Metsade raiumine

Siin kõigest, mis seotud looduses toimuvaga. Uuri siit, mis linnuga tegemist või kas seda marja tasub süüa.
Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1538
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas mrWilson » 24 Mär 2017, 22:04

Jah, tagantjärgi ongi kõik targad. Sul on tegelikult täiesti õigus. Samas ebaloogiline oleks ju kõigil ostu ajaks endale jurist palgata. :) Kui palju siis see lihtne inimene peab kõigi nõksude ja konksudega kursis olema reaalses elus? Siis äkki selgub, et ainult naabrite järele luuramisest ei piisa., ilmub välja kuskilt mingi järgmine vingerpuss mida meie sinuga siin ja praegu ei oskagi välja mõelda. Siis järgmised mehed räägivad kuskil järgmises foorumis, et näe, oleks võinud ju teha nii ja naa.
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 383
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas scabere » 24 Mär 2017, 22:14

Ma oma praegust autot otsides otsisin välja sobivad kandidaadid ja nendest enim meeldinud viisin oma raha eest margiesindusse kontrollimisele. Ostsin lõpuks ikka ainult selle ühe auto, millel ei leitud olulisi vigu. Sama loogikat võikski kasutada ka maa ostmisel. "Äkki läheb õnneks" ja viskad tuhanded eurod letti? No inimese enda säästud ja ise teab, kuidas neid kulutab.

MIs erametsaomikuna raiumisse puutub, siis ei või lihtsalt tühjaks raiuda. Raiuda saab vastavalt seadusele ja kui on teisiti raiutud siis saab kaevata ka. Mets muidugi koheselt püsti tagasi sellest ei saa.

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1538
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas mrWilson » 24 Mär 2017, 22:31

Kas me nüüd jõuamegi ringiga sinna tagasi, et mõnel on trahviraha juba äriplaani sisse kirjutatud (hetkel ei pea silmas viimati mainitud juhtumit). Metsaraiest saadud tulu on piisav, et piltlikult öeldes pintsaku taskus on eraldi ümbrik trahvirahaga juba varakult kõrvale pandud. Kas on veel mingeid sanktsioone mis rikkujaid ka reaalselt heidutada suudaksid?
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 896
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Nohik » 25 Mär 2017, 09:03

Mis neid metsades asuvaid majasi puudutab, siis tegelikult peab ostes mõtlema, mis tulevikus saab. Kui ei osta maja kaitseala serva või mets su enda oma pole, siis ikka raiutakse ju ükskord maha. Maale tuleb ikka vähemalt 4 ha maad osta, muidu nagu polegi päris maal. Paljud lasid maja välja lõigata ja müüsid maad ümbert ära. Pärast müüdi küll tavaliselt maja ka maha. Põhimõtteliselt peaks vist maal ära piirama, et alla 4 ha tükki välja lõigata ei või.
Aga kahjuks on see protsess pigem isereguleeruv, need kohad kaotavad väärtuse ja kaovad. Aga isereguleerumine on alati valus.

Tartu kandis käis selline trikitamine, et roniti oa arendusega kellegi metsa serva alla ja siis väideti, et nüüd leiti kaitsealuseid liike, võtke mets kaitse alla.
All engineers are cyborgs

Karel
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 43
Liitunud: 03 Dets 2015, 15:29
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Karel » 25 Mär 2017, 14:56

Keda teema veel huvitab, siis siin on Keskonnaministri Marko Pomeratsi ettekanne ja vastused saadikutele Riigikogus https://www.youtube.com/watch?v=S1LY1H5 ... .be&t=4545" onclick="window.open(this.href);return false;

Täiesti hämmastav on, et Pomerants ei suutnud või tahtnud vastata täiesti elementaarseltele küsimustele, nagu:
Mälu järgi sõnastan küsimused.
1) Kui palju on viimase kümne aasta jooksul muutunud lageraie protsent majadusmetsades? - Küsijaks Krista Aru
2) Kui suured võivad uue seaduse järgi lageraie langid olla? - Küsijaks Artur Talvik.

Esimese küsimuse puhul ütles tuimalt, et pole "spikkrit kaasas ja peast ei mäleta"
Teise küsimuse puhul, mida Talvik küsis kaks korda, keerutas pikalt ja ütles, et senise praktika kohaselt on nad tavaliselt kuni kolm hekatarit vms, aga kui suuri lageraielanke uus seadus lubab tekitada, sellele otsest vastust ikka ei andnud. Ehk siis kui külgnevate maatükkidega metsaomanikud otsustavad korraga kogu oma metsa maha võtta, siis mingit piirangut selleks ei ole.

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 611
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Tarmo » 25 Mär 2017, 20:01

Jants kirjutas: ....
Aga jutt stiilis et kui me metsa maha ei võta kukuvad kõik puud korraga ümber ja mädanevad ära...seda on raske ilma huumori või irooniata kommenteerida..
Tõesti, päris korraga ei kuku ümber, ikka järjest.
Veidi pildimaterjali kah:

Pilt

Enamus kuuski on maas ja mädanevad, mõned on veel püsti ja mõnedel isegi okkad veel küljes.

Pilt

Veidi eemal on pealtnäha korralik kuusik maha võetud, aga kui palgi otsasid vaadata on näha mädaniku ringid - sellest puidust saab vaid kütet.
Pildid tehtud mõned nädalad tagasi Rakvere lähedal, Sõmeru metsas.
PS. Tegemist on riigimetsaga.
...

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 896
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Nohik » 25 Mär 2017, 20:30

Kui teha 2 valgustust ja 1 hooldus, on tulemuseks üheealine mets. See kukub küll paraku enamvähem korraga pikali. On jäänud mulje, et seda skeemi kasutab RMK ka hooldatavats sihtkaitsevööndites. Majanduslikus mõttes on nende metsade loogiline lõpp lageraie.
Kui täna hooldustel suunda muuta, et ei suuna metsi lageraiesse, annab see tulemust 30 a pärast.
All engineers are cyborgs

Jants
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 614
Liitunud: 16 Mär 2011, 21:36
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Jants » 25 Mär 2017, 22:24

Ja mis need pildid haigest metsast peaksid selgitama?
Ma täpselt ei tea selle kuuski tabava haiguse täpset nimetust...miski mädanik ta on ja tabab igas vanuses puid...
Üldiselt neid laastavaid haiguseid on erinevaid, viimasel ajal ka saared mingi nakkuse külge saanud, tõsiselt palju on kuivanud puid nii noori kui vanu...

Jants
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 614
Liitunud: 16 Mär 2011, 21:36
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Jants » 25 Mär 2017, 22:49

Nohik kirjutas:Kui teha 2 valgustust ja 1 hooldus, on tulemuseks üheealine mets. See kukub küll paraku enamvähem korraga pikali. On jäänud mulje, et seda skeemi kasutab RMK ka hooldatavats sihtkaitsevööndites. Majanduslikus mõttes on nende metsade loogiline lõpp lageraie.
Kui täna hooldustel suunda muuta, et ei suuna metsi lageraiesse, annab see tulemust 30 a pärast.
Valgustusraie on minu mäletamistmööda üks osa hooldusraiest...ja üldiselt hooldusraie ei pea tähendama tingimata puude vanuse ühtlustamist. Sinna mahub erinevaid asju- puude liigiline ühtlustamine, haigete, vigaste puude välja raiumine, vanade puude väljaraiumine, tehes noorematele ruumi...seda mida konkreetselt vaja on otsustab oma äranägemistjärgi iga metsaomanik.
Ainult majanduslikus mõttes on see vanuseline ühtlustamine muidugi kasulik.

Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 383
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas scabere » 26 Mär 2017, 10:55

Selle koha pealt on hea lühitutvustus siin http://www.eramets.ee/hooldusraied/

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 896
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas Nohik » 26 Mär 2017, 11:21

Eile tegin enda laboris lõket ja kõndisin kõrvale RMK alasse, kus 5 a tagasi tehti valgustus (võib-olla teine). Raiest võib olla 15-20 a. Põhiliselt on jäetud kask, kuusk, lepp ja haab. Aga võimalusel on jäetud ka tammed ja remmelgad. Mändi ei näinud üldse. Võetud on üsna lagedaks, selgelt on ruumi veel ühele põlvkonnale. Kui oleks jäetud salguti ka vanemat metsa, oleks mitmekesisem olnud. Ei näinud ühtki säilikpuud. Võib-olla võeti esimese valgustuse ajal maha. Säilikpuud võiks jätta, need lähevad küll "hundiks", aga annavad elupaiku. Hiljem saavad lamapuiduks ja annavad teisel moel elupaiku.
Mul on peale raiet neljas kevad. Kuna jäid suured tammed püsti, siis tamme tuleb kõvasti rohkem kui RMK alal. Männi koha pealt on üllatav, et RMK alal üldse pole. Mul jäid 3 ainukest suurt mändi püsti. Eelmine omanik ütles, et RMK võttis tema maa pealt, servast 2 suurt mändi ära. Nende kännud on veel alles. Aga võib-olla oli sel ajal veel rohkem kitsi, kui neil raiesmik oli ja söödi kõik ära.
Aga jah, hooldustega peaks üsna loominguline olema, viimast kopikat ei maksa taga ajada.
Ja probleemiks on see, et inimene ei ela enam oma metsa juuures. Kui elad maal ja on vahendeid, saad pidevalt metsast võtta. Kui eemal elad, siis tellid lageraide.
All engineers are cyborgs

Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 383
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas scabere » 26 Mär 2017, 11:34

mrWilson kirjutas:
Väga hea artikkel.
Sirbis veel metsateemadel. http://www.sirp.ee
On huvitav lugemine.

Kasutaja avatar
KuuseOkas
Huviline
Huviline
Postitusi: 134
Liitunud: 20 Nov 2012, 23:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas KuuseOkas » 27 Mär 2017, 11:34

scabere kirjutas:
mrWilson kirjutas:
Väga hea artikkel.
Sirbis veel metsateemadel. http://www.sirp.ee
On huvitav lugemine.
Ma ei tea, kas kõik need artiklid on veebis täismahus olemas. Aga väike ülevaade. Väga põnev lugemine!

MARI KARTAU: Tunne oma vaenlast!

Metsanduspoliitika ümber tekkinud avalik arutelu, rahvaliikumine metsade toetuseks, käib juba mitu kuud ja oleme sellega juba harjunud. Kui mõtlema hakata, on Eesti ühiskonnas tegu siiski pigem erakordse nähtusega ja tõenäoliselt meenutatakse seda edaspidi hämminguga.

Demokraatlikus riigis peaksid idee poolest probleemid lahenema rahvarahutusteta. On ju olemas meie kõigi valitud rahvasaadikud, kelle poole peaks pöörduma, kui tundub, et riigis kisub miski kiiva. Millegipärast näeme rahvasaadikuid aga ainult valimiste aegu ning televiisorist. Miks ei räägi metsasõbrad nendega, kelle nad on valitsema valinud? Kes seda täpselt teab, aga pakun, et asi on võimu võõrandumises, alustades sellega, et valimissüsteem oma nimekirjade ja edasikandumistega on keeruline ja enamik inimesi ilmselt isegi ei mäleta, kelle nad viimati valisid.

Elurikas mets on väärtus. Ulvar Käärt intervjueerib raamatu „Eesti metsad“ autorit ANNELI PALO. Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur Anneli Palo ütleb, et Eesti metsi pole kunagi nii intensiivselt raiutud kui praegu. Ühtlasi on sellega meie metsade liigirikkus suurimas kadumisohus. Kas näeme metsas vaid puitu või oskame selle kõrval hinnata ka elu?

MATTIAS TUROVSKI: Vanasõna ütleb: metsa taga ei ole teist metsa

Mets on Eesti põlisväärtus. Seda teame kõik. Ometi on üldsuse suhtumine metsa kui põlisesse loodusväärtusse hakanud teatud huvigruppide tegevuse tagajärjel viimastel aastatel muutuma. Metsa nähakse rohkem instrumentaalse vahendi ja kiire rikastumise allikana. Tegemist tundub olevat palju laialdasema väärtushinnangute nihkega, millest metsanduspoliitika on ainult üks näide. On tõsi, et puit on alati olnud välisturgudel hea müügiartikkel ning olukorras, kus maailmas ja ümbritsevates riikides on kvaliteetpuit üha haruldasem, on ka kohaliku metsa müük aina tulusam. Ärilisest seisukohast väga loogiline. Ei ole siis midagi üllatavat, et vaade metsast kui põlisväärtusest metsamajandajate (loe: ettevõtjate, kelle sekka kuulub ka riigiasutusi) seas just populaarsust ei võida.

VEIKO URI: Veel metsadest ja metsandusest

Nii palju kui viimase kolme-nelja kuu jooksul, ei ole Eesti metsade ja metsanduse üle arutletud päris ammu. Sellel teemal on kirjutatud ja räägitud emotsionaalselt, aga ka arve ja fakte konstateerides. See, et metsades toimuv inimestele korda läheb ja metsandus pildil on, on ühest küljest hea märk, aga teisalt on mõnes kirjatükis meie metsandusest maalitud üsnagi sünge pilt. Tekkinud arutelu üheks ajendiks said kavandatavad metsaseaduse muudatused ja eelkõige viljakate kuusikute raievanuse vähendamine. Kui looduskaitsjad nägid seda ühe sammuna metsade majandamise liberaliseerimisel suurendamaks raiemahtusid, siis metsanduse inimesed nägid hoopis mõistlikku arengut võimaldamaks teatud osa kuusikutest paremini ja väiksema bürokraatiaga majandada. Et meie viljakaid kuusikuid, eriti lubjarikastel muldadel kasvavaid, juurepess laastab, see on metsanduses ammu teada-tuntud ulatuslik probleem.

PEETER LAURITS: Metsakalmistu

Elame kompleksses maailmas. Kui me ei suuda suhelda risoomselt ja dünaamiliselt, partnerluses sootsiumi ja kõigi teiste eluvormidega, siis meil pikka pidu ei ole.

Vanemate kõige viimane kink oma lastele on hauatagune elu, mis antakse üle ja saadakse kätte pärast nende surma: side teispoolsusega, ehmatav äratundmine, et see, mis oli hirm, abstraktne teadmine või lootusrikas aimdus, on nüüd äkki siinsamas, igapäevane tegelikkus, ruumi ja aja uus mõõde. Teispoolsuse värav, võti või rada – kuidas kellele sobib. Igaüks leiab oma viisi, kuidas oma hinge raputava elamusega suhestuda. Mõned on õnnelikud, tunnevad, nagu oleks neile uus nabanöör kasvanud. Mõned tajuvad kergendustundega põlvede järjepidevuse püha geomeetriat, korrapära kindlust. Mõned põlevad katartilises leinas. Mõnda käib isa vaim hoopis kummitamas ja mõnele ei sobi surmamõte sootuks. Nemad üritavad seda oma elust välja lülitada, unustada. Võib-olla läheb neil see kunagi korda.

RAUL ROSENVALD: Puiduvarude säästlik kasutamine ja metsatööstuse plaanid ei lähe kokku

Puiduvaru tuleb kasutada nii, et selle kasutusvõimalus oleks stabiilne ning ka metsa teised väärtused ei kannataks, sest mets on rohkem kui puiduvaru.

Eestis justkui järgitakse säästliku metsamajandamise põhimõtteid ja ei järgita ka. Rahvusvaheliselt ja ka Eesti metsapoliitikas on säästlikust puiduvarude kasutamisest selge arusaam, kuid tegelik elu paistab teistsugune. Alustuseks mõned arvud. Hiljaaegu muudeti metsade juurdekasvu arvutuse metoodikat, mille tagajärjel aastase jooksva juurdekasvu arvud muutusid drastiliselt: varasema 12,8 mln m3 asemel saadi nüüd 15,8 mln m3, sealhulgas majandusmetsade netojuurdekasvuks (s.o jooksev juurdekasv, millest on lahutatud looduslikult sureva puidu maht) saadi uute arvutuste järgi 11,8 mln m3. Ehk siis Eesti majandusmetsade puidutagavara ei vähene, kui raiutakse alla 11,8 mln m3 aastas.

ANDRES LEVALD: Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Eesti maaelu entsüklopeediast loeme: „Linnamets oli linnale kuuluv mets, kust linn sai omale puid (peamiselt kütte tarbeks). Terminit kasutati Eestis enne II maailmasõda.“ Nii see oli. Pargiterminite seletussõnaraamatus selgitatakse: „Linnamets on linna territooriumil kasvav looduslik või istutatud mets. Vt ka parkmets.“ „Parkmets on aga erilise keskkonnakaitselise, esteetilise ja rekreatiivse väärtusega metsaosa, mida kasutatakse puhkealana ja hooldatakse vastavalt vajadusele.“ Nii peaks see linnametsade kasutusest ja väärtusest, aga ka omandi- ja halduspiiridest lähtudes olema praegu ja seda enam tulevikus.

TERJE TOOMISTU: Inimese ja mitte-inimese ühisloovusest

Lääne teadusliku mõtte ajaloos on kultuuri ja loodust hoitud lahus, justkui seisaks inimene keskkonnast eraldi ning vaim kaugel mateeriast. Paaril viimasel aastakümnel on pead tõstnud interdistsiplinaarne valdkond, mis püüab looduse ja kultuuri vastandamist ületada, käsitledes keskkonda sotsiaalse ja kultuurilise reaalsuse osana. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) nimetuse alla koondunud potentsiaali avamisele keskenduti ka tänavuses kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekoolis 23. kuni 27. jaanuarini Tallinna ülikoolis.
“One’s destination is never a place, but a new way of seeing things.” Henry Miller

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1538
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas mrWilson » 28 Mär 2017, 17:15

Arvamus: http://arvamus.postimees.ee/4060777/mad ... 1490689628" onclick="window.open(this.href);return false;
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1538
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas mrWilson » 31 Mär 2017, 16:48

"Pealtnägija" Facebooki postitus (31 märts 2017):

"Kas Eestis toimuv metsaraie jääb ikka mõistlikkuse piiridesse? Eesti mets, selle heaolu ja kestlikkus, on olnud viimasel ajal kuum teema. Ühelt poolt ütlevad looduskaitsjad, et Eesti metsi pole kunagi raiutud nii intensiivselt kui praegu ja see on ohtlik tendents. Teisalt on vastas riigiisad ja metsaärimehed, kes väidavad, et lageraie meie metsade jätkusuutlikkust ei ohusta ja kõik on kontrolli all. Tähelepanelik vaataja saatis "Pealtnägijale" ilmeka Google Earthi timelapse´i lingi, millelt saab igaüks ise vaadata, mil määral on viimase 32 aasta jooksul, ajavahemikus 1984-2016, Eesti metsade hulk muutunud.

Siin Google Earthi link:
https://earthengine.google.com/timelapse/" onclick="window.open(this.href);return false; "


Otsingusse näiteks "Hiiumaa". Seal on eriti hästi näha.
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1538
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas mrWilson » 06 Juul 2017, 14:58

Metsatöölised kündsid üles muinasaegsed inimluud: http://www.postimees.ee/4168815/metsato ... d-inimluud
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 383
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas scabere » 06 Juul 2017, 19:12

See küll rohkem lugu rumalusest metsa taastamisel mitte raiumisel aga ilmekas näide jamadest, mis võivad tekkida liinil tellija-töövõtja-alltöövõtja.

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1538
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: Metsade raiumine

Postitus Postitas mrWilson » 05 Aug 2017, 14:31

Ah, minge metsa...

Vasta

Mine “Tunne loodust”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline