žkutt. Erinevad variandid. Kasutamine.

[Morheatus]

Tere

Puudub meditsiinialane paber, ei ole minu sõnad, millele võiksite toetuda, kui meditsiinitöötajaga vaidlema lähete - tõde või mitte, see jääb teie otsustada.
žkutt või mitte žkutt (koolkondi on erinevaid), kuid valik jäsemekaotuse või inimelukaotuse vahel, ei tohiks väga raske olla (Tugeva verejooksu korral pole väga pikalt aega mõelda).

Kuid nii vähe, kui olen kokku puutunud, siis väikeses individuaalses esmaabipakis võiks olla korralik žkutt. ülejäänud marrastuste ja kergete lõikehaavade plaasterdamine on juba mitte esmaabi valdkond.

žkutti kasutatakse tugeva verevoolu peatamiseks (mille võib põhjustada näiteks lahtine luumurd). Seda on võimalik ise valmistada ja paigaldada käepärastest vahenditest sinu ümber, kuid see võtab aega, eriti kui vaja endale paigaldada. Selle pärast tahangi tutvustada varianti, mida minule tutvustati. Tema hind on krõbe, otsin hetkel kohta, kus odavamalt leiaks.

http://www.youtube.com/watch?v=tzXNsfesUb0" onclick="window.open(this.href);return false;

Hetkel pakub neid CAT žkutte Semetron, hinnaks ~35€ kandis:
http://www.semetron.ee/?selected=7458" onclick="window.open(this.href);return false;

škuti kasutamist tuleks eelnevalt õppida. škutiga on omad tingimused, mis on aeg, mil võib ise teda vabastada ja edasi liigutada, mis ajast on vabastamine rangelt mitte soovitatav. Kuidas märkida škuti paigaldamise aeg ja kuhu žkutti paigaldada.

Ajad, mida olen mina kohanud:
Aeg mille jooksul võib žkutti edasi liigutada haava poole - kuni 1h.
Aeg mille möödudes on keelatud ise žkutti avada 6 tundi.

Loodan, et siin on minust kõvasti kogenenumaid, kvalifitseeritumaid, kes oskavad soovitada ja nõuaandeid postitada.
NB! internetist leitava tõesuse üle peate ise veenduma (Kuna iial ei tea, kes huupi asju oletades kindlatena näivaid tegelikkusele mitte vastavaid väiteid postitavad)!

[pilving]

Oleks sellega kasutamisega väga ettevaatlik. Arstipaberitega sõbrad ütlevad, et ei võigi kasutada, miks täpsustan.

[Mait]

Mina uduselt esmaabikoolitustelt mäletan, et teatud puhkudel on žgutt asendamatu abivahend elu päästmiseks. Samas oli viimane selline koolitus mul pea 25 aastat tagasi, järgmine peaks kuu pärast olema, siis kavatsen uuemate suundadega ennast kurssi viia.

35 euri ühe žguti eest tundub muidugi täielik röövimine, vanat tüüpi kummižguti peaks ikka päris odavalt saama (ma ei tea kas neid tänapäeval veel autoapteekides standardina on aga apteegist küsides peaks midagi odavamat küll leidma).

Või siis vali endale korralik nahast püksirihm ja tee auke ise naaskliga juurde piisavalt, et saaksid seda kasutada vajadusel žguti asemel. Mul üks naabrimees kunagi üksi metsas puid langetades libastus ja lõikas kukkumise pealt endal töötava mootorsaega jala peaaegu täiesti maha (osa luud jäi pidama, aga lihased ja kõõlused olid kõik läbi saetud). Tema tõmbas endal püksirihmaga jala kokku, murdis kaika karguks ja hüppas 3 kilomeetrit lumises metsas üksi koduni, kust sai endale kiirabi kutsuda. Mees elus ja jalg tänaseks täiesti töökorras.

Poleks vöörihma olnud oleks ta sinna surnud, see on suht inimtühi kant.

[Jyrgenson]

Kui ikka inimene elada tahab, siis on ka surm jõuetu!

[Metsamyhin]

Esmaabi kursuseid on põhimõtteliselt kahte laadi: tavalised mida korraldatakse, mis arvestavad olukorraga, et kiirabi saabub 10-20 minutiga, ja siis spetsiifilisemad, kus õpetatakse kuidas hakkama saada kui abi saabub paari tunni või päeva pärast. Ka võtted on seal erinevad. Esimese puhul välistati skuti kasutamist. Et võib oskamatul kasutamisel pigem kahju tekitada.

Sellise keerukama kursuse sai kunagi läbitud grupi matkajatega. Tavalise autojuhi esmaabi kursuse teadmistega jääb metsas/mägedes hätta.

[Jyrgenson]

Olen ise vist 5 esmaabi koolitusel käinud, aga 2005 Kevadtormi raames saadud koolitus ületas kõik kujuteldava piirid, sest näidati ka nö harivaid filme otse sündmuste koldest. Ja nagu mäletan siis zkutt jooksis lahutamatu osana kõikjalt läbi.

[Morheatus]

Mainiti juhtu, mil abi jõuab 10-20 minuti jooksul ja juhtum, mil abi jõuab hiljem. Üldjuhul jõuab ta hiljem. Küll aga, inimene tugeva vere jooksu korral lsatub eluohtlikku seisundisse või annab otsad parimal juhul minutite jooksul (Olenevalt nüüd kui intensiivne on verejooks) - Küsimus tekib, kui abi jõuab nagunii tunni aja jooksul, mil suure tõenäosusega võib skuti eemaldada ilma suurte tüsistusteta, mis tekitatud skuti paigaldamisest, või kaotada inimene elujoonelt.
Selle jutu eesmärk ei ole rõhutada igal võimalusel, kui verd natukene rohkem on, žkutti paigaldama, vaid anda mõtteainet škuti paigaldamise kui sellise võimaluse üle.

Tõsi, kuulnud olen isegi, et ei ole õpetatud, samuti endale autokoolides ei õpetatud seda asja. Räägiti ainult, et škuti pärast võid kaotada jäseme. Kuid keegi ei räägi sellest, mis juhtub inimesega, kellel verejooks tavalise sidemerulliga ei peatu ja kui kohe ei ole võimalus kirugi noa alla jõuda. Olgu selleks halb maastik või on vaja haiget transportida suurema teeni. Kas rõhkside alati aitab, kas rõhkside, mis peaks žkutti asendama, päästab elu antud olukorras?

[REGA1872]

Stseen kohtus
- rääkiga kuidas te inimese tapsite
- panin talle žkutti
- üldjuhul peaks see ju inimese elu hoopis päästma
- kahjuks oli lahkunul pea-verejooks

[Martin]

Eks seda peab oskama kasutada kah. Tean ühte juhtumit, kus inimesel oligi ohtlik verejooks peast ning pandi žkutt kaelale, kuid seda tehti nii, et elutegevuseks vajalikud sooned jäid avatuks... Muidugi seekord ütleme nii, et vast vedas, kas seda igakord teha õnnestub jne.

[janek]

Morheatus juhin tähelepanu õigekirjale. Õige on žgutt, mitte šgutt.

Sõjavägedes, nii Eesti kui ka phmst kõigis muudes on žguti kasutamine sõduri esmaabi üks põhioskusi ning igal sõduril on väljastatud ka vahendid käepärase žguti tegemiseks. Missioonisõduritel CAT ja ajateenijate puhul kolmnurkrätik, kuid kahjuks arvatakse rohkem et see on peas kandmiseks. Tegelikult on kolmnurkrätik vägagi efektiivne vahend žguti valmistamiseks ning ka igasuguste muude vigastuste korral - lahase kinni sidumiseks, käe kaela riputamiseks jne. Ja kolmnurkrätik on ka ääreltult odav. Hind ongi põhjuseks miks igale kaitseväelasele CATi ei väljastata.

Niipalju kui mina sõjaväemeditsiiniga kokku olen puutunud (isilik erialane paber puudub aga kui mitu aastat meditsiinirühmale väljaõpet läbi viia siis hakkab ühtteist külge) ja targematelt (missioonipiirkonnas käinud arstid) olen kuulnud siis žgutt on kriitilise tähtsusega.

Kui on jäseme amputatsioon siis lahinguväljal žgutt on standard. Näiteks esmaabi endale ühe käe amputatsiooni korral - neetult osav pead olema et rõhksidemega hakkama saada. Kolmnurkrätik on kiirem ja see CAT ilmselt parim lahendus - NB! oma esmaabi vahendeid peab oskama kasutada aga sellest oli kunagi juba vastavas teemas juttu. Mis puudutab lisavigastuste tekitamist siis amputatsioonist enam hullemaks minna ei saa allpool žgutti, kui seda valesti ei kasuta. Viimase all ma mõtlen seda et žgutt asetatakse haavale võimalikult lähedale, et vältidagi rohkem vigastusi jäsemele.

Kui on lihtsalt arteriaalne verejooks siis võib ju proovida rõhksidemega ja kui see ei tööta siis lisada žgutt aga phmst see aeg mis rõhkside EI TÖÖTANUD on see aeg mil kannatanu lihtsalt verd kaotab.

Ma ei ole kunagi kuulnud, et žgutti võetakse ära ja liigutatakse haavale lähemale. Ei tundu loogiline, sest õigel kasutamisel on see juba maksimaalselt vigastuse lähedal ja kui see seal ei tööta lisatakse teine žgutt eelmisest ülespoole. Ilmselt leiab netist ka pildi sellise kasutamise kohta.

Mis puutub tõsise peaverejooksu puhul žguti kasutamisse siis on vastavad võtted täiesti olemas, kuid sellisel juhul pole tegemist pigem žgutiga vaid rõhksideme ja žguti kombinatsiooniga - haavale asetatakse sidemerull tampooniks, seotakse teise sidemega ning haav surutakse kinni sideme pingutamisega. Põhimõtteliselt jookseb side pingutamise järel üle kaela ÜHE poole ja vastaspoole kaenla alt läbi - kaela teise poole suured veresooned jäävad vabaks ja ajuvereringe säilib. Pilti ma selle kohta netist ei leidnud.

Tsiviilmeditsiin, sealhulgas ka kiirabi ilmselt väldib žguti kasutamist seetõttu et mõni "tänulik" patsient neid kohtusse ei kaebaks kui mingid tüsistused tekivad.

[Morheatus]

Janek, tänan, žgutt on õige jah.

Minule ajateenistuses kolmnurksideme kasutamist ei õpetatud. Ei tundunud, et sealsed ülemusedki asjast teadlikud olid. Oskasid ainult peas kandmist keelata, rohkemat mitte, see selleks (See on tegelikult probleem omaette).

Rääkides lahingolukorrast või tsiviilolukorrast, mina ei ole suuteline läbi üleni veriste riiete hindama seda piiri, kus kohast algab tugev verejooks. Esmane võiks olla verejooksu peatamine (Kehale lähemalt).

Žguti nihutamise tehnikat foorumipostituse kaudu ei oleks mõistlik õppida. Küll aga täpsustusena, mida esimeses postituses mõtlesin, on kahe žgutiga tehnika.

[Mait]

Käisin täna koolitusel ära, loengu andis Tartu Kiirabi arst, kel endal nii välismissioonide kui kriisipiirkondade kogemused.

Küsisin üle žguti kohta. Tema vastused:

* Teatud oludes asendamatu elupäästmise vahend. Arteriaalset verejooksu ei ole võimalik muul moel pidurdada ja inimene sureb minuti kuni paariga.

* CAT-žgutt on kallis aga väga hea. Kummižgutt ei kõlba kuhugi. Kolmnurksidemest ja puupulgast saab kiirelt hea žguti aga iseendale seda üksi peale ei pane.

* Kui päästate elu, siis žgutt peale senikauaks kui leitud arst kes suudab verejooksu peatada või ülaltpoolt žgutti amputatsiooni läbi viia.

* Kui soovite ka jäset päästa, siis kuni 2h žgutiga on kindla peale OK, kolm tundi on juba kriitiline maksimum, siis hakkab väga reaalne amputatsiooni oht tekkima. Need on nüüd lahingmeditsiinikogemused Iraagist ja Afganistaanist.

* Žgutiga mängimiseks (ehk vahepeal avamiseks) peaks olema arstikogemus. Muidu liiga riskantne.

CAT-žgutt on superhea asi, aga selle korrektne kasutamine vajab väga korraliku eelnevat õpet ja harjutamist, muidu on vigade oht liialt suur (ja kasutuskiirus liiga aeglane). Samas treenitud mees saab selle (ka endale) peale 25 sekiga.

Muuseas, tüüp pakkus, et võiks mingile matkahuviliste grupile sümboolse hinna eest spets matkameditsiinikoolitust teha, sealhulgas ka õpetada improviseerima piiratud vahenditega, kui kiiret abi kusagilt loota pole. Näiteks Siberi retkedeks ettevalmistumisel.

Kui on huvilisi andke teada, äge lektor oli.

[Jyrgenson]

Vau mina sellest koolitusest ei taha kindlasti ilma jääda!!!! Käpp kindla peale!

[Pets]

sama siin

Vau mina sellest koolitusest ei taha kindlasti ilma jääda!!!! Käpp kindla peale!

[Morheatus]

Ise küll matkamaailmast natukene kaugel olnud, kuid autosse ostsin omale ühe ära.
Semetronist, 35€.

Proovisin peale panna kah, ühe käega, eelneva kesise väljaõppega sain käele peale küll, üht kätt kasutades.

Tollest meditsiinikoolitusest võiks eraldi teema teha inimene, kellel on kontakt antud õppejõuga!

[bruno]

Tere!
Kindlasti ei ole ma kõige targem, aga püüan meditsiinikoolitustel omandatut edasi anda. Näen, et siin ei ole žguti kasutamisest just väga konkreetselt räägitud.

Taustast vast niipalju, et modernses meditsiinis pole žgutt kogauaeg ausees olnud. Viimase Iraagi sõja (2003-2011) ajal panid kirurgid tähele, et operatsioonilauale veeti laipasi. St paljud sõdurid (keda oleks saanud päästa) surid verekaotusesse jäsemetest. CAT žguti patendiavaldus on sisse antud 2005 aastal ja väga palju viiteid on sõja algusaastatele. Võiks järeldada, et just siis tehti selles valdkonnas väga palju tööd ära. Seega kõigest kümme aastat tagasi...

Andrus Lehtmets ütles oma koolitusel, et 98% verejooksudest on rõhksidemega suletavad. Tavaline kiirabibrigaad ei näe ilmselt oma karjääri jooksul kordagi sellist verejooksu, mida oleks vaja žgutiga peatada. Seetõttu võib olla kiirabitöötajatel asjale oma nägemus. Aga mitmed missioonikogemusega meedikud sõidavad täna kiirabiautodes...

Žgutt:
- paigaldatakse verejooksu ja keha (torso) vahele, haavale võimalikult lähedale
Varem õpetati, et žgutt paigaldatakse jalgade puhul võimalikult kubeme ja käte puhul võimalikult õlgade lähedale, sest seal on arterid kõige lihtsamalt kokkusurutavad.
- on õigesti paigaldatud, kui verejooks peatub
Kui verejooks ei peatu, siis ei ole temast ka kasu. Tuleb žgutti pinguta, asetada kõrvale teine žgutt või asetada olemasolev žgutt uuesti.
- ei paigaldata liigeste kohale

Tuleb arvestada, et žguti kasutamine on patsiendile väga, väga, väga... valus!
Kuid samas võib-olla tegemist vältimatu ja elu päästva esmaabiga!