurendama?!
Rõhk mängib veerevusel suurt rolli, võid ise proovida kuidas on sõitta nt siledal asfaldil pooltühja ning korralikult täis pumbatud rehviga. Kruusateel pole efekt vahest nii märgatav kui asfaldil.
Ma isiklikult jälgin rehvide rõhku, sest pole mõtet ju ennast liigselt väsitada. Põrutamise vastu on mul head käepidemed ja lukustatav esiamort, asfaldil keeran amordi kinni, kruusal lahti.
Olen tähele pannud, et kruusateel liigun keskmiselt 15km/h, asfaldil 20-25km/h.

Natuke juttu rehvirõhkude teemal. http://www.cyclingabout.com/what-tyre-p ... endations/
The size of your pack is relative to the size of your fear.

Karel
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 48
Liitunud: 03 Dets 2015, 15:29
Kontakt:

Re: Rattaga matkamine

Postitus Postitas Karel » 28 Juun 2017, 06:15

Uurisin ise ka internetis ringi ja tuleb välja, et ratta "wheel load" ja "tire pressure" vahel on väga otsene seos. Kui sa Tanel ühes eelmises postituses ütlesid, et massi ja rehvirõhu korellatsiooni ei oska kommenteerida, siis sulle ja teistele ka harimiseks. Leidsin internetist hulga allikaid, mis just sellest räägivadki.
http://www.cyclingweekly.com/news/produ ... ure-270668
http://road.cc/content/feature/180830-h ... t-and-grip
http://flocycling.blogspot.com.ee/2014/ ... ssure.html
Lühidalt, mida suurem on wheel load, ehk siis koormus rehvile, seda suurem peab olema ka rõhk rehvis.

Vasta

Mine “Kondijõul liikumisvahendiga matkamine”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline