Matkamine ja kalapüük

Jaga oma emotsionaalseid ja praktilisi kogemusi matkadelt.
Vasta
Bjorn
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 81
Liitunud: 16 Veebr 2016, 09:40
Kontakt:

Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Bjorn » 25 Okt 2017, 14:03

Kuna tundub, et siin foorumis on harrastuskalamehi usinasti ning foorumi stiil ja suhtlus on oluliselt mõnusam, kui seda nt. Kalale.ee foorumis, siis loon eraldi teema, mis kujunes välja siit: http://matkafoorum.net/viewtopic.php?f= ... ala#p25653

Siin teemas võiks arutleda nii matkapaikade, püügiviiside kui ka muu kalastusega seonduvaga

Alustuseks räägiks paari sõnaga enda kogemustest.
Kuna sai kanuu MTÜ-le võetud, siis sellega olen kõvasti Pärnu jõge sõitnud keskjooksul Vändra kandis. Ikka 10-15 korda kindlasti kahe aasta jooksul kui mitte rohkem. Seal on kalaga kesised lood. Haugid kõik pisikesed, mõni ahven sekka. Näinud ilusat turba kes soojal suvepäeval laisalt pinnal ujus. Õngemehed võtavad särge ja ahvenat vahest, kuid üldiselt suurt kala ja kõva harrastuspüüki ei ole täheldanud. Kümnetes pulkadest välja võtnud ainult 1 või 2 haugi, mis olid mõõdus ning õhtusöök oli puudu.

Kord aastas proovin Pedjale jõuda. Olen ka Põltsamaa jõel käinud Pedja kandis. Pedja meeldib. Väga kaunis koht kus kanuuga vaikselt sõuda ning kala püüda. Loodus on mitmekesine ning kuna autoga ligi ei pääse igale poole, siis kala on ka meeldivalt rohkem. Leidub ka ilusat ahvenat ja suurt haugi. Kuna piisavalt kaugel, siis üle 1-2 korra aastas sinna ei jõua.

Paari Eesti rabajärve olen ka külastanud ja muuhulgas tunnike-kaks loopinud lanti. Väikest ahvenat leidub ning 1 väike haug ka otsas käinud. Hea meelega külastaksin selliseid kohti rohkem, aga infot raske leida. Ideaalis otsik kohti mis on tsiviilist kaugel ning kuhu niisama keegi ei satu. Võtaks matka puhtalt eesmärgiga mingit järve külastada, kala püüda, ööbida ning tagasi tulla.

Põhja Rootsis ka käidud. Seal 2 paaliat järvest õhtusöögiks ligi võetud. Rohkem püügivõimalust ei olnud, sest teised jõed-järved mägedes olid liiga madalad ning väikesed. Ainukese suure ääres sai ainult ühe õhtu veedetud. Ülimalt ilus loodus, kuid tihti ei satu nii kaugele.

Hetkel kaalun ja mõtlen, et sügisel enne jää tulekut võiks veel proovida jõe või järve peale jõuda. Üldiselt on landivalik haugile/ahvenale orienteeritud, kuna seda ka kõige rohkem leiab. Punast kala ei ole spetsiaalselt püüdnud ega otsinud. Vesi peaks juba päris jahe olema jõgedes. Milline peaks landieelistus olema? Jõed nüüdseks rohust tühjad, kus haug ennast peidab? Kalda servast enam otsida ei tasu? Valge suur silikoonlant võiks olla universaalne lahendus millega torkima minna?

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 520
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas polarbear » 25 Okt 2017, 15:36

Bjorn kirjutas:
25 Okt 2017, 14:03
Kuna tundub, et siin foorumis on harrastuskalamehi usinasti ning foorumi stiil ja suhtlus on oluliselt mõnusam, kui seda nt. Kalale.ee foorumis, siis loon eraldi teema, mis kujunes välja siit: http://matkafoorum.net/viewtopic.php?f= ... ala#p25653
.....

Hetkel kaalun ja mõtlen, et sügisel enne jää tulekut võiks veel proovida jõe või järve peale jõuda. Üldiselt on landivalik haugile/ahvenale orienteeritud, kuna seda ka kõige rohkem leiab. Punast kala ei ole spetsiaalselt püüdnud ega otsinud.
Näe, kui tore teema :)
Kuna haugi meil keegi ei söö, siis keegi ei püüa ka seda enam :D
Eesti sisevete kaladest ehk ainult ahven, koha, forell ja angerjas lastakse üle lävepaku.
Küll aga aasta-aega arvestades on põhjaranniku meres lest ja meriforell teema. Sa ju kilulinna kodanik, pole kauge minna. Kanuuga merele küll ainult ilusa ilmaga aga nö matkamise-kalastamise sügisese ühenduse koha pealt paiknevad Tsitre, Juminda, Purekkari laagriplatsid ju lausa hotspottides.
Tsitre pm Pudisoo jõe suudmes ja Andineeme, Kolga ja Kiiu-Aabla rannad aastakümneid juba tuntud kalakohad (mis väljendub ka käijate ja võrgutajate rohkuses)
Kuna praegu pakutakse riigikassa täitmise võimalust ka nädalase harrastaja võrgu- või põhjaõngejada loaga, siis on ka selline võimalus lisaks landileotamisele. Kahlakad jalga ja päeval aktiivselt ja öösel passiivselt :) Ma seda telkimise-kalastamise kombot juba mitu hooaega tarbinud.
Pilt

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 896
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Nohik » 25 Okt 2017, 16:36

Mis sel haugil viga on?
All engineers are cyborgs

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 715
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas sepaonu » 25 Okt 2017, 16:42

Praegune aastaaeg on selline, et ennem jäätulekut kolib kala jõgede sügavatesse osadesse. Nagu kõik protsessid looduses, nii ka see kolimine, käib looduse, mitte kalendri järgi. Külmal ajal ennem jääd tangivad röövkalad oma kõhtusi korralikult, oskusliku tegutsemise ja soodsate olude kaasabil võib saagikus hea olla ja kalad on reeglina ka heas toitumuses, rammusad, tugevad. Röövkalade puhkepaik ja toitumispaik võivad erinevad olla, teisiti öeldes võib sügavas soones puhkav haug lanti võtta aga ta võib käia ka söödakalade tihedamas kohas ennast tankimas, kust saab teda samuti püüda.
Jõgedes ennem jääd on minul toiminud nii kummid, kui ka laisema mänguga suuremad voblerid. Seisuvees, järved ja meri on võtmesõna kerimise kiirus ja paus.
Landid ja nende värvid on edukust tagava pingerea viimases osas. Kõige tähtsam on püüda kala seal, kus kala on õigel ajal ja eduka taktikaga. Edukam on visata vale lanti õigesse kohta ja vähemedukas pilduda õiget lanti valesse kohta. Peale aastaajale sobiva landivaliku on veel ilm ja vee värvus tähtsad asjad. Selgeveelises jões järsk veetõus ja sogane vesi enamasti pahad olud. Selgeveelises madalas vees päiksepaiste ja tuulevaikus pahad olud. Niigi sogases veekogus natuke rohkem sogane eriti miskit ei muuda. Kui lisada siia kuuseisud ja tuulesuunad ja vanarahvatarkused, siis jääb mulje, et alati on paha ja alati leiab põhjuse, miks kala ei saaanud 8-)
Igal kalastajal on oma tõde, räägib kus ta käib ja mida ja kuidas püüab, oma lemmiklandid jne Ükski tõde pole lõplik. See, mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele. Minu meelest tasub teiste tõdesi kuulata aga kasutama ei pea, võib.
Bjorn kirjutas:
25 Okt 2017, 14:03
Valge suur silikoonlant võiks olla universaalne lahendus millega torkima minna?
Vägavanasti oli valik lihtsam, hõbe-kuld-pronks. Valge on üks põhivärve ja sobib külma vette ja hilissügisesse väga kenasti. Samamoodi sobib valge_musta,sinise,punase,pinky, oliivi jne kombinatsiooniga. Porgandi värv on üks sügisvärvidest, ka porgand musta, musta_valge seguga. Sogase veega võiks võib proovida julgemaid ja agressiivsemaid värvikombinatsioone, kutsutakse ärritusvärvideks aga on ka rohkem nähtavad sogases vees, kui tagasihoidlikumad värvid.
Aga kuidas selle asjaga on, kui kala saad, siis matkasid ja püüdsid kala, kui ei saanud, siis ainult matkasid ? 8-)
o19.jpg
joon jõest, söön jõest

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 520
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas polarbear » 25 Okt 2017, 16:59

Nohik kirjutas:
25 Okt 2017, 16:36
Mis sel haugil viga on?
Ei söö seda meil keegi :D
Muud polegi viga.
Pilt

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 715
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas sepaonu » 25 Okt 2017, 18:43

Haugi söögikalana käsitledes tuleb seda õigesti teha vastavalt sellele, mis moodi teda plaanis süüa on. Mina paremat õppematerjali, kui Risto Kosoneni õpetused ei tea
https://www.youtube.com/watch?v=Ak-bjoz ... 3p&index=3
Nagu iga asjaga, nii ka kalakäsitlusega, vaatad tuubist, kõik selge, hakkad tegema, pöial peopesast, vaatad uuesti, no esimesed sada haugi läheb vaevaliselt, edasi lihtsam 8-) aga soovitaks kalakäsitlust uurida, sest selliseid pakke on tore avada ja nendest süüa teha
s5 - Copy.jpg
eriti kui plaanis haugi õlletaignas teha
s9.jpg
Alternatiiv on see Y-luude sektsioon õlis ära keeta ja siis võib kõhkluseta seda süüa konte tundmata, kasvõi sellisel moel
s27 - Copy.jpg
Matkamise käigus püütud haug ja kohapeal söögiks tehtud on mõistlik näpukestega kontidest vabastada, murrad lihasgrupid laiali ja nokid y-luud välja. Samuti tuleb abiks, kui tead, kus mis luud asuvad ja kuidas neid lihtsam eemaldada. Ma arvan, et ma olen hea ja kiire kalakäsitleja aga praegusel aastaajal ma püügi lõppedes kala ei fileeri lihtsal põhjusel, vähene valgus ja suht külm.
See on küll individuaalne teema aga mina soovitan kala verestada. Kui kellelegi tundub see ülearusena, siis mõelgu selle peale, et ühtegi verestamata looma te ju poest ei osta. Veretu liha, puhas, parim igas mõttes, nii säilivuse, maitse, kui ka esteetilise poole pealt. Eelpoollingitud klipis on verestus olemas natuke enne minuti täitumist. Kõige paremini jookseb veri välja vees ja enamasti võtab aega mõne minuti.
joon jõest, söön jõest

Bjorn
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 81
Liitunud: 16 Veebr 2016, 09:40
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Bjorn » 25 Okt 2017, 19:50

Enamjaolt käin matkamas looduses sõpradega ning siis on kalapüük pigem lisategevus ning söögipoolest pigem ei arvesta. St. muud kraami on piisavalt kaasas. Selle aasta Pedja trippi tegin soolona ning siis oli kindel plaan panustada võimalikult palju aega landi loopimisele. Ühtegi teist püügiviisi või tehnikat ei harrasta.

See retk oli ka kõige tulemuslikum ning kalapüügi poolest nauditavam siiamaani kogetu seas. Ilm keeras palavast suvepäevast vihmaseks ning kala liikus palju.

Algas seiklusena. Aer läks oodatust palju kergema surve all pooleks.
Pilt


Kiired parandused.
Pilt

Tripi suurim haug. Kaalu kaasas ei olnud. Pakun 2-2.5kg ca.
Pilt


Ilus ahven.
Pilt

Elu esimene turb tuli pööriku peale.
Pilt

Üldiselt sai tõdetud et kui kala sööb, siis saab iga landiga.

Calebson
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 19
Liitunud: 11 Jaan 2016, 23:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Calebson » 25 Okt 2017, 21:12

Kiidan teemat!

Endal ka tihti matkadel spinna kaasas, aga seltskonnaga koos matkates jääb õhtuti järve või jõe ääres tihti ajast ja energiast puudu, et korralikumalt kala püüda.

Siiani edukaim käik on kevadel üksi valgejõge ülesvoolu avastada. Päeva peale liikusingi äkki 5-6km. Iga lubavama koha peal ca 15-20 viset ja jälle natsa edasi. 1,5 päeva tulemuseks sai 4 jõeforelli, kellest üks läks lõkkele ja ülejäänud ujusid edasi. Püüdmiseks kasutasin nr 2 meppsi pöörlevaid ja ühte pisikest goldy vooblerit.
Parajalt paks ja parimais aastais.

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 611
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Tarmo » 25 Okt 2017, 22:07

Rabajärves kala püüda?
Kas rabavesi kalade jaoks mitte liiga happeline pole?

Minule küll meeldivad 1...2 kilosed haugid, seda eriti praetult, suuremad on jah inimtoiduks kõlbmatud.
Korzets õpetas paneerimis taigna valmistamiseks piima asemel õlut kasutada, kalal käies õlut ju ikka leidub.
...

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 896
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Nohik » 26 Okt 2017, 05:19

Üllatav, aga rabajärvedes on üsna tihti kala. Päris happelised on ainult laukad.
All engineers are cyborgs

Bjorn
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 81
Liitunud: 16 Veebr 2016, 09:40
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Bjorn » 26 Okt 2017, 09:18

Calebson kirjutas:
25 Okt 2017, 21:12
Kiidan teemat!

Endal ka tihti matkadel spinna kaasas, aga seltskonnaga koos matkates jääb õhtuti järve või jõe ääres tihti ajast ja energiast puudu, et korralikumalt kala püüda.

Siiani edukaim käik on kevadel üksi valgejõge ülesvoolu avastada. Päeva peale liikusingi äkki 5-6km. Iga lubavama koha peal ca 15-20 viset ja jälle natsa edasi. 1,5 päeva tulemuseks sai 4 jõeforelli, kellest üks läks lõkkele ja ülejäänud ujusid edasi. Püüdmiseks kasutasin nr 2 meppsi pöörlevaid ja ühte pisikest goldy vooblerit.
Tuletades meelde - olen ka ühe korra mööda minnes Valgejõge külastanud. Peterburi mnt keerasin veidi üles ning siis sai mõned kilomeetrid kallast avastatud. Midagi kiita ei olnud. Ligipääs oli raske, loopimiseks kohti praktiliselt ei leidnud. Vesi oli ka kõrge ning paari h peale kadus isu ära. Ilmselt võiks kaaluda kanuuga külastamist teinekord. Saaks kõik kohad läbi loobitud mis huvi pakuvad.

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 896
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas Nohik » 26 Okt 2017, 10:48

Mis kala töötlemist puudutab, siis armastan kalanaha maitset, seega võtan enamasti soomuse maha isegi ahvenal, ka grillimiseks. Paneerimist ka ei armasta.
Aga kui nälg majas või jõud otsas, läheb kala üsna otse tulele.
Haugi küpsetamine on vastuoluline, seda kala on tegelikult väga lihtne ära rikkuda. Kui pannil praen, siis ajan panni korralikult kuumaks, et kala kiirelt pruuniks läheks ning seejärel kiirelt jahutan panni, et lõpp aeglaselt hautada. Aga ikka võib vintskeks kiskuda. Vahel on kahtlus, et ka mõni väike haug on üsna vintske, tee temaga mida iganes.
Kordi kindlam jaht on, haug koos hapukoore, sibula ja maitseainetega küpsetuspaberisse või fooliumi kerata.
Haigi maitse sõltub kõvasti veekogust. Kõige maitsvamad haugid olen püüdnud Pedja keskjooksul. Ja seal on 2 sorti hauge. Ühtedel on saba suhteliselt luuvaba ja teistel hästi luine. Väheste luudega on ka maitsvamad.
Punase kala püüki olen üritanud vältida. Kui kõik hakkaks teda meie väikstest jõgedest söögiks püüdma, saaks ruttu otsa.
All engineers are cyborgs

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 715
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: Matkamine ja kalapüük

Postitus Postitas sepaonu » 26 Okt 2017, 11:22

Maapinna vibratsiooni tuleks esimese asjana vältida forellijõgedel. Praegu on õige aeg oma tekitatud vibratsiooni vaatlemiseks. Kui maapind on sula ja veekogul on kerge lahtine jää servas, siis vaikse ilmaga on silmaga näha kui palju sa vibratsiooni tekitad. Mul esimene õppetund paarkümmend aastat tagasi, kui kükitasin vaikselt kaldal ja vaatlesin kahte forelli ja sõber tuli piki jõge tempokalt, lihtsalt liikus piki jõeäärset rada järgmisesse püügikohta, ca 30+ meetrit minuni ja kalad kadusid. Aeglasem üle kanna astumine on hea. Samamoodi on hea mitte igal võimalusel ronida kaldapõõsastest või rohust veepiirile, tammuda seal ennastunustavalt ja vehkida kätega. Pigem võõras kohas piiluda olukorraga tutvumiseks ja olla heitel natuke varjus. Ainult surnud kaladel on nina allavoolu. Seega ülesvoolu heitel kala sinu poole ei vaata 8-) Ilma põhjuseta pole vaja kummikute või kahladega vette ronida aga kala veesolijat kardab vähem, kui kaldal olijat. Kala elab seal, kus tal on vastavalt aastaajale hea olla, kus on söök ja kus on head varjumistingimused. Ka püügikoormus on väiksem seal, kus paha visata. Igaüks ise valib, kas tahab lagedal mustaks trambitud kohas püüda või pingutab, et teha üks ideaalilähedane heide rasketes tingimustes. Minu puhul hea näide see, et ma lendõngega lõpetasin alles viienda hooaja, päevikuajal, kui kala asukohta pole vaja määrata, kõik on palja silmaga nähha, siis esimesel püügiaastal pakun oli mul suhe 50heidet/kala ja teisel 10heidet/kala ja paar viimast aastat 1-3heidet/kala. Ka landiga püüdjal oleks vahest kasulik ennem esimest heidet teha minutine paus, mõelda näiteks, et aga kui mul olekski ainult ühe heite õigus siin. Samamoodi võiks mõelda ka peale kala kättesaamist. Selle asemel, et hundiratast visata ja kallas fotostuudioks muuta võiks vaikset profiili hoida ja püüda edasi, ma olen ühelt heitepositsioonilt üsna tihti saanud üle viie kala.
Võsastunud kallastega forellikatel on väga raske edukat püüki ujuvvahendist teha, saab aga teatud lõikudel, väga palju agasi selle asjaga. Mõnes lõigus liikumisvahendina on muidugi õnnistus. Mõnel lõigul olen ikka õnnelikuks saanud, sest isegi suht tugevas voolus ülesvoolu aerutamine on meeldivam, kui ridvaga läbi võsa murdmine.
kala kiirelt pruuniks läheks ning seejärel kiirelt jahutan panni, et lõpp aeglaselt hautada.
Üks indikaator on see, et kui sa ninapidi praadimise juures oled, siis kalatüki serv pannil läheb heledamaks on paljudele märk kala keeramiseks. Mul naine näiteks praeb kõiki asju kolm korda nii kaua, kui mina, samas mitte kunagi ma pole kuulnud, et minu praetu ei maitseks talle.
Punase kala püüki olen üritanud vältida. Kui kõik hakkaks teda meie väikstest jõgedest söögiks püüdma, saaks ruttu otsa.
Väga suur osa üritajatest tüdineb sellest püügist kiiresti, kuna on pinnapealsed. Väga suur osa spetsialistidest laseb suure osa kaladest tagasi. See pole liiga lihtne kala igaühele.
joon jõest, söön jõest

Vasta

Mine “Kogemused, soovitused”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline