metsloomad (küsimus)

Üldine matka-ABC: sõlmed, peavari, tööriistade käsitsemine, ohutus jne.
Kasutaja avatar
Metavo
Guru
Guru
Postitusi: 1207
Liitunud: 17 Dets 2011, 17:46
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Metavo » 07 Apr 2013, 23:20

Piisava paranoia korral on rippvoodi omanikel võimalus oma ase nii kõrgele tõsta, et paranoiat jagub vaid oravatele. Kuid kui rippvoodi omanikul on kada ja laskemoon kaasa võetud, saab hommikul ilusate punaste silmadega ärgata ja üle keha värisedes mõelda, et voh, polnudki oravaid ja... kuidas kurat siit ka alla saab.
Üks päev kavatsen ära teha.
Kuni on puid, pole probleemi

udusiil
Huviline
Huviline
Postitusi: 104
Liitunud: 24 Jaan 2013, 08:45
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas udusiil » 19 Jaan 2017, 14:17

Mees. mootorsaan, põder ja Glock
https://www.youtube.com/watch?v=0h1XlsskYmY&t=15s

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1541
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas mrWilson » 19 Jaan 2017, 18:45

Järjekordne põdrajuhtum: https://www.youtube.com/watch?v=QyU8dCIM8Eo" onclick="window.open(this.href);return false;

Üldiselt tasub metsaelukatele endast märku anda et sa oled lähedal. Metsaelukad ikka reegline pelgavad inimest ja hoiduvad eemale kui neil seda lubatakse teha. Aegajalt hõikumine ja kolistamine on mõistlik kui on oht mõne isendiga kokku põrgata. Teada tuntud laagripaikadest ja muudest asustustest hoiduvad metsloomad eemale. Tõenäosus neid kohata on suurem seal kuhu tavaliselt inimesel tihti asja pole. Eks loomadel ole ka omad rajad ja kohad kus nad liiguvad. Mina põrkasin (peaaegu) mõned aastad tagasi metsateel rattaga sõites põdraga kokku. Mõlemad märkasime üksteist alles siis kui kohakuti olime. Tema maiustas noorte võrsetega ja mina olin ametis oma mõtetega. Mõlemad panime korraga punuma, õnneks põder ühes suunas ragistades ja mina teises suunas. :) Korra on kitsed nina eest (paari meetri kauguselt üle tee hüpanud) ja korra sõitsin rebasele peaaegu saba peale. Laagris olles on mind häirinud ainult linnud ja oravad kes telgi katusele pähkleid loobivad. :) Närilistega kogemus puudub.

Haige ja näiteks poegi kaitsva looma peletamine on ilmselt veidi keerulisem sest ta ei pruugi sind karta. Siis on kõva lärmi tekitamine ja enese suureks tegemine (käed jalad laiali) eriti vajalik. Mida sul muud ikka teha on, jooksu panna ei ole hea mõte sest siis peetakse sind saagiks ning kui kiiresti sa looma eest ikka joosta suudad. Kui juhtub mõni relv kaasas olema mis kõva pauku teeb siis on sellest kindlasti abi. Tean, et mõned looduses liikujad kannavad endaga kaasas mingeid paugutajaid mis ikka kõva käraka teevad (venemaa taigades näiteks). Ilmselt sarnased neile mida aastavahetusel kasutatakse.

Rattaga liikujale on vast külakoerad suuremaks nuhtkuseks kui metsloomad. Selleks puhuks hoidsin tavaliselt nuga lenksukoti kummide vahel. Juhtumeid on olnud mitmeid. Õnneks mitte veriseid.
Ah, minge metsa...

oky
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 21
Liitunud: 10 Dets 2016, 17:35
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas oky » 19 Jaan 2017, 22:25

Mul on just küsimus külakoerade kohta. Ise sõites tavaliselt koera juures tulen ratta seljast maha ja üritan rahulikult mööda kõndida ning siiamaani olen elus. Aga mida teha, kui koer tulebki reaalselt hammustama?

Edvin
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 45
Liitunud: 23 Jaan 2015, 09:58
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Edvin » 19 Jaan 2017, 22:44

oky kirjutas:Aga mida teha, kui koer tulebki reaalselt hammustama?
Mõnedel on alati pipragaas lenksuküljes. On sellest abi?

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1541
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas mrWilson » 20 Jaan 2017, 00:28

oky kirjutas:Aga mida teha, kui koer tulebki reaalselt hammustama?
Kui sa veel ratta seljas oled siis anna pedaalidele valu nii kuis jaksad. Mind on see mitmeid kordi päästnud. Kaks meeldejäävamat juhtumit neist on üks maruvihane rottweiler ja teine 4 (või oli ned 5) väiksemat peni kes kõik ühe taluperemehe hoovist korraga välja tormasid ja mulle järele punusid. Kõige kauem pidas vastu kõige väiksem nähvits. Mõtlesin juba, et ta ei annagi alla. :) Mõnele piisab kui korra jalaga vibutad. Jama on siis kui päriselt võitlema pead hakkama. Mingi abivahend võiks siiski olla.

Jala kõndijaid ei ole väga kuulnud, et külakoerad oleks kimbutanud.
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
Tarmo
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 626
Liitunud: 17 Okt 2012, 13:09
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Tarmo » 20 Jaan 2017, 08:11

Mõned aastad tagasi laskis üks jalgrattur teda korduvalt rünnanud koera maha.
Pealkirjad olid stiilis "Igale argpüksile relv".
Minuteada ainult lollid ei karda.
...

udusiil
Huviline
Huviline
Postitusi: 104
Liitunud: 24 Jaan 2013, 08:45
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas udusiil » 20 Jaan 2017, 08:58

Jalgratas ja koerad.. Ma pole küll eriline rattahunt, aga ometi olen aastate jooksul ka umbes 4..5-l korral rünnaku alla sattunud. Ühel korral neist oli pipragaas käepärast ja ma arvan, et sellest oli ka abi. Suuuur ja karvane koer oli kes taga ajama hakkas. Gaasi lasin sõidu pealt ja täpsemalt uurima ei jäänud kuidas mõjus. Igatahes hoo võttis ta maha ja mina pääsesin. Teistel kordadel on päästnud kiire põgenemine. Viimasel korral, kui päris suur rotveiler ründas juhtus ka pulsikell parasjagu küljes olema ja pärast nägin isiklikku rekordit - 185 :)

Aastaid tagasi Murastes kalal käies aga pidin enda sääred kaasa omade asemel ohverdama (astusin vahele) ja nii sain bulldogi sarnase peletise hambad säärde. Siiralt kahetsesein, et just sel hetkel nuga käepärast ei olnud. Paar auku tohterdati traumapunktis ära, avaldus politseisse ja koera omanik ostis uued kahlamispüksid..


Metsloomadega on nii, et paljuski sõltub kohast. Mandril pole loomad kallale kippunud, aga samas olen rippvoodit üles seades vaadanud võimalusel loodusliku takistusega koha. Ühel korral sellise suunava "läbipääsutõkke" ka ise roigastest teinud.
Hiiumaal ei taha õhtusel ajal karjuse tagant välja minna. Seakarjad on ülbed ja jooksevad sisuliselt jalust. Mitmeid kordi nendega häälekat dialoogi pidanud, aga neid see oma rea pealt kõrvale ei aja. Pauguga pole veel proovinud.

Põdraga kokkupõrget muljetas töökaaslasest jahimees, kes ründava põdra eest metsas jooksu pani ja pääses tänu sellele, et põder puude vahele kinni jäi. Tema käest ka tarkus, et jälgi põdra käitumist ja ära selle loomaga jama. Peadligi kõrvad ja langetatud pea on selge märk rünnakust.

Relva mõte on aastaid kuskil ajusopis soojenenud ja päris asjaks pole veel läinud, aga ei välista, et millalgi teen selle mõtte ka teoks. Ennekõike heidutusmeetmeks - siinkandi loomadel on paugu osas reeglina korralik allergia, aga vahest ei pruugi sellest ka piisata.

Kuigi paljud räägivad n.ö. külgetõmbeseadusest, et juhtub siis kui seda omale kutsud, siis ma ütleks oma kogemuste pealt, et juhtub siis kui selleks kõige vähem valmis oled. Aita ja hoia ennast ja siis tundub ka elu toetus parem olevat.

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 948
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Nohik » 20 Jaan 2017, 09:01

Muarust ta oleks pidanud tükk maad enne kinni pidama, mitte põtra taga ajama.
mrWilson kirjutas:Järjekordne põdrajuhtum:...
All engineers are cyborgs

udusiil
Huviline
Huviline
Postitusi: 104
Liitunud: 24 Jaan 2013, 08:45
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas udusiil » 20 Jaan 2017, 09:03

ja ehk on seegi eilne uudis siia kohane:

http://www.ohtuleht.ee/782705/hunt-murd ... -silme-all

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 948
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Nohik » 20 Jaan 2017, 09:43

Arvestades huntide käitumise muutust 1980-praeguseni, on üsna tõenäoline, et esimene juhtum, kus hundid ründavad matkajat või üksi metsas uitajat, toimub 10 aasta jooksul. Loomagaasi kaasaskandmine võiks muutuda loomulikuks matkatavaks.
All engineers are cyborgs

Kasutaja avatar
sepaonu
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 727
Liitunud: 22 Okt 2013, 21:15
Asukoht: ingliste
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas sepaonu » 20 Jaan 2017, 10:15

Mu õhtune kepikõnnirada ristus hundikarja rajaga , naine läks närvi ja pakkusin, et mis siin ikka diletantidena lobiseda, helista tuttavale jahimehele, kes on meil ka isiklik torujüri. Vastus oli selline, et praegu süüa nii palju, et me pole huvitavad ja võimalus 0 aga võimalust võib natuke tõsta, kui koer kolmandaks võtta 8-) , kes pidi hundimagnet olema kahel põhjusel, söök ja see teine.
joon jõest, söön jõest

sipelgas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 61
Liitunud: 19 Aug 2014, 22:56
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas sipelgas » 20 Jaan 2017, 10:28

Ma käin palju lastega rattamatkal ja üldse rattaga sõitmas. Siiamaani pole koerad liigset huvi tundnud kuid oleme olnud väga ettevaatlikud ka ses osas. Samas lapsed piisavalt väikesed ka, et nendega najalt eest ära ei sõida.

Igaks juhuks on nuga lenksukotis kiirelt kätte saadav kuid mingi muu lisavahend võiks ka olla. Ilmselt peab purgi gaasi hankima.

udusiil
Huviline
Huviline
Postitusi: 104
Liitunud: 24 Jaan 2013, 08:45
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas udusiil » 20 Jaan 2017, 10:32

Karda jahimeest, kes looma käitumise võimaluse 0-ks hindab :) See võib olla nullilähedane, aga elu on täis üllatusi :) Looma motivatsiooni võib ju suures plaanis hinnata, aga selline välistamine on kahtlane. Juba vana eestlane teadis, et ka luuavarrest võib pauk tulla :)

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1541
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas mrWilson » 20 Jaan 2017, 10:46

Vähem tähtis ei ole ka see kuidas tegeleda külakoerte peremeestega?
Ah, minge metsa...

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 948
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Nohik » 20 Jaan 2017, 10:51

Ma ei tea muidu matkajaid, aga ma ise pigem väldin talude ligi sattumist. Ega tihti peremees koerast parem pole.
All engineers are cyborgs

polarbear
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 526
Liitunud: 28 Aug 2013, 21:28
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas polarbear » 20 Jaan 2017, 12:48

Vist eile näitas uudistes seda külakoerte murdmislainet Tartumaal. Meelde jäi, et hundi põhitoidus-metssead- on "kadunud": ilmselt tuleb lugeda, et maha tapetud seakatku hirmus. Kitsedega pidi kah kehvasti olema (kuigi meil siin kondavad sisuliselt aia taga juba igapäevaselt) ja nii tulevadki näljased hallid hoovide peale koeri murdma. Ketis koer on kerge saak.
Siin mitmel on nuga justkui koeratõrjeks. Sellest võib abi olla juhul kui see püsti pihus on ja saad ründava koera kinni haarata. Üldiselt tähendab see kontaktset verist võitlust elu ja surma peale. Igal muul juhul on koer väledam, reaktsioon kiirem ja nuga on üsna kasutu. Need poolekilosed matšeeted torkamiseks ei kõlba, umbropsu raiudes koerale pihta ei saa.
Üks hea vahend oleks korralik kaigas või piits, kuid vaevalt, et keegi pesapallikurikas pakiraamil ringi tahab sõita. Seega ei jäägi palju muid võimalusi, kui proovida ratas jätta enda ja koera vahele ja kasutada joana pritsivat gaasi (lendab kaugemale ja täpsemalt kui lehvikuna pihustatav). Üks võimalus on veidi kummarduda, käed jalad laiali ja röökida nii hirmsa häälega kui võimalik. Pidi mõjuma, ise pole proovinud.
Üldiselt on alati parem ründava looma situatsiooni võimalusel vältida, kui tegeleda lahendamisega ja tagajärgedega.
Koera kaasomanikuna ütlen veel seda, et viga pole kunagi koeras, viga on alati peremehes. Koolitatud ja treenitud koer ei ründa ilma käsuta, samas varrukatreeninguga koer võtab käsu peale kinni ja pekstes kah lahti ei lase. Selleks neid koolitataksegi.
Pilt

udusiil
Huviline
Huviline
Postitusi: 104
Liitunud: 24 Jaan 2013, 08:45
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas udusiil » 20 Jaan 2017, 13:24

Mina nii üheselt peremeest ei süüdistaks. Igasugune loom on elusolend oma mõttemaailma ja käitumisega. Kui näiteks robotit on võimalik X hulgale keskkonnamuutujatele reageerima õpetada ja ülejäänuid ignoreerima, siis loom on loom. Iga hetk siin elus on unikaalne ja niisamuti iga reaktsioon. Me ei suuda kõike ette näha. Ka parimal peremehel võib juhtuda, et loom leiab perimeetrist ootamatu väljapääsu ja ründab mingi konkreetse situatsiooni peale. Seda väljapääsu ei pruugi seni olemas olla, kuni see ühel erakordsel hetkel lihtsalt tekib..

Olen ise kohanud koera, kellega olime head sõbrad, kuid kes ühel täiesti "tavapärasel" hetkel ründas. Täpselt sama on ka metsloomadega. Me võime eeldada, et mingil ajahetkel või keskkonnas hundid ei ründa, kuid määravaks võib saada mingi täiesti ootamatu reaktsioon. Tegelikult oli looma ootamatu käitumine ka mrWilsoni viidatud põdravideos ju konflikti aluseks.

Ehk kokkuvõttes - loom on loom (s.h. ka inimene) ja ettearvamatu käitumine on osa sellest maailmast. Ülejäänu on riskide võtmine/maandamine ja realiseerunud olukordadega toimetulek.

sipelgas
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 61
Liitunud: 19 Aug 2014, 22:56
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas sipelgas » 20 Jaan 2017, 14:10

polarbear kirjutas: Siin mitmel on nuga justkui koeratõrjeks. Sellest võib abi olla juhul kui see püsti pihus on ja saad ründava koera kinni haarata. Üldiselt tähendab see kontaktset verist võitlust elu ja surma peale. Igal muul juhul on koer väledam, reaktsioon kiirem ja nuga on üsna kasutu.
See nuga on pigem selleks, kui koer juba kinni hakanud ja lahti ei lase. Rünnakut sellega ära ei hoia.

udusiil kirjutas:Mina nii üheselt peremeest ei süüdistaks. Igasugune loom on elusolend oma mõttemaailma ja käitumisega.

Siin vist võib öelda, et 95% oleneb peremehest ja 5% loomast. Treenitud koer naljalt ikka selliseid rumalusi ei tee.


Huvitav on see, et RMK matkateede ääres on väga palju lahtisi ja rattureid vihkavaid koeri. Peremehed ju peaks aru saama, et mass käib pidevalt mööda. Või siis ongi see pahameelest nii.

Kasutaja avatar
scabere
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 391
Liitunud: 17 Juul 2012, 21:43
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas scabere » 20 Jaan 2017, 15:05

Ilmselt on need peremehed suures osas sellised, kellel lihtsalt pole aega või oskuseid oma koerte spetsiifiliseks treenimiseks.

Mul on ühel tuttaval ka maakohas selline koer, kes on lahtiselt ainult siis kui keegi omadest samuti õues toimetamas, kuid kes mõnede mööduvate ratturite puhul on peremehe käsu/keelukisa eirates ähvardavalt haukudes rattureid hirmutama jooksnud. Ebameeldiv kogemus mõlemale inimpoolele aga samas eraldatud maakohas üsna tarviline turbevahend.

Aga teema on ju ikkagi metsloomadest.

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 948
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Nohik » 20 Jaan 2017, 19:36

Kui matšeeta karva lõikab, on sellest kasu. Muidu on sama hea, kui puuhaluga peksta. Kergema kirvega on sama lugu. Aga ilmselgelt tuleb teise käe ja jalgadega pettelööke teha, et saaks pähe lüüa. Kui nina korralikult lõhki lööd, on tõenäoliselt kaklus läbi.
5a tagasi läks kogemata isegi selline manööver läbi, et panin vasaku käe ette ja liigutasin haaramise eel kätt veel vasemale. Paremaga haarasin välkliigutusega turjanahast ja tõmbasin pikali. Ja siis põlv ribide peale. Siis tuli juba peremees halama, et ma ta koera ellu jätaks. Aga ma ei tahaks seda ka suure raha eest korrata.
Koer kardab 2 asja: tasakaalu kaotust ja ribide kokkusurumist. Kui õnnestub koer jalust maha saada, ta tavaliselt tegeleb paaniliselt enda püsti saamisega. Kui koer sind maha saab, tuleb kaitsta kõri ja pigistada reitega ribid kokku. See tekitab neis tohutu paanika ja teevad haledat võigast kisa.
Kui peaks koerakarjaga võitlema, eelistaks kahemeetrist oda, millel mõlemas otsas tera.
polarbear kirjutas:Siin mitmel on nuga justkui koeratõrjeks. Sellest võib abi olla juhul kui see püsti pihus on ja saad ründava koera kinni haarata. Üldiselt tähendab see kontaktset verist võitlust elu ja surma peale. Igal muul juhul on koer väledam, reaktsioon kiirem ja nuga on üsna kasutu. Need poolekilosed matšeeted torkamiseks ei kõlba, umbropsu raiudes koerale pihta ei saa. varrukatreeninguga koer võtab käsu peale kinni ja pekstes kah lahti ei lase. Selleks neid koolitataksegi.
All engineers are cyborgs

Piiber
Uudistaja
Uudistaja
Postitusi: 81
Liitunud: 09 Aug 2013, 17:58
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Piiber » 20 Jaan 2017, 19:58

Ise pean kõige ohtlikumaks loomaks samuti koera ja järgmisena kohe ilmselt inimloom, kes on koera iseloomu taga. On olnud juhuseid, kus koer on muidu sõbralik aga peremehe välja ilmudes muutub kohe toredaks valvekoeraks ja pistab lõugama. Õnneks kehtis väljend, et haukuv koer ei hammusta.
Jään ikka seisukoha juurde, et labiilsed ja kurjad koerad on enamasti peremehe vili. Tean juhuseid, kus koer on minema visatud, sest ei olnud piisavalt kuri... Ja juhuseid, kus koer on enda peremeest rünnanud (ilmselt sai koer aru, et temal on võimalus peremees olla).

Kui nüüd koerajutt kõrvale jätta ja rääkida metsloomadest, siis ilmselt kõige ohtlikum loom meie metsas on vahest metssiga. Õnneks/kahjuks neid enam väga palju ei ole. Metsnotsu tihti inimest ei karda ja eest ära ei jookse. Olen isegi nende pesapaika kogemata sisse kõndinud. Üks isend pani leekima, kuid põõsastest tuli päris korralikku sisinat.
Kolleeg pidi mitu tundi puu otsas passima enne, kui tuttav jahimees relvaga notsud minema peletas...

Kevadel sai üle tunni aja olla tagaaetav metsise poolt. Kukk oli nii härga täis, et otsis meid päris pika maa tagant uuesti üles.

Aga jah, tundub, et kõige suurem oht on lollus.
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Kasutaja avatar
Nohik
Ekspert
Ekspert
Postitusi: 948
Liitunud: 25 Aug 2015, 12:51
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Nohik » 20 Jaan 2017, 20:13

Jah, osad koerad on ainult koos peremehega ohtlikud. Mitte et peremees neid ässitaks, aga nad millegipärast arvavad, et nad peavad tublid olema, haukuma ja ründama.
All engineers are cyborgs

Metsamyhin
Matkasell
Matkasell
Postitusi: 334
Liitunud: 11 Juun 2012, 14:37
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas Metsamyhin » 20 Jaan 2017, 20:42

Tegelikult on Eesti metsades kõige suurem oht tervisele puugilt saadav entsefaliit.
Aga eks peab valmis olema ka suuremate loomadega kohtumisks

Tavalise külakrantsi puhul aitab ka, kui jääda rahulikult seisma, sirutada käsi lahtise peopesaga välja, rääkida rahulikult ja lasta koeral end nuusutada. Enamasti rahunevad peale seda ja mõni hakkab isegi saba liputama. Aga eks see nõuab külma närvi ja ka kiiret otsustamist, kas lasta nuusutada, asuda kaitsele või anda jalgadele valu.

Kasutaja avatar
mrWilson
Administraator
Administraator
Postitusi: 1541
Liitunud: 12 Veebr 2011, 04:31
Kontakt:

Re: metsloomad (küsimus)

Postitus Postitas mrWilson » 20 Jaan 2017, 21:13

Koerlasega parim variant, kui võitlust vältida ei ole võimalik ja ta sulle juba hooga peale jookseb siis peamine on koera kael tugevasse haardesse saada. Põhimõte nagu mao hoidmisel. Siis väänad ta maha ja kõik muu tegevus mis nohik kirjeldas. Paraku koera ideaalhaardesse saamine nõuab head õnne või häid oskusi. Ja muidugi selget pead. Kui olukorra üle kontrolli kaotad siis on pekkis. kindlasti on pekkis siis kui jooksu paned.

Vahe on ka selles kas koer kavatseb sind ainult hammustada või tõsiselt rünnata (mis tähendab, et ta tahab sind tappa). Kui ta kavatseb sind hammustada siis ta krabab sust kinni ja laseb lahti. Umbes nagu väike karistus või nii. Kui koer kavatseb sind rünnata siis tal puudub igasugune kavatsus sinust lahti lasta. Ta hoiab kinni iga hinna eest. Ei tasu alahinnata koera jõudu. Eriti suure koera jõudu. Keskmise koera hammustuse tugevus on u. 100 kg. Seega, tõsiselt, elu ja surma küsimus.

Esimene refleks mida inimene teeb kui koer ründab on see, et ta paneb käe ette. Sealt koer siis kinni hakkabki. Hea kui sellisel juhul teises käes mingi kaitsevahend on. Näiteks midagi teravat. Kui teises käes midagi ei ole siis ilmselt sama tegevus mis nohik kirjeldas. Kui ta teist juba kinni on hakanud siis mingil juhul ei tohi hakata teda enda küljest lahti rebima või kuidagi jõuga eemale suruma, see teeb asja ainult hullemaks. Halvemal juhul jalutab ta koos sinu käega minema. Veelkord, püüdke saada koera kael tugevasse haardesse.

Kui koerlane kohe hooga peale ei jookse vaid teeb sinu ees ähvardavaid liigutusi siis hea kui on midagi mida hoida sinu ja koera vehel. Tekitada mingi parjäär. Kui midagi käepärast pole siis äsada millegagi vastu pead. Jalaga kui midagi sobivat käes pole.

Pärast kõike seda on sul endal tõenäoliselt vaja traumapunkti külastada.

Youtube'st tasub vaadata selle teemalisi videoid ja teha omad järeldused: defence against dog attack

Hea õpetus kuidas saada koer jäseme küljest lahti. Avaldada survet koera kõrile, see tekitab tal okserefleksi: https://www.youtube.com/watch?v=1ebR37K8hDg" onclick="window.open(this.href);return false;

Seda vist ei pea mainima, et loomi ei tasu provotseerida. Väldi silmsidet ja järski liigutusi.
Ah, minge metsa...

Vasta

Mine “Matkatarkused”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline